Kehamassiindeksi kalkulaator

Teinekord kipub meil enda tervise eest hoolitsemine kiires tempos ära. Kuid vahepeal tasub võtta aeg, et kontrollida, kas tervis on ikkagi selline, mis ta olema peab.

Kehamassiindeksi kalkulaator on kasulik tervisenäitaja. Suurenenud rasvumine on seotud suurema riskiga haigestuda südame-veresoonkonna haigustesse, 2. tüüpi diabeeti ja vähki. Kehamassiindeks ei näita täpset arvu aga ta annab ettekujutuse meie seisukorrast. Samuti leiab kaloraaži kohta head infot kalorikalkulaatorist.

Mis on asi on kehamassiindeks?

Kehamassiindeks ehk KMI (inglise keeles BMI) on kõige lühemas ja otsesemas mõistes üks mõõteühik. See mõõteühik näitab meie kaalu ja pikkuse suhet. KMI tulemused annavad meile aimu, et kas meie kehakaal on vastav meie pikkusele ehk kas oleme normaalkaalus, ülekaalus või alakaalus.

See on suurepärane viis arusaamaks, et mis on meie pikkuse ja kaalu suhe. Kuid seda ei tohiks kindlasti 100% täpsusega võtta, sest pikkuse ja kaalu suhet mõjutavad päris mitmed asjad ja aspektid. 

Kehamassiindeksi kalkulaator

Kehamassiindeksi tabel

Mille jaoks kehamassi kalkulaatorit kasutatakse?

Meie kõigi kaal erineb ning see on põhjustatud nii mitmest eri asjast: lihasmassist, rasva protsendist, pikkusest, vanusest ja soost. Kuid kõige suurem mõjutaja on meie pikkus. Mida pikem on inimene seda suurem on ka tema normaalkaal.

Üks viisidest kuidas kindlaks teha, kas inimesel on keharasva liiga palju või vähe, on arvutada kaalu ja pikkuse ruudu suhe. Kehamassiindeks (KMI), seletab asjaolu, et pikematel inimestel on rohkem kudesid, kui lühematel ja seetõttu kipuvad nad rohkem ka kaaluma.

Mida aga peab arvestama on see, et kehamassiindeksi kalkulaator ei ole ideaalne tööriist, mis annab täpse tulemuse. See ei hinda otseselt keharasva. Lihased ja luud on tihedamad kui rasv, nii et sportlasel või lihaselisel inimesel on kõrgem KMI. Kuid see ei tähenda, et neil oleks probleeme ülekaalulisusega.

Kuidas kehamassiindeksit arvutada?

Kehamassiindeksi arvutus valem on ülilihtne. Suurim põhjus miks kasutatakse erinevaid kehamassiindeksi arvutamise kalkulaatoreid on see, et saada täpset vastust ning kergendada arvutamis vaeva. 

Arvutus ise sisaldab kahte kõige olulisemat asja ehk inimese pikkust ja kaalu. Valem on KMI = kg/m2, kus kg on inimese kaal kilogrammides ja m2 on tema pikkus meetrites ruudus.

Näide: ütleme, et pikkus on 172 cm, kaal 60 ja isik on naisterahvas. Siis tema KMI on 60 jagatud 1,72 ruudus, mis võrdub 20,25.

On ka uus kehamassiindeks, millega tuli välja Oxfordi Ülikooli professor Lloyd N. Trefethen. Selle valemiks on 1.3 x kehakaal / pikkus 2,5.

Vööümbermõõt

Ütleme, et kehamassiindeksi kalkulaator näitab, et kõik on korras ja KMI on õiges vahemikus, siis tuleks ikkagi üle kontrollida vööümbermõõt. 

Mida suurem on vööümbermõõt, seda suurem on ka rasva protsent ning see omakorda võib suurendada riski taset erinevateks haigusteks nagu infarkt, südame probleemid ja teist tüüpi dieet.

Kuidas peaks vööümbermõõtu võtma?

1. Leia enda roiete kõige alumine punkt ning puusaluu ülemine serv.
2. Nüüd haara mõõdulint ja pane see nende kahe vahele.

Kui vööümbermõõt on:

• Meestel: 94cm või rohkem
• Naisetel: 80cm või rohkem

Siis järelikult on on ikkagi rasvumine ning tuleks sellega ka tegeleda.

Äärmused vööümbermõõdus on:

• Kui meestel on 102cm või rohkem
• Kui naistel on 88 cm või rohkem

Kellele on mõeldud kehamassiindeksi kalkulaator?

Kehamassiindeksi kalkulaatori sobib inimestele, kes soovivad saada aru enda kaalu ja pikkuse suhtest. Kuid tuleb meelde jätta, et KMI ei arvuta keha koostist ehk ta ei saa aru, kas kehakaal tuleb rasvast, lihastest või mõnest muust kohast. 

Otseselt on kehamassiindeksi kalkulaator suunatud täiskasvanutele, kes on vahemikus 20 kuni 65. KMI tõlgendatakse laste ja teismeliste puhul erinevalt, kuigi see arvutatakse sama valemiga. Lisaks on ka erinevatel valemitel põhinev ideaalkaalu kalkulaator põnev asi mida vaadata.

Lihas või rasv?

Üks KMI probleem on see, et see ei tee vahet lihaste ja rasva vahel. Näiteks  inimene, kes ei tee trenni; on 1,83 m ja kaalub 92 kg oleks KMI 27. Sportlasel, kes on 1,83 m pikk ja kaalub 96 kg oleks KMI 28.

Selle järgi on sportlane rohkem “ülekaaluline” kui see, kes trenni ei tee. Lihased on aga umbes 18 protsenti tihedamad kui rasv, seega pole see ilmselgelt tõsi.

Kellele kehamassikalkulaator mõeldud ei ole?

KMI ei ole alati õige ning seda enim juhtudel, kui ollakse sportlane. Peamised inimesed, kes ei peaks vaatama kehamassi kalkulaatori tõesust on sportlased, kulturistid, rasedad, eakad inimesed ning väikesed lapsed.

Seda kõike seetõttu, et KMI ei võta arvesse seda, kas meie kaalu moodustavad lihased või rasv. Kehamassiindeks sportlastel võib olla erinev võrreldes tavainimesega. Suurema lihasmassiga sportlastel võib olla väga kõrge KMI, kuid see ei tähenda ohtu tervisele. 

Madalama lihasmassiga inimestel, näiteks lastel, kes ei ole veel kasvanud või eakatel, kes võivad lihasmassi kaotada, võib olla jällegi madalam KMI. Raseduse ja imetamise ajal muutub naise keha ning sellel juhul ei tohiks kehamassiindeksi kalkulaatorit kasutada.

Kehamassiindeksi skaala

Kehamassiindeksi kalkulaator annab vastuseks numbri, mis esialgu ei pruugi midagi tähendada.  Kuid tegelikult on need numbrid ära jaotatud kategooriatesse. Eluohtlik alakaal, alakaal, normaalkaal, kerge ülekaal, rasvumise esimene aste,  rasvumise teine aste ja eluohtlik rasvumine.

1) Eluohtlik ülekaalulisus, alla 16 – eluohtliku ülekaalulisus ei teki niisama vaid on tavaliselt seotud mingi haigusega või mingi muu põhjusega. Kui KMI on pikka aega alla 16, siis see võib tervise seisukohast väga ohtlik olla. 

2) Alakaalulisus, 16-18,5 –  alakaalulisust põhjustavad alatoitumine, stress, anoreksia, alkoholi tarvitamine, madal sissetulek, suitsetamine, vaimsest tervisest tulenevad häired jne. Põhjuseid võib olla mitmeid, mis on viinud inimese alakaalu staadiumi. 

3) Normaalkaal ehk ideaalkaal, 18.6 – 25 – normaalkaal ehk ideaalkaal on see vahemik mida peaksime hoidma. See tähendab, et meie kehakaalu ja pikkuse suhe on parim.

4) Kerge ülekaal, 25.1 – 30 – see vahemik ei ole veel eluohtlik aga ülekaalulisust üleüldiselt peaks vältima. Selles tekib liigesehaigusi, kõrgenenud vererõhku, hingamishäireid ja ka  liikumishäireid.

5) Rasvumine esimene aste ehk kerge rasvumine, 30.1 – 35 – Kui rasvumine jätkub, siis järgmine etapp on kerge rasvumine ehk esimene aste. Selline olukord juhtub, kui pikaajaliselt on ebatervislik toitumine. 

6) Rasvumise teine aste ehk tugev rasvumine, 35.1 – 40 – Kui toitumist ega elustiili muudetud ei ole, siis üsna kiiresti võib ennast avastada järgmisest rasvumis astmest. Suur oht on diabeedi tekkeks. Võib ka tekkida probleeme luu- ja lihaskonna süsteemiga.

7) Rasvumise kolmas aste ehk tervisele ohtlik rasvumine, 40> – Kolmas aste on eluohtlik rasvumine. Sellisel juhul on terviserisk suur. Liikumine juba raskendatud ning selleks, et saada tagasi kontrolli alla enda kaal on vaja täielik elustiili muutus teha. 

Ülekaalulisuse riskid

• 1) 2. tüüpi diabeet – see on haigus, mis tekib siis, kui vere glükoosisisaldus, mida nimetatakse ka veresuhkruks, on liiga kõrge. Ligikaudu 8 inimest 10-st on II tüüpi diabeediga on kas ülekaalulised või rasvunud.
• 2) Kõrge vererõhk – nimetatakse ka hüpertensiooniks ehk see on seisund, mille puhul veri voolab läbi veresoonte tavapärasest suurema jõuga. Kõrge vererõhk võib koormata südant, kahjustada veresooni ja suurendada südameataki, insuldi ja neeruhaiguste.
• 3) Südamehaigused – südamehaigus võib tähendada mitut erinevat asja ja terminit. Kui sul on südamehaigus, võib see olla südameatakk, südamepuudulikkus, südame äkksurm või ebanormaalne südamerütm. Kõrge vererõhk, ebanormaalne vererasvade tase ja kõrge veresuhkur võivad suurendada südamehaiguste riski.
• 4) Insult –  on seisund, mille korral aju verevarustus katkeb ootamatult, mis on põhjustatud aju- või kaelaveresoonte ummistusest või lõhkemisest. Insult võib kahjustada ajukoe ja muuta teid võimatuks rääkida või kehaosi liigutada. Kõrge vererõhk on insuldi peamine põhjus.
• 5) Uneapnoe – Ülekaalulistel ja rasvunud inimestel on suurem risk uneapnoe tekkeks. Selle põhjuseks on asjaolu, et nende kaelas on tavaliselt rohkem rasva, mistõttu hingamisteed vähenevad. Väiksem hingamistee võib öösel põhjustada norskamist ja hingamisraskusi.

Alakaalulisuse riskid

• 1) Luuhõrenemine: madalat KMI-d on tugevalt seostatud luu mineraalse tiheduse vähenemisega. Alakaalulisus suurendab riski haigestuda osteoporoosi – luuhaigusesse, mida iseloomustab luuhõrenemine, mis muudab luud hapraks.
• 2) Vähenenud immuunfunktsioon: valgupuudus põhjustab valgete vereliblede ja antikehade tootmise vähenemist. Samuti on kindlaks tehtud, et piisava valgu, rasva ja muude toitainete puudumisel kehas töötab immuunsüsteem ebaefektiivselt.
• 3) Südamehaigused: Mineraalid, nagu kaalium, naatrium ja kaltsium, on vajalikud ühtlase südamelöögi säilitamiseks. 
• 4) Naha- ja juusteprobleemid: kuna kehas ei ole piisavalt toitaineid, kipuvad alakaalulised inimesed kogema naha õhenemist ja kuivamist koos juuste väljalangemisega.
• 5) Püsiv väsimus: kuna kehas ei ole piisavalt kaloreid on ka pidev väsimus.
• 6) Aneemia: alakaalulistel inimestel on tavaliselt madal punaste vereliblede arv ​​ja seetõttu on neil suurem tõenäosus aneemia tekkeks. Aneemia võib põhjustada pearinglust, sagedasi peavalusid ja püsivat väsimust.

Kokkuvõte

Kehamassiindeksi arvutamine annab ettekujutuse meie pikkuse ja kaalu suhtest. Mida aga ei tasu teha on võtta seda 100%-lise täpsusega, sest seda see ei ole. Kehamassiindeksit mõjutavad erinevad aspektid ning neid tasuks kindlasti võtta arvesse.

Kehamassiindeks annab aga suurema pildi meie tervislikust seisundist, sest kui pikkuse ja kaalu suhe on normi piiridest väljas, siis on vaja tegutseda ning midagi ette võtta.