Parimad rühamtreeningud on just need, kus sa saad motivatsiooni ja inspiratsiooni. Rühmatreening annab võimaluse teha trenni koos teistega ning see omakorda tekitab kambavaimu ning treenignutest puududa on palju raskem.
Mis on rühmatreeningu eelised?
1) Leiad motivatsiooni ja inspiratsiooni
Parim võimalus saada lisa motivatsiooni on teha treeninguid koos teiste inimestega. Lisaks on raske mitte saada inspiratsiooni, kui treenida koos suure seltskonnaga, kes kõik on tulnud kohale ühel eesmärgil – saada vormi.
Rühmatreeningus ei pea muretsema, et oled halvem või nõrgem kui teised. Kõik olid mingil hetkel algajad. Klassis on alati keegi, kes on sinust tugevam ja alati keegi, kes on sinust nõrgem. Kui näed, et keegi sinu kõrval tõstab suuri raskusi või liigub kiiremini, inspireerib see ka sinu piire tõstma.
2) Aitab ennetada vigastusi
Iga rühmatreeningu süda on selle treener. Rühmatreening on suurepärane kesktee üksi treenimise ja personaaltreeneri palkamise vahel. Treeningutes näidatakse kuidas igat liigutust peab õigesti sooritama. Lisaks, kui sinu vorm on veidi kehv, aitavad treenerid seda parandada ning seda nii tehes, et sa ei vigastaks ennast.
3) Lisab treeningutesse mitmekesisust
Pidevalt sama kava ja samade liigutuste tegemine võib ära väsitada. See pole mitte ainult igav, vaid võib ka arengut peatada. Pidevalt vahelduvad treeningud on parim viis platoo vältimiseks. Erinevatel treeneritele on erinevad õpetamisstiilid, nii et isegi kui leiad ühe, mis meeldib, ei muutu see igavaks ning pidevalt on varieeruvus olemas.
4) Võimalus teha läbi arvuti
Rühmatreeninguid viiakse läbi ka internetikeskkonnas. Treener näitab harjutused ette ning siis teed temaga kaasa. Online treeningud on muutunud järjest populaarsemaks see on ideaalne viis hoidmaks kokku aega ja samuti ka raha.
Parimad rühmatreeningud, mida proovida!
1) Bodypump
Bodypump-i tõhusus tuleneb korduse sagedusest ehk lihaseid pannakse proovile kergete raskustega, tehes samal ajal palju kordusi – see on saleda ja sportliku lihase arendamise saladus.
Milline treening välja näeb?
Treeningu kestvus on 30-, 45- või 55-minutit, kus harjutused sooritatakse väga väikese raskusega ning väga suurte kordustega.
Enamasti on treeningud üles ehitatud kümnest harjutusest, millest igaüks keskendub erinevale lihasrühmale. Näiteks on segatud omavahel kokku erinevad kükid, jõutõmbed, väljaastumised… Ühesõnaga saavad koormust mitmed erinevad lihased.
Kui tihedalt peaks bodypump-i tegema?
BODYPUMP on tõeliselt intensiivne treening, mis paneb proovile suuremad ja peamised lihasrühmad. Seetõttu peaksid tõenäoliselt piirduma maksimaalselt kahe või kolme treeninguga nädalas, mille vahele jääks vähemalt üks puhkepäev.
2) TRX
TRX-süsteemi töötas välja USA sõjaväe eliitüksus Navy Seal enam kui 20 aastat tagasi. TRX tähendab seda, et harjutused toimuvad treeningrihma kasutades. TRX treeningrühmad on mugavad, vastupidavad ja sellega treenitakse kogu keha, kasutades keharaskust.
Milline treening välja näeb?
Näide TRX treeningust
TRX esitab kehale väljakutseid. See kaasab iga harjutusega kerelihased ning seejuures parandab tasakaalu ja üleüldist kehalist tugevust. Harjutuste raskust saad lihtsalt reguleerides treeningrihmasid, kas siis pikemaks või lühemaks. Peamiselt kasutatakse harjutusi tehes ära kehamassi.
Raskust saavad mitmed eri lihased, sest pidevalt on vaja hoida tasakaalu ning eriti tugevat koormust saavad süvalihased.
Kui tihedalt peaks TRX-i tegema?
Enamiku inimeste jaoks, kes soovivad sportliku ja kindla kehaehituse jaoks lihasmassi kasvatada ja rasva maha võtta, annab kolm kuni kuus korda nädalas treenimine vajaliku treeningstiimuli. Kui aga oled trennis uustulnuk, siis alusta treenimist kolmel päeval nädalas, iga seansi pikkus võiks olla 40–60 minutit, vahepeal peab olema vähemalt üks taastumispäev. Aja jooksul saad suurendada treeningute intensiivsust.
3) Spinning
Spinning treeningud toimuvad jalgratta trenažööri peal ning on eelkõige keskendunud alakehale. Kõige enam saavad koormust reie nelipealihased. Lisaks saavad treeningut ka reie tagumised lihased ning samuti säärelihased. Seega põhimõtteliselt suurimad alajäseme lihased saavad koormust.
Milline treening välja näeb?
Tegemist on intensiivse treeninguga rattal. See on 45 minutit kestab treening, mis ühendab kardiotreeningu ja vastupidavus treeningu. See mitte ainult ei ole suurepärane südame-veresoonkonna aktiivsuse suurendamiseks, vaid ka lihaste arendamiseks.
Kui tihedalt peaks spinningut tegema?
Kui oled alles alustaja, siis üks kuni kaks treeningut nädalas on ideaalne. Kuid üldiselt neli korda nädalas oleks maksimaalne, mida teha. Muidu lihtsalt keha ei taastu ära, sest spinning on intensiivne treening.
4) Bodybalance
BodyBalance keskendub pilatese, tai chi ja jooga põhimõtetele. Treening keskendub soojendusele, kõhulihastele, jõule, tasakaalule ja venitustele. Muusika hoiab sind motiveeritud ja sünkroonis. Iga BodyBalance’i viimane lugu sisaldab mõne minuti lõõgastust ja meditatsiooni, aidates sul igapäevastest pingetest lahti lasta. Pilatese hingamine on ka kõigi harjutuste puhul võtmetähtsusega, et saaksite hapnikku ammutada ja igast venitusest maksimumi võtta.
Miks teha bodybalance treeningut?
Bodybalance-i eesmärk on tõsta lihastoonust ning parandada liigeste liikuvust ja lihaste painduvust. Oluline eesmärk on stressitaseme vähendamine ja vaimse heaolu parandamine. Jõu, painduvuse ja rahuliku meelega viiakse keha tasakaalu.
5) Zumba
Zumba on tantsufitnessi tüüp, mida on kasutatud alates 1990. aastatest. See sisaldab erinevaid ladinast inspireeritud tantsuliigutusi ja muusikat, tervislikku annust aeroobset tegevust ja lõbusat ja põnevat viisi lihaste ülesehitamiseks ja toniseerimiseks, südametegevuse parandamiseks, paindlikkuse edendamiseks ja stressi vähendamiseks.
Milline treening välja näeb?
Tunnid kestavad tavaliselt 45 minutit kuni tund ja algavad soojendusega. Siis algab tants. Koreograafia hõlmab sageli keharaskust ja lihaseid toniseerivaid harjutusi, nagu kükid, väljaasted ja pressid. Lõpp on rahulik et tuua pulss alla ning samas venitada lihaseid.
6) Shaping
Shaping on naistele mõeldud rühmatreening. Treeningu eesmärk on anda koormust kõikidele lihasgruppidele. Treeningud viiakse läbi keharaskusega ning eelkõige on rõhk vastupidavustreeningul. Treeningu enda kestus on ligikaudu 55 minutit. Shapingu treeningu eesmärgiks on naiselikud, treenitud kehavormid, väljajoonistatud talje, puusa ja reie joontega.
7) Yoga
Jooga on iidne tava, mis hõlmab liikumist, meditatsiooni ja hingamistehnikaid, et edendada vaimset ja füüsilist heaolu. Joogal on mitu erinevat tüüpi, kuid olemuselt on need kõik sarnased. Nende eesmärk on integreerida vaim ja keha.
Joogal on mitmeid erinevaid positiivseid omadusi nii meie vaimsele poolele, kui ka füüsilisele poolele. Tervislik eluviis hõlmab endast palju rohkemat ehk nii meie toitumist, meie mentaalset, füüsilist ja üleüldist heaolu.
Jooga on hea võimalus luua tasakaalu pingelisse ja väsitavasse nädalasse.
8) Hiit
Hiit on parim rühmatreening, mis on olemuselt väga intensiivne. See koosneb kiirest spurtides millele järgneb lühikene taastuv paus. Hiit treeningul ei ole otseselt piire ega vorme vaid seda tehakse mitut erinevat moodi. Näites: ringtreeninguna, trampoliinidega, keharaskusega…
Milline treening välja näeb?
Rõhk on sõnal intensiivne! Ühe harjutuse pikkus on kuskil üks minut ja paus on 30 sekundit. Kogu treeningu pikkus jääbki sinna 20-ne, 30-ne, 35 minuti vahele. Harjutuste pikkusega ja intensiivsusega saab varieeruda. Üldiselt saab HIIT-i kasutada erinevates treeningkavades.
Kui tihedalt peaks HIIT-i tegema?
Kuna HIIT on intensiivne treening, siis peaks nädalane treening jääma 2-3 korduse juurde. Vastasel juhul ei taastu keha lihtsalt ära. Algajad võiksid alustada ühe treeninguga nädalas ning siis vaikselt arvu tõsta.
9) Pilates
Pilates on rühmatreeningu vorm, mis keskendub kere lihaste tugevdamisele. See aitab parandada üldist vormi ja üldist heaolu.
Sarnaselt joogale keskendub ka Pilates kehahoiakule, tasakaalule ja paindlikkusele. Pilateses on vigastuste tõenäosus palju väiksem, kui teiste raskemate treeningvormide puhul.
Pilates keskendub ka vaimu ja keha ühendusele. Erinevaid harjutusi tehes peab meel olema pidevalt teadlik hingamisest ja keha liikumisest.
