Normaalne pulss - lihtne viis oma tervise hindamiseks - infoViking
Normaalne pulss

Normaalne pulss – lihtne viis oma tervise hindamiseks

Pulsi mõõtmine on üks lihtsamaid viise hindamaks oma tervise seisukorda. Seda saab vajadusel alati kontrollida ning see annab meile hetkeseisundi kohta üsna palju infot. Normaalne pulss on midagi, mida igaüks võiks teada ja regulaarselt mõõta, sest selle järgi saab tervise huvides üsna edukalt kujundada näiteks päevase rütmi, treeningu pikkuse, puhkeaja jpm. 

Mis asi on pulss?

Pulss on südame rütmisagedus ning seda mõõdetakse tavaliselt minuti jooksul. Seega on pulss südame löökide arv ühes minutis. Pulsisagedus on väga individuaalne ning oleneb paljudest erinevatest asjadest. Pulss on alati madal puhkeolekus, näiteks istudes ning kiireneb trenni tehes. Treenitud inimese südame rütmisagedus on enamasti madalam kui treenimata isikul. 

Pulssi kontrollivad regulaarselt sportlased, sest nende jaoks on see üks olulisemaid näitajaid. Kõrge pulss puhkeolekus näiteks tähendab, et keha aeroobne võimekus ja hapniku omastamise võime on liiga väike. Vastupidi madal pulsisagedus on seostatud hea tervisliku seisundiga. Seda aitab enim parandada aeroobne treening.

Kuidas mõõta pulssi?

Selleks on kõige lihtsam moodus asetada oma nimetis- ja keskmine sõrm teise käe randmekoha peale käe siseküljele. Teine koht kuhu sõrmed asetada on kaela küljele, lõualuu alla. Pulssi mõõdetakse minuti jooksul, lugedes kokku mitu korda on tunda tukseid. Tegelikult piisab pulsi mõõtmisel ka 20 sekundist, hiljem saadud arvu kolmega korrutades. 

Need on traditsioonilised meetodid ning neid on võimalik teha ilma muude seadmeteta ja tehnikata. Tänapäeval on pulsisageduse mõõtmiseks olemas selleks spetsiaalselt disainitud pulsikellad, mis on väga täpsed ning näitavad andmeid pidevalt. Sportlased kasutavad treeningutel ka pulsivööd, mis on veelgi täpsem ja mugavam. Samuti müüakse paljude tehnoloogiatootjate poolt nutikellasid, kus on ühendatud tänapäeva nutimaailm pulsimõõtjatega. 

Millest oleneb inimese pulss?

Millest oleneb normaalne pulss

1) Puhkeolek ja treening

Kõige enam mõjutab pulssi inimese hetkene aktiivsuse seisund. Lihtsalt öeldes on inimese see treeningul kiire, kõndimisel või aeglaselt joostes madalam ning normaalne pulss puhkeolekus on madalaim. Kõige madalam on see magades, mil inimese keha ja aju töötavad hästi vähe. Kõige suuremaks muutub pulsisagedus anaeroobsel treeningul nagu jõutõstmine, mil mõneks hetkeks kiireneb pulss peaaegu maksimumini.

Sportlased suudavad maksimumpulsi lähedal treenida pikemat aega kui treenimata inimesed. See on nende jaoks oluline omadus, samamoodi nagu võime pikka aega treenida madala pulsisagedusega. Erinevad sportlased kasutavad oma eesmärkide täitmiseks erinevaid treeningmeetodeid ning universaalset lähenemist seal pole. 

2) Treenitus

Teine pulsisageduse määraja, millest oleneb normaalne pulss, on treenituse tase. Sportlased, kes teevad regulaarselt trenni ja eriti aeroobset trenni, on selle poolest palju paremas seisus kui treenimata inimesed. Pulss on otseses seoses keha hapniku tarbimise võimega, ehk sellega kui kiiresti kopsud suudavad hapnikku omastada ja kui kiiresti see veresoonte kaudu edasi liigub. 

Ka lihastel ja muudel kehaosadel on pulsi reguleerimisel oma roll, kuid enamuse määrab hapnik. Kui kehal hakkab jääma hapnikust puudu, hakkab süda kiiremini töötama ja pulss tõuseb. Lihased väsivad eeskätt just seetõttu, et hapnik saab neis otsa. Treenimisel on üks olulisi oskuseid õigesti hingata, et vältida hapnikupuuduse teket. 

3) Vanus ja sugu

Vanusest ja soost oleneb keha normaalne pulss samamoodi nagu treenitusest. Olgugi, et see pole nii oluline määraja on see siiski märgatav. Naistel on näiteks normaalne pulss umbes 10 lööki minutis rohkem kui meestel. Sellest järeldub, et naiste keha ei suuda mehega võrdse treenituse puhul päris sama hästi töötada. 

Vanuse puhul on seos natuke teistsugune. Beebidel on südame normaalne löögisagedus üle saja, isegi kuni 190 lööki minutis. Vanemaks saades see arv langeb, teismeikka jõudvatel lastel on see juba palju lähemal täiskasvanu normaalsele löögisagedusele. 

4) Haigused

Nii laste kui täiskasvanute puhul on normaalne, kui haigeks jäädes suureneb pulsisagedus. Haigena tõuseb kehatemperatuur ja see põhjustabki südametöö kiirenemist. Veel üks sama toimega põhjus mida sageli seostatakse haigusega, kuid on tegelikult palju lihtsam, on veepuudus. Suitsetamine, alkoholitarbimine, medikatsioonid ja muud ebatervislikud ained suurendavad samuti pulssi. 

Milline on normaalne pulss?

Imikutel on normaalne pulss palju suurem kui täiskasvanutel. Vastsündinutel ulatub see 190 löögini minutis, vanemaks saades pulss väheneb. Noortel, alates 15-aastastest on pulsisagedus juba sama mis täiskasvanutel, kelle normaalne pulsisagedus jääb vahemikku 60-100 lööki minutis. 

Naistega võrreldes on väiksem on normaalne pulss meestel, erinevus on keskmiselt umbes 10 lööki minutis. Treenitud sportlastel on normaalvahemik alla 40 ja võib langeda kuni 20 löögini minutis. Sellisel juhul on tegu juba inimvõimete piiride kompamisega ning see ei pruugi enam olla tervislik. 

Optimaalne pulss treeningutel oleneb sellest, milline on treenimise eesmärk. Vastupidavuse, aeroobse võimekuse ja jooksuaegade parandamiseks tasub enim treenida madala pulsisageduse juures, jäädes vahemikku 50% – 70% maksimumist. HIIT või High Intensity Trainingu puhul, mida tehakse lühemat aega, ulatub pulsisagedus mõnikord maksimumini. Anaeroobse treeningu puhul jõusaalis on samuti hetked, mil pulss on väga kõrge ning seejärel taastub kiiresti. 

Kuidas saada paremat pulssi?

Normaalne pulss aitab inimestel oma igapäevaeludega toime tulla. Kerged asjad nagu poekoti tassimine, treppidel liikumine ja muu sarnane muutuvad pulsisageduse parendamisel märgatavalt lihtsamaks. 

Selleks, et oma pulsisagedus saada normaalsesse vahemikku, on tervislikud ja läbiproovitud meetodid, mis töötavad alati. Esiteks on võimalus tegeleda kerge treeninguga nagu jooksmine, ujumine, jalutamine või rattasõit. Need alad võib muuta ka põnevamaks, kombineerides sinna sisse jalgpalli, tennise või midagi muud lõbusat. Oluline on, et inimene oleks liikumises nädalas vähemalt 3 tundi. 

Isegi kui pole aega teha täpselt nii palju kui oleks vaja, on igasugune liikumine teretulnud ning tuleb ainult kasuks. Jäädes mõõdukuse piiresse, on alati näiteks istumise asendamine kõndimisega hea. Lihtsad liikumise nipid, millest on võimalik kõikjalt lugeda, aitavad sellel teekonnal. Samuti aitavad sellised idamaade kunstid nagu meditatsioon ja jooga, mis on vahel liikumisest veel paremadki. 

Ohtlikult madal pulss

Pulsisagedus probleem ei ole sugugi alati seotud vaid liiga kõrge pulsiga. Inimestel võivad  halbade elutingimuste aga ka geenide kaudu tekkida haigused, millest süveneb edasi bradükardia ehk liiga aeglane pulss. Ohtlikult madal pulsisagedus võib olla tõsiseks ohuks ning selle sümptomid on valu rinnus, peapööritus ja südamepõletik. Sellise haiguse kahtlustamisel tuleks pöörduda oma perearsti poole ning tegutseda lähtuvalt individuaalsest lähenemisest.

Kokkuvõte

Pulss ehk südame löögisagedus on üks oluline infoallikas, mille kaudu saab hinnata keha tervislikku seisukorda. Pulsisagedust mõõdetakse iseseisvalt ning selleks on lihtne ja kindel viis. Olles tuvastanud oma pulsisageduses mõned ebanormaalsused, olgu see siis liiga kõrge või liiga madal, tasub ühendust võtta doktoriga. Meelde võiks jätta enda vanuse, soo ja muude tunnuste põhjal normaalse pulsi ning enda oma sellega regulaarselt võrrelda. 

Related Posts