Kindlasti tuleb Yorkshire terje sulle oma välimuselt tuttav ette, aga sa võibolla ei pruugi esmalt nime ja välimust kokku viia. Tegelikult on tegu ühe mini koeratõuga, kes on enim populaarsust kogunud just nende kaunite ja ilusate lokkide pärast.
Üldine karvkatte ilme näeb neil suhteliselt sarnane välja just inimeste juustega mille värvus on võib ulatuda täiesti mustast kuni kuldkollaseni välja. Suurespildis võib Yorkshire terjeri liigitada väga armaste kääbuskoerte rühma, kellel on vägagi vapper iseloom. Tihti unustavad nad ära, kui pisikesed nad reaalselt on ja suudavad enda tõelist loomust ideaalselt välja näidata.
Kasv ja suurus
Kasvult on tegelikult isased ja emased suhteliselt sarnased. Kui mõõta tema turja kõrgust maapinnast, siis see jääb kõigest 18 ja 20 sentimeetri vahele. Iseloomulikult tema suursuele on ka kaal vägagi madal ning keskmine koer kaalub umbes ideaalis maksimaalselt 3.3 kilogrammi.
Tõu algusaegadel oli koer hoopiski 6 kuni 7 kilogrammi raske ehk pea poole sellest, mis tänapäeval ning ühtlasi oli tegemist jahiterjeriga keda kasutati pidevalt erinevates jahtides. Hiljem aretati temast puhas kääbuskoer.
Yorkshire terjeri üldine välimus
Sõltumata tema suurusest on talle iseloomulikud just väga tugevad jalad, mis on ilusad sirged. Jalad on tavaliselt kaetud just kullakarva pruunika tooniga ning karvkate on seal vägagi tasane ja ühtlane.
Kui liikuda edasi koera karvastikuga selja poole, siis seal võib näha, et karvad langevad kaunilt mõlemale poole laiali nagu inimese juuksed. Tema rikkaliku ja kauni karvkatte üks miinuseid on see, kui koeral on kõht lahti tuleb tema tagumikku pidevalt pühikda ja puhastada.
Pead hoiab Yorkshire terjer uhke hoiakuga kõrgel ning kõrvad on tal väga kikkis, kuid kaetud pikkade karvadega. Kuna koer ise on väga väike, on ka tema käpad väga pisikesed. Kui minna tagasi pea juurde, siis pea ja koonu katavad tavaliselt kuldne kuub. Tänu nende peas olevatele pikkadele karvadele on populaarne teha koerale erinevaid patse.
Silmad on tal ümarad ning pigmendilt täiesti mustad koos kerge pruuni pigmendiga, mis annab talle väga kavala ja teravalt targa pilgu. Välimuse poolest üks suurimaid vigasid on see, et kutsika karvkate ei võta õiget tooni. See tähendab seda, eti must toon ei muutu teras siniseks ning läheb lihtsalt halliks. Lisaks võib karvkattele vahepeal sisse tulla ka natukene valget värvust.
Päritolu ja ajalugu
Teadaolevalt on koer esmalt pärit Śotimaalt kuhu ta toodi umbes 19 sajandi keskel. Tulenevalt nimest toodi koer esmalt Yorkshire´i. Algselt olid koerad suuremad ning kaalusid umbes 7 kilogrammi, sest neid kasutati jahiks. Seal hakkasid nad segunema,. aga palju väiksemate terjeritega ning seejärel sirgus välja Yorkshire´i terjer.
Uksumuste järgi on sellel pisikeses koeras veel Malta, Skye ja Paisley terjerite verd. Esimest korda sai Yorkshire´i terjer kenneli poolt tunnustatuks aastal 1886. Tänu teiste terjeritega segunemisele tekkis koerale ka tema ebaloomulikult kaunis karvkate. Peale seda, kui temast tehti “puhas” tõukoer hakati ka käima näitustel.
Koera iseloom
Nagu pisikeste koertega ikka, siis sõltumata tema iseloomust on ta ikkagi väike ja pisike koer suure koera hingega. Iseloomult on ta sõbralik ning väga meeldib peremehe lähedus ja nunnutamine. Siiski on ta suhteliselt kiire põõruga ning ühel hetkel võib hakata järsult ringi hullama.
Sama kiirelt võib ta iseloom muutuda ka teiste koerte suhtes ehk ühel hetkel on sellel väikesel koeratõul vaja ka naabri koerale näidata, kes tegelikult valitseb. Seda just sellepärast, et nad on enda territooriumi suhtes vägagi kaitsevad ning see on neil sees juba kutsikast saadik.
Unustades tema kiireloomuline iseloom on tegelikult tegu väga targa ja intelligentse koeraga, kes on oma peremehesse väga kiindunud. Tänu nende intelligentsile ja nupukesele on neid väga lihtne ja mugav koolitada. Samut võib vahest esineda ka korralikku põikpäisust.
Tervis ja eluiga
Üldine tervis on sellel koeral üpris hea ning see on suuresti mõjutatud ka tema väikesest kasvust. Kuna nende tervis on hea, elavad nad ka suhteliselt kaua, kuid siiski võib esineda erinevaid tervise probleeme. Eluiga jääb neil enamasti 13 ja 16 aasta vahele.
Suurimad probleemid on neil just silmadega ning selle jaoks on neil sarnaselt teiste koertega eelsoodumus. Samuti võib esineda neil probleeme põlvedega ning seda just nihestuste kohapealt. Haigusi on veel reieluuga ning esineda võib ka erinevaid hingetoru häireid, mis on koos maksaprobleemiga kaasasündinud.
Liikumine ja treenimine
Sõltumata tema pisikesest kerest peab tema treenimine ja liikumine olema siiski igapäevane tegevus. Kasvatamise puhul on väga oluline tead, et talle meeldib tegelikult väga jalutada ning palju pikemalt kui sa arvatagi oskad.
Kuna kunagi oli tegu ikkagi jahikoeraga, meeldib talle vahest ringi joosta isegi kilomeetreid. Lisaks meeldib talle ringi nuuskida ning tuleks teada, et iseloomult ei ole ta sugugi ainult sülekoer. Pealegi armastab ta mängida, näiteks palli püüda ja üleüldiselt meeldib just õues mängida.
Kui koer on täiskasvanud tuleks teada seda, et igapäevane pooletunnine jalutuskäik on rangelt kohustuslik. Sellega hoiad koera tervise teravana ning meele puhtana.
Yorkshire´i treenimine
Treenimisega tuleks alustada juba kutsikast saadik ning läheneda asjale mänguliselt. Kuna tema iseloom on vali, tuleb temaga noorest peast tööd teha, et oskaks suurte koertega ringi käia ning suhtuda neisse austusega.
Kui oled kuulnud, et sellele koeratõule on võimatu õpetada kodukorra kombeid, siis unusta need müüdid koheselt. Tavaliselt tekivad sellised probleemid vaid siis, kui inimesed ei oska koerale läheneda ning on ise harimatud. Vanemad koerad õpivad pigem aeglasemalt, kuid siiski saavad asjad selgeks.
Koera hooldamine
Kui isegi lühikarvalisi koeri tuleb nädalas mitu korda hooldada, siis Yorkshire terjeri puhul peaks hooldamine ja kammimine käima igapäevaselt. See on oluline, et tema karvast saaks eemaldada pusad ning need ilusti lahti kammida.
Samuti kui oled teinud koerale patsi, tuleb see kindlasti lahti võtta ning samamoodi harjaga läbi käia. Patsikumm on suurespildis koerale väga ebatervislik, sest kui see on mitu päeva järjest peal võid sellega tema karvkatet jäädavalt kahjustada. Samamoodi tuleb igapäevaselt kontrollida ka tema tagumikku, et see oleks väljaheidetest puhas.
Hoolikas omanik pöörab rõhku ka koera pügamise peale ning teeb seda siis, kui karv läheb liiga pikaks. Kui minna hooldamisega väga peensustesse, siis tuleks ka koera hambaid iga päev vähemalt korra pesta. Seda just sellepärast, et pisikeste koerte suus toimuvad lagunemis protsessid palju kiiremini kui suurtel.
Kui sulle nüüd tundus, et hooldamine on igavene nuhtlus ja ilmatu pikk protseduur, siis tegelikult võtab see kogenud koeraomanikul ainult 10 kuni 15 minutit tema ajast.
Toitumine
Pisikeste koerte puhul tuleb tead seda, et nende ainevahetus on väga kiire ning sama käib ka Yorkshire terjeri kohta. Kiire ainevahetus kujutab endas seda, et pisike koer suudab väga kiiresti energiat kulutada. See kõik tuleneb sellest, et nende magu on niivõrd pisike. Sellest tulenevalt peavad nad sööma väga tihti ning just pisikesi koguseid.
Neid on soovitatav toita spetsiaalselt väikestele koertele väljamõeldud toiduga, sest need on tehtud nii, et koerad saaksid kõik vajalikud toitained pidevalt kätte. Portsud on väikesed ning sobivad ideaalselt väikestele koertele. Kui koera pidevalt õigesti toita, hoiad korras tema seedimise ning üleüldise tervise.
Kuna tema magu on väike, on väga lihtne üle toita ning seda peab pingsalt jälgima. Ülekaalulisus on pisikeste koerte puhul väga halb ning võib tekitada tõsiseid terviseprobleeme. Levinumad nendest on näiteks diabeet või neerupuudulikkus. Veel võib esineda ülekaalust tulenevalt probleeme käppadega.
Hind
Kuna tegemist on puhta tõukoeraga, siis hind ei ole sugugi odav. Hind sõltub samuti kasvatajast ja millisest perekonnast kutsikas tulnud on. Sellest tulenevalt võib näha, et hinnad on täiesti seinast seina. Osad küsivad kutsika eest umbes 900 kuni 1000 eurot, kuid võib näha ka kasvatajaid, kes müüvad koera 2000+ euroga.
Millisesse perre Yorkshire terjer sobib?
Kindlasti oled kuulnud, et koeratõud on erinevad. Tegelikult on nii, et sarnaselt teiste koertega on selle tõu puhul teada, et ta sobib tegelikult väga hästi peredesse, kus on lapsed. Lisaks tema pisikesele kasvule ei ole ta väikestele lastele suureks ohuks, aga sellegi poolest tuleb koerale õpetada kuidas täpsemalt lastega käituda.
Sama kehtib teiste lemmikloomadega suhtluse puhul. Kutsikaid tuleb treenida ja õpetada teistega harjuma. Kuigi koer on väike, ei tohiks ka teda kunagi pisikeste lastega üksinda koju jätta. Seda ainult juhul, kui koer ei ole piisavalt tark ega oska lastega läbi käia.
