Koriander - vürts ja ravimtaim - infoViking
koriander

Koriander ehk aedkoriander on oma kasulike omaduste tõttu üks levinuim vürtside ja ravimina kasutatav taim. Tema eksootilisi, aroomseid ja kasulikke omadusi kasutatakse lisaks eelmainitud kulinaarias ja farmaatsias ära näiteks ka parfüümitööstuses. Koriander on pika ajalooga taim ja levinud mitmetes piirkondades üle maailma. Taimele iseloomuliku tugeva aroomi ja maitse tõttu on tal nii vihkajaid kui armastajaid. 

Aedkoriander

Ettevõtted | Tervis ja ilu


Aedkoriander on sarikaliste sugukonna ja koriandri perekonda kuuluv rohttaim. Taime eluiga on üks või vahel kaks aastat. Aedkoriandri ladina keelne nimetus on Coriandrum sativum. Taimel sisaldavad viljad rasvõli kuni 27% ja eeterlikku õli kuni 1,5%.

Koriander on sarnane peterselliga ja inglisekeelsetes maades kutsutakse seda tihti Hiina peterselliks. Hiinas peetakse koriandrit tihti surematuse tagajaks.

Külmakindla taime peened varred võivad kasvada 20-60 cm kõrguseks. Ülemised lehed on enamasti kaheli- või kolmelisulgjad ja alumised sulglõhised. Seemned on taimel valminuna kollakaspruunid ja enne töötlemist üsna ebameeldiva lõhnaga. Õie värv on roosa, valge või helekas sinine ja viljana pakub aedkoriander kerakujulist laguvilja ehk seemneid.

Looduslikult levib koriander Vahemereäärsetel alade. Metsikult kasvav aedkoriander paikneb enamasti Euroopa lõunaosas ja Lähis-Idas. Kuna hooletusse jäetud koriander võib hõlpsasti uute oludega kohaneda ja muutuda invasiivseks on keeruline teha vahet kus kasvab aedkoriander sissetooduna ja kus metsikult ehk looduslikult.  

koriander

Päritolu/ajalugu

Üht vanimat teadaolevat vürtsi maailmas kasvatati tõenäoliselt juba üle 3500 aasta tagasi. Tõendid näitavad, et juba 1400 eKr oli koriander vanade kreeklaste jaoks levinud ravimtaim.

Lisaks kasutasid Roomlased liha säilitamiseks just koriandri seemneid kuna koriandris on ained mis takistavad kahjulike mikroorganismide tegevust ning rasva rääsumist. Just Rooma sõdalased olid need kes viisid koriandri ka Briti saartele ja Lääne-Euroopasse. 

Koriander oli üks esimesi vürtse mis Ameerikasse jõudis. Ameerika aladele, täpsemalt Peruusse sattus koriander Hispaaniast pärit seiklejate kaudu kes olid seal osalised Ameerika vallutamisel. Kiirelt levis taim sealt edasi juba teistesse Ladina-Ameerika piirkondadesse ja sealt edasi ka põhja poole ehk praeguse USA aladele.  

Iisraelist on tuvastatud maailma vanim teadaolev koriandri leid, kus savinõust mis pärines nooremast kiviajast ehk neoliitikumist leiti paarkümmend kuivatatud koriandri seemet. Koriandriseemneid on leitud ka Tutanhamoni hauakambrist kus neid oli umbes pool liitrit. Kuna Egiptused koriander looduslikult ei kasva on tõenäoline, et aedkoriandrit oli Vanas-Egiptuses sisse toodav ja aretatav taim.

Ravimina ja tööstuses

Droogiks on koriandriviljad kasutatavad siis kui küpsuse on saavutanud umbes 80% taime viljadest. Koriandri kuivatamiseks kasutatakse temperatuure 35-40 °C. Vajalik on koriandri kuumtöötlemine kuna koriander on maksa jaoks mürgine ja üldiselt kerge narkootilise toimega.

Tervisemured nagu iiveldus, maovalud, kõhupuhitus ja muud seedehäired on ühed kaebused mille vastu koriandri droogi kasutatakse. Viljad on maomahla eritust suurendavad ja söögiisu tõstvad. Seetõttu on tema seemneid lisatud ka näiteks rukkileiba. Koriandril on suurtes kogustes hea toime ka rahustina. Taime häid omadusi kasutas ära ka arstiteaduse rajajana tuntud Hippokrates

Koriandri kasulikkus on välja toodud ka “armujoogina”. Koriander on leidnud kasutust afrodisiakumina ehk erootiliste ja sensuaalsete tunnete äratajana Hiinas juba aastatuhandete eest.

Kasutust leiavad koriandriseemned ka tööstuses. Näiteks annab just see taim iseloomuliku maitse džinnile ja tihtipeale on kasutatud taime destilleeritud õli lõhnaaineks parfümeerimistööstustes ja seepide tootmisel. Üks maailmakuulsa parfüümi Chanel nr 5 olulisi komponente on just õli mis on koriandritaime rohelistest osakestest destilleeritud. 

Maitsetaimena

Ka “kinzaks” nimetatav koriander on Aasia, Aafrika ja USA lõunaosariikide köökides levinud maitsetaim. Lehti mis on iseloomulikult intensiivse lõhnaga ja meenutab peterselli kasutatakse kastmetes, salatites ja suppides. 

Lehti kasutatakse värskena kuna kuivatades võib kaduda eksootiline maitse. Siiski võib proovida külmutada värsket lehte jääkuubikus. Koriandri kasutamine vajab hoolast kätt kuna värsked lehed on üpris tugeva maitsega ja kordi tugevam kui näiteks petersell. Kasutust leiavad köögis kõik koriandri osad ja seetõttu pole aasias võõras kasutada näiteks suppide maitsestamisel ka taime juuri. 

Muskuse ja sidruni lõhna meenutavaid koriandriseemneid kasutatakse vürtsina ka Eestis. Aroom on seemnetel magusavõitu ja maitselt meenutab veidi apelsiinikoore mõrkjat maitset. 

Jahvatatud või ka terveid seemneid kasutatakse erinevate vorstide, lihade, konservide ning muude kulinaariatoodete puhul aroomi, maitse ja ka vitamiinide lisamiseks. Tuntud maitseainetest kasutatakse koriandrit ka näiteks karri koostisosana. Lisaks on jahvatatud koriandriseemneid ka piparkoogimaitseaines.

Osta saab koriandrit nii tervete seemnetena kui ja jahvatatult. Seemned on tervena pea lõpmatult säilivad ja seetõttu on mõistlikum soetada just terveid seemneid. Ajaga seemne aroomid vaid võimenduvad. Et koriandri omadusi välja tuua piisab vaid röstimisest ja purustamisest. Parim viis sälitada jahvatatud vürtsi on seda hoida purgis või hoidikus mis ei lase ligi valgust. Suletud peaks anum olema tiheda kaanega, et vältida aroomide kadumist.  

kenakoriander

Koriandri kasvatamine

Koriander ei ole pinnase osas väga nõudlik kuid  sobivaim on hea ja tõhusa drenaažiga pinnas mis oleks toitainerikas ja liivane. Ph tase mullas koriandri kasvatamisel võiks olla 6-7 vahel. Kasuks tuleb päikeseline koht kuna koriander on üpriski päikeselembeline kuid võib kasvada ka varjulisemas kohas. Külvamisest olenevalt õitseb taim kas kesk- kuni hilissuvel või hoopis varakevade paiku.

Koriandri võib maha külvata kevadel siis kui miinuskraadide ohtu enam ei ole. Levinuim ja mõistlikuim viis taime kasvatada on külvata seeme. Külvata tuleb seemned umbes 1-2 cm sügavusele ja hea külviridade vahe oleks umb 14-24 cm. Kuna seemned on võrdlemisi aeglased idanejad võib need külvata ka sügisel.

Seemnete idanevus säilib umb 4 aastat ja võrsed tõusevad mullast umbes 13-20 päeva pärast külvi  Oluline on hoida taimed noorena umbrohust vabad ja vältida tuleb väetisega liialdamist kuna see võib põhjustada seemnetes maitsete puudumist. Lisaks on kasvuperioodil oluline pidav kastmine, et vältida lehtede viletsaks jäämist ja seemnete mitte valmimist.

Koriander on sobilik taim igasse aeda kuid siiski kasvatatakse teda Eestis harva ja ta on tihti metsistunud. Aias koriandritaime omada on kasulik kuna tema iseloomulik lõhn peletab eemale halvad ja kahjulikud putukad.

Koriandri korjamine ja säilitamine

Peenralt koriander ära lõigata on hea siis kui taimel on lehed ja õied hakanud tõmbuma pruuni värvi, aga seemned pole veel ära hakanud kukkuma. Taolisel küpsusastmel on juba vähenenud ka eriomane hõng. 

Ära tuleb koriander lõigata võimalikult maapinna lähedalt ja seejärel kuivatada kimpudessa panduna. Et saada kätte ära kukkuvad seemned tuleb asetada kimpude alla paber või anum. Et vältida mõrudat maitset on oluline, et  seemned saaks korralikult kuivada enne kui neid kasutama hakatakse.

Lehtede puhul on kõige hõrkjam maitse väikestel ülemistel lehtedel. Lehed säilivad paraku üsna halvasti ja neid tuleks kasutada kohe peale lõikamist. Seevastu seemneid saab hõlpsasti hoiustada õhukindlates purkides.

maitsevkoriander

Kokkuvõte

Kokkuvõtteks võib õelda, et koriander on kasvatamiseks ja tarbimiseks kasulik ja tervislik. Mitmed head omadused teevad ta nõutud ja levinud taimeks mitmetes valdkondades juba aastatuhandeid ja seda üle maailma. Miks mitte võtta plaan külvata kevadel enda aeda mõni koriandriseeme?

Ettevõtted | Tervis ja ilu


Related Posts