Peaaegu igaüks meist kogeb oma elu jooksul mingisugust seljavalu. Kui rääkida täpsemalt alaseljast, siis see on kõhu taga olev “piirkond” rinnakorvist vaagnani ja seda nimetatakse ka nimmepiirkonnaks.
Seljavalu on üks suurimaid põhjuseid miks töölt puudutakse. Eriti kui tegemist on füüsiliselt raske alaga. Tavaliselt ollakse paar päeva kodus ja alaseljavalu taandub iseenesest ja on tavaliselt tüvevigastuse tagajärg.
Risk alaselja valuks?
Nimmevalu võib esineda ja alata juba inimesel kahekümnendate aastate alguses. Uuringud on näidanud, et alaseljavalu mõjutab elu jooksul kuni 80% kogu elanikkonnast. Mida aga tasub teha on õppida alaseljavalu vältima.
Vanus: Esimene alaseljavaluga seotud mure võib toimuda tavaliselt vanuses 30-50 aastat ja mida vanemaks jääd seda sagedamini seljavalu esineb. Osteoporoosist tingitud luu tugevuse vähenemine võib põhjustada luumurde ning samal ajal väheneb lihaste elastsus ja toon. Intervertebral kettad hakkavad vananedes kaotama vedelikku ja paindlikkust, mis vähendab nende võimet selgroolüli pehmendada.
Fitnessi tase: siin on rõhk märksõnal tervislik eluviis. Alaseljavalu esineb sagedamini inimeste seas, kes pole füüsiliselt kõige paremas vormis. Nõrgad selja- ja kõhulihased ei pruugi selgroogu korralikult toetada.
“Nädalavahetuse inimesed” : need, kes lähevad pärast viie päevast (esmaspäev-reede) tegevusetust laupäeval ja pühapäeval trenni rügama. Nemad saavad suurema tõenäosusega valulikke seljavigastusi kui need inimesed, kes muudavad mõõduka kehalise liikumise igapäevaseks harjumuseks. Uuringud näitavad, et vähese mõjuga aeroobsed treeningud aitavad säilitada lülidevaheliste ketaste terviklikkust.
Kaalutõus: ülekaal, rasvumine või kiire kaalutõus võib tekitada seljale liigset stressi ja põhjustada alaseljavalu. Parim lahendus sellele on kaalust alla võtmine. Aga selleks ära kasuta kiireid dieedi programme vaid planeeritud treeningut ja täisväärtusliku toitumist.
Tööga seotud tegurid: töö, mis nõuab rasket tõstmist, tõukamist või tõmbamist, eriti kui see hõlmab seljaga tööd, siis see võib põhjustada vigastusi ja seljavalusid. Samas ka istuv töö võib aidata kaasa valu tekkimisele, eriti halva kehahoiaku või vähese seljatoega toolil istudes.
Enim levinud alaseljavalu põhjused
Enamik ägedaid alaseljavalusid on oma olemuselt mehaanilised, see tähendab, et seljaosade (selgroolüli, lihased, lülidevahelised kettad ja närvid) omavaheline sobitumine ja liikumine on häiritud. Mõned näited alaseljavalu mehaanilistest põhjustest:
Kaasasündinud
Skeleti ebakorrapärasused – nagu skolioos (selgroo kõverus), lordoos (lülisamba ülemäärane kõverdumine ettepoole), küürselgsus ( lliigne lülisamba kumerus taha suunas).
Spina bifida ehk lõhestunud selg – on olukord, kus kaasasündinud arengurikkest on lülisamba üks või mitu lülikaart jäänud normaalselt sulgumata. Vahel häirub normaalne „luulise ümbrise“ moodustumine, kas üksikute luude anormsuse või luude omavahelise kokkupuutevea tõttu nii, et luukate jääb „lõhestunuks.
Vigastused
Nihestused – (ülepingutatud või rebenenud sidemed), rebenemine (kõõluste või lihaste rebenemine) ja spasmid (lihase või lihasrühma äkiline kokkutõmbumine).
Traumaatilised vigastused – näiteks sportmängudes, autoõnnetused või kukkumine, mis võib vigastada kõõluseid, sidemeid või lihaseid, põhjustades valu ning samuti suruda selgroogu ja põhjustada ketaste rebenemist.
Degeneratiivsed probleemid
Lülidevaheliste ketaste degeneratsioon – mis tekib siis, kui “kummist” lülivahekettad kuluvad tavapärase vananemisprotsessi käigus ja kaotavad pehmendusvõime.
Spondüloos – selgroo üldine degeneratsioon, mis on seotud normaalse kulumisega, tekib inimeste vananedes selgroo liigestes, ketastes ja luudes.
Artriit või muu selgroo põletikuline haigus – sealhulgas artroos ja reumatoidartriit, samuti selgroolülide põletik spondüliit.
Närvi- ja seljaaju probleemid
Seljaaju närvi kokkusurumine, põletik ja / või vigastus
Ishias – (nimetatakse ka radikulopaatiaks) midagi, mis surub istmikunärvi, liigub läbi tuharate ja ulatub jala tagumisse ossa. Ishiasega inimesed võivad tunda šoki sarnast või põletavat alaseljavalu koos valuga läbi tuharate ja ühe jala alla.
Lülisamba stenoos – seljaaju kitsenemine, mis avaldab survet seljaajule ja närvidele.
Spondülolistees – tegu on lülisamba haigusega, kus üks lüli nihkub teise suhtes ette või taha, pigistades selgroost väljuvaid närve
Selgroolülidega seotud infektsioonid, seisund, mida nimetatakse osteomüeliidiks; lülidevahelised kettad, mis ühendavad alumist selgroogu vaagnaga, mida nimetatakse sacroiliitis.
Cauda equina sündroom tekib siis, kui purunenud ketas surub seljaaju kanalisse ja surub nimmepiirkonna ja ristluu närvijuurte kimbu. Kui seda sündroomi ei ravita, võivad tekkida püsivad neuroloogilised kahjustused.
Osteoporoos luu tiheduse ja tugevuse järkjärguline vähenemine, mis võib põhjustada selgroolülide valulikke murde.
Kuidas alaseljavalu diagnoositakse?
Alustatakse sellega, et sinu arst soovib tõenäoliselt täieliku haiguslugu ja põhjalikku füüsilist läbivaatust, et teha kindlaks, kus valu esineb.
Arst võib kontrollida ka sinu reflekse ja reaktsioone teatud aistingutele. See määrab, kas alaseljavalu mõjutab ka närve.
Kui probleeme või kurnavaid sümptomeid või neuroloogilist kadu pole, jälgib arst tõenäoliselt sinu seisundit paar nädalat enne testimisele saatmist. Seda seetõttu, et enamik alaseljavalusid taandub lihtsa enesehoolduse abil.
Kui alaseljavalu jätkub pärast kodust ravi, võib arst soovida täiendavaid uuringuid.
Kuidas vältida probleeme alaseljaga?
Nimmevalu vältimiseks on palju võimalusi. Ennetamine hõlmab:
- Treenimist, kasutades selleks alaselja harjutusi.
- Samuti tuleks balansseerida seda kõhulihaste harjutustega.
- Kui oled ülekaaluline, siis kehakaalu langetamine ning selle normaalsesse vahemikku saamine.
- Kui tõstad raskusi, siis tehes seda õigesti ehk sirge seljaga ning kõverdades jalgadest.
- Enda rühi jälgimine, sageli on see just istudes, kus me ei tee enda seljale head.
Lisaks eelnevale, võid proovida:
- Kui istud, siis tool on õige kõrgusega.
- Väldi kõrge kontsaga kingi.
- Loobu suitsetamisest – nikotiin põhjustab seljaaju ketaste degeneratsiooni ja vähendab ka verevoolu.
Alaseljavalu leevendamine: 5 moodust
1. Leia leevendust läbi jää ja kuumuse.
Otsi üles kott külmutatud hernestega (või tavaline külmakott) ja kasuta seda esimese 48 tunni jooksul pärast valu tekkimist. Hoia seda valuliku kohal peal 20 minutit korraga ja tee seda mitu korda päevas. Pärast kahte päeva vaheta külmakotiga kuuma vastu.
Miks see hea on? Lokaliseeritud jahutamine sulgeb kapillaarid ja vähendab verevoolu piirkonnas, mis aitab turset leevendada. Külm takistab ka närvide võime anda endasi valusignaale. Kuumus seevastu lõdvestab pinges lihaseid ja suurendab vereringet, tuues appi lisahapniku
2. Kanna toetavaid kingi.
Mõni seljahäda saab alguse meie jalatsitest. Näiteks kontsade kandmine võib olla seljale karm eriti siis kui kipud kontsakingi kandma mitu tundi järjest. See paneb selga rohkem kaarduma.
3. Uus madrats
Kui vana voodi sul on? See võib olla päris üllatav, kui saad teada, et madratsi keskmine eluiga on alla 10 aasta. Lisaks sellele, mis on madratsi olemus. Pehme, keskmise tugevusega või tugev?
Iga madrats ei pruugi sinu selga soosida. Mitme aastate jooksul tehtud uuringud näitavad, et alaseljavaluga inimestel, kes magavad keskmise tugevusega madratsil, läheb paremini kui nendel inimestel, kes magavad pehmel madratsil.
4. Venita
Õrnad venitused, kõndimine ja istuva tööga teatud aja tagant püsti tõusmine võivad aidata selgroogu stabiliseerida ja vältida lihaste tasakaalustamatust.
Näiteks jooga poosid ja venitused võivad olla väga terapeutilised. Korda teatud harjutusi viis või enam korda päevas ja võid märgata mõningaid positiivseid muutusi selgroos, kehahoiakus ja üldises heaolus.
5. Vajadusel külasta füsioterapeudi
Füsioterapeut õpetab sulle seljavalude kontrollimiseks venitusi, samuti harjutusi tasakaalustamiseks ja korrigeerimiseks, et teada saada mis võis üldse valu põhjustada.
Sõltuvalt seljavalu põhjustest ja raskusastmest võib füsioterapeud kasutada ka muid ravimeetodeid, nagu ultraheli. Füsioteraapia on parim seljavalude korral, kui inimestel on valu puhangud üks või kaks korda aastas.
Kokkuvõtteks
Alaseljavalu lisab igapäeva liikumistele raskust juurde ning võib teha ka kõige lihtsamad tegevused piinarikkaks. Selleks, et muuta valu esinemist vähe tõenäoliseks, siis hoolitse enda tervise ja füüsilise vormi eest. Kui muuta enda elustiili kasvõi natukenegi, siis on võimalus nautida elu ilma suurte seljavaludeta.
