kortisool

Kuidas mõjutab meid kortisool ehk stressihormoon?

Kortisoolist tasub mõelda kui meie looduslikult sisseehitatud häiresüsteemist. Ehk tegu  on stressihormooniga, mis loogiliselt võttes vabaneb peamiselt stressi ajal. Kortisoolil on kehas palju olulisi funktsioone. Õige kortisooli tasakaalu omamine on inimese tervise jaoks hädavajalik aga probleeme võib tekkida siis, kui meie keha toodab liiga palju või siis jällegi liiga vähe kortisooli.

Mis on kortisool?

Me kõik oleme tundnud seda energiahoogu, kui seisame silmitsi mingi ohuga, ähvardava või ehmatava situatsuooniga. Näiteks vaevu välditud autoõnnetust, pinge koolis või tööl mingi tähtaja kinnipidamisel. See võib olla mida iganes.

Kui meie keha tajub stressi, tekitavad neerupealised hormooni kortisooli ja vabastavad selle vereringesse. Kortisool, mida nimetatakse ka “stressihormooniks”, põhjustab südame löögisageduse ja vererõhu tõusu. See on loomulik vastus „põgene või võitle“ situatsioonile ja see on see, mis on meid inimesi tuhandeid aastaid elus hoidnud.

Vereringesse lastuna võib kortisool toimida:

  • Tegeleb sellega, kuidas keha kasutab süsivesikuid, rasvu ja valke.
  • Hoiab põletikku kontrolli all.
  • Reguleerib vererõhku.
  • Suurendab veresuhkrut (glükoosi).
  • Kontrollib une / ärkveloleku tsüklit.
  • Suurendab energiat, et saaks stressiga paremini toime tulla ja taastaks pärast tasakaalu.
kortisool

Kuidas see töötab?

Meie hüpotalamus ja ajuripats (mõlemad asuvad ajus) tunnetavad, kas meie veri sisaldab õiges koguses kortisooli. Kui tase on liiga madal, reguleerib aju selle hormoonide hulka. Nüüd neerupealised võtavad need signaalid üles. Seejärel reguleerivad nad vabaneva kortisooli kogust.

Kortisooli retseptorid – mis asuvad keha enamikes rakkudes – saavad ja kasutavad hormooni erineval viisil. Meie vajadused erinevad päeviti. Näiteks kui keha on erksas olekus, võib kortisool muuta või sulgeda funktsioone, mis takistavad näiteks seede- või reproduktiivsüsteemi, immuunsust või isegi kasvuprotsessi.

Kuidas see protsess näeb välja?

Kuidas näeb stressihormooni vallandumine välja samm sammult.

  • Ohtu tajutakse siis, kui ilmneb mingisugune ohu käivitaja (näiteks koer hakkab taga ajama).
  • Hüpotalamus annab keha häiret
  • Närvi- ja hormooni signaalid põhjustavad neerupealistes hormoonide tootmist, mille hulka kuuluvad adrenaliin ja kortisool
  • Adrenaliin suurendab pulsisagedust, vererõhku ja energiavarustust
  • Kortisool on peamine stressihormoon ja suurendab:
  • Glükoosi vereringes
  • Aju glükoosi kasutamist
  • Kortisool vähendab ebaolulisi keha funktsioone, mis võivad takistada võitluse tõhusust või reageerimist põgenemisele (nt seedimine)
  • Stressireaktsioon mõjutab ka meeleolu, hirmu ja motivatsiooni eest vastutavaid ajupiirkondi.
kortisool

Liiga palju stressi

Tänases ühiskonnas ehk kiire tempoga kultuuri oht seisneb selles, et paljud meist on pidevalt suure pinge all ja seega on ka stressi tase kõrge..

Ideaalses stsenaariumis ehk pärast seda, kui oht või liigne pinge on möödas hakkab kortisooli tase langema. Ehk, kui pingelisel ajal võis näiteks vererõhk kõrge olla, siis hakkab kõik normaliseerima. Süda, vererõhk ning teised kehas olevad olulised süsteemid hakkavad taastuma.

Aga mis juhtub siis kui olla pideva stressi all ja meie häirenupp jääb sisse?

See võib keha kõige olulisemad funktsioonid rööpast välja viia. Kui kogu elu on stressitase kõrge, võib keha kortisooli pidevalt välja pumbata. Sellel on mitu negatiivset mõju.

  • Veresuhkru taseme tõus –  insuliin aitab rakkudel muuta glükoosi energiaks. Kui kõhunääre võitleb suure insuliinivajadusega sammu pidamise nimel, püsib veres glükoositase kõrge ja rakud ei saa vajalikul tasemel suhkrut.
  • Kaalutõus – kui rakud karjuvad energia järele, võib keha saata ajju signaale, et oled näljane ja pead sööma. Uuringud on näidanud otsest seost kortisooli taseme ja kalorite tarbimise vahel naiste populatsioonides. See toob endaga kaasa kaloririkkad toidud, üle söömise ja seega ka kaalus juurde võtmise. Kasutamata glükoos veres ladestub lõpuks keharasvana.
  • Immuunsüsteem saab kannatada – kortisooli positiivne toime põletiku vähendamiseks kehas võib pöörduda sinu vastu, kui stressi tase on liiga kõrge liiga kaua. Kõrgenenud tase võib immuunsüsteemi pärssida. Seega oleme vastuvõtlikum külmetushaigustele ja nakkushaigustele. 
  • Seedeprobleemid – kui keha reageerib ohule, lülitab ta välja muud vähem kriitilised funktsioonid, näiteks seedimise. Kui kõrge stressitase on püsiv, ei suuda  seedetrakt toitu hästi seedida ega omastada. Pole juhus, et haavandid tekivad stressirohketel aegadel.
  • Probleemid südamega – ahenenud arterid ja kõrge vererõhk võivad põhjustada veresoonte kahjustusi. 

Samas ka teine äärmus nimelt kortisooli vähesus võib põhjustada väsimust, Iiveldus ja oksendamine, kaalukaotust, lihasnõrkust, kõhuvalu.

Ebapiisavat kortisooli kogust saab ravida kortikosteroidide abil. Kortikosteroide on aga seostatud mitmesuguste kõrvaltoimetega, sealhulgas naha hõrenemine, osteoporoos ja meeleolu muutused.

kortisool

Näpunäited kortisooli kontrollimiseks

Mõned inimesed on  stressi suhtes tundlikumad kui teised. Nende jaoks on eriti oluline õppida stressi maandamise tehnikaid ja säilitada madala stressiga eluviis. 

Selleks, et hoida stressihormooni taset kontrolli all peaks pärast pingelist olukorda õppima lõdvestuma või puhkama. Selleks, et seda teha on mitu võimalust. Saad teha kasutada ning erinevaid stressi maandamis tehnikaid, muuta enda elustiili selleks, et lõpetada pidev stressis olemise. Sageli on ongi meie stressitase elustiilis kinni. Saab kasutada hingamisharjutusi, trenni, päeviku pidamist, muusikat kuulamist, meditatsiooni, joogat.

See omakorda tähendab seda, et see aitab luua harjumusi, mis aitavad sul stressiga toime tulla, kui  stressireaktsioon on vallandunud. 

Kokkuvõtteks

Kroonilise stressi sümptomite korral pöördu arsti poole. Seal tehakse süljetest, mis võimaldab mõõta kortisooli kogust kehas-

Ole teadlik oma stressi tasemest ja tee vajalikud sammud selleks, et stressi maandada. Alustusteks ei pea tegema midagi keerulist. Alusta näiteks sellest, et saad piisavalt und, võimled, liigutad või mediteerid.

Seotud Artiklid