D-vitamiin on väga oluline vitamiin, kuid seda leidub väga vähestes toiduainetes ja seda on raske ainult toiduga saada. Kuna päike on peamine D-vitamiini allikas, siis talveperioodil tuleks kindlasti kasutada D-vitamiini kapsleid. Soovitatav vahemik on aprill-mai, kus võiks kindlasti D-vitamiini toidulisandina tarbida.
Heaks näiteks võib tuua Eesti, kus inimestel esineb tihti D-vitamiini puudulikkust. Seetõttu kasutatakse erinevaid kapsleid, mida on lihtne ja mugav kasutada, et hoida enda D-vitamiini tase normis. Kuid on palju tegureid, mis võivad selle tõhusust mõjutada, sealhulgas päevase annuse võtmise aeg ja viis.
Selles blogis vaatame lähemalt, millal võtta D-vitamiini, et suurendada selle tõhusust.
Vitamiinidest üldiselt
Vitamiine ja mineraalaineid on olulised toitained kuna nad täidavad kehas sadu ülesandeid. Nad aitavad ravida haavu, tugevdada luid ja immuunsüsteemi. Samuti muudavad nad toidu energiaks ja parandavad rakukahjustusi.
Vitamiinid jaotatakse omakorda veel kahte rühma. Ühed on rasvlahustuvad ja teised on vesilahustuvad. Mida veel tasuks teada on see, et rasvlahustuvaid vitamiine (A, E, D3, K) tuleks võtta koos rasvu sisaldava toiduga.
Vesilahustuvate vitamiinide puhul ei ole vaja süüa rasvu sisaldavaid toite ja piisab täiesti veest. Erandiks on C-vitamiin, mida tuleks võtta peale sööki, et vältida mao ärritust.
Vitamiinid ja mineraalained on eluliselt vajalikud, ilma milleta me elada ei saaks.
D-vitamiini kasulikkus
D-vitamiin eristub teistest vitamiinidest kuna seda peetakse hormooniks ja seda toodab sinu nahk päikesevalguse mõjul. D-vitamiini saab ka teatud toiduainetest ja toidulisanditest, et tagada vitamiini piisav tase veres. Piisav kogus D-vitamiini on tervise jaoks hädavajalik ning sellel on mitmeid kasutegureid.
Võibolla kõige olulisem on kaltsiumi ja fosfori imendumise reguleerimine ning immuunsüsteemi toimimine. Piisav D-vitamiini kogus on väga oluline hammaste ja luude jaoks. See võib isegi aidata vähki ennetada. Uuringud on näidanud, et D-vitamiinil võib olla oluline roll meeleolu reguleerimisel ja depressiooni ennetamisel.
Kõige rohkem võib esineda D-vitamiini puudust väikelastel ja vanematel inimestel kuna nad ei veeda nii palju aega väljas päikese käes.
Vanemaealiste ja tumedama nahaga, ülekaaluliste või piiratud päikesevalgusega piirkondades elavate inimeste puhul on D-vitamiini puudulikkuse oht veelgi suurem.
Kuidas ja millal võtta D-vitamiini?
Mõnel võib tekkida küsimus, kuidas ja millal võtta D-vitamiini ja kas on üldse vahet. Lihtne ja lühike vastus on “ei ole”. Kuid D-vitamiini võtmise puhul on mõned nüansid, millega tasuks arvestada ja mida jälgida.
Paljud inimesed eelistavad võtta D-vitamiini kapsleid hommikul või õhtul. Siin tasuks meeles pidada eelnevat juttu, kus rääkisin, et organism omastab D-vitamiini koos rasvu sisaldava toiduga paremini. Kui võimalik, siis proovi alati koos toiduga võtta D-vitamiini.
Mõnel inimesel võib langeda une kvaliteet ja neile on see väga oluline, millal võtta D-vitamiini. Une kvaliteet võib olla tingitud nii madalast kui ka kõrgest D-vitamiini tasemest.
Une kvaliteedi langust kinnitavad ka mõned uuringud. Kuid see ei tähenda, et kõigil nii on. Kui sa täheldad, et peale D-vitamiini võtmist on sul imelik olla, siis võta hommikul või pärastlõunal. Maksimaalse efektiivsuse tagamiseks, tuleb D-vitamiini võtta järjepidevalt.
D-vitamiini puudus
Kui D-vitamiini tase meie kehas on liiga madal, siis meie organism annab sellest teada. D-vitamiini vaegus võib põhjustada luutiheduse vähenemist, mille tõttu võivad kergemini luumurrud tekkida.
Täiskasvanutel võivad olla järgmised D-vitamiini vaeguse sümptomid:
- Depressioon
- Väsimus ja valud
- Tugev luu- või lihasvalu või nõrkus
- Stressimurrud, eriti jalgades, vaagnas ja puusades
Tõsine D-vitamiini puudus võib põhjustada ka muid haigusi. Lastel võib see põhjustada rahhiiti. Rahhiit on haruldane haigus, mille korral luud muutuvad pehmeks ja painduvad.
Liiga palju D-vitamiini ei ole hea
Kui kasutad pika aja jooksul liigselt D-vitamiini toidulisandeid, siis võid saada seda liiga palju. Siiski on ebatõenäoline, et see juhtub toitumise või päikese tõttu, sest sinu keha reguleerib päikesest toodetud D-vitamiini kogust.
Selleks, et D-vitamiin jõuaks organismis toksilise või ohtliku tasemini, peab selle tase ületama 100 nanogrammi (ng) ml kohta. Kuid isegi võttes suuri annuseid D-vitamiini toidulisandeid on ebatõenäoline, et terve inimese vere D-vitamiini tase läheneb ohtlikule tasemele.
Soovitused optimaalsed D-vitamiini taseme kohta on erinevad. Uuringud näitavad, et tase vahemikus 30-60 ng/ml on tõenäoliselt optimaalne ja võib aidata kaitsta haiguste eest.
D-vitamiini toksilisus võib põhjustada sinu vere kaltsiumisisalduse tõusu. Selle tulemusena võivad tekkida mitmesugused terviseprobleemid:
- Iiveldus
- Apaatia
- Oksendamine
- Kõhuvalu
- Segadus
- Dehüdratsioon
- Suurenenud janu
Parim aeg D-vitamiini võtmiseks?
Eks D-vitamiini võtmise aeg on kõigil erinev ja paljud tõenäoliselt ei murra end pead sellega, millal võtta D-vitamiini. Kuid mõnel inimesel võib see rolli mängida.
D-vitamiini võiks võtta koos mingisuguse toiduga. Uuringud on näidanud, et D-vitamiini tarbimine koos suure toidukorra või rasvaallikaga võib oluliselt suurendada selle imendumist. Väga oluline on seejuures võtta D-vitamiini järjepidevalt, et tagada maksimaalne efektiivsus.
D-vitamiini võtmisel õhtusel ajal, võib olla seos halvema unega. Kui sa oled harjunud õhtuti võtma D-vitamiini ja ei maga pärast nii hästi, siis proovi võtta hommikul või pärastlõunal. Peaasi, et sa teeks seda järjepidevalt. Vaata, kuidas su keha reageerib ja vastavalt sellele käitu.
