Kõikide inimeste kehad on loodud justkui väikeste ahjudena, mis ise end soojendada suudavad. Soojust tekitavad kehad pidevalt ja lakkamatult esimestest hingetõmmetest kuni eluteekonna lõpuni ning see on elus püsimiseks üks keha põhifunktsioone. Seega oleks huvitav teada, milliseks on kujunenud inimese normaalne kehatemperatuur ning millest see sõltub?
Milline on inimese normaalne kehatemperatuur?
Mitte kõikide inimeste normaalne kehatemperatuur ei ole sama ning kõige rohkem erineb see indiviididel umbes ühe kraadi võrra, 36.1 kraadist kuni 37.2 kraadini celsiuse järgi. 19. sajandil seadsid Euroopa arstid paika, et inimese normaalne kehatemperatuur on keskmiselt 37 kraadi, tänapäeval on see arv langetatud 36.6 kraadini. Beebidel ja vanuritel on aga normaalne kehatemperatuur täiskasvanud inimese omast veidi erinev ning neid ei saa ega tohi mõõta ühe puuga.
Inimese temperatuur ei püsi sama kogu eluea vältel ning varieerub päevade ja kellaaja lõikes. Kehatemperatuuri mõjutajateks on palju erinevaid tegureid, suurimad neist on seotud meie aktiivsuse, soo, toitumise ja vanusega. Kehatemperatuuri näit oleneb ka sellest, kust temperatuuri mõõta. Enda kehatemperatuuri tuleks teada, et osata ära tunda märke sellest, kui lähenemas on mõni haigus või kehvem periood.
Normaalne kehatemperatuur lastel ja beebidel
Lapse normaalne kehatemperatuur
Normaalne kehatemperatuur lapsel on peaaegu sama, mis täiskasvanutel ning neil eriti suurt vahet ei ole. Väikese lapse normaalne kehatemperatuur on umbes 36.4 kraadi, mis erineb täiskasvanu omast vaid 0.3 kraadi võrra.
Beebi normaalne kehatemperatuur
Beebidel on tavaliselt kõrgem temperatuur kui lastel ja täiskasvanutel. Vastsündinute normaalne kehatemperatuur on tüüpiliselt umbes 37.5 kraadi juures. Beebide kõrgem normaalne kehatemperatuur tuleneb sellest, et neil on võrreldes täiskasvanutega suurem keha pindala selle massi suhtes. Samuti on beebide kehad metaboolselt palju aktiivsemad, tõstes sellega enda sisemist temperatuuri.
Kuidas mõõta kehatemperatuuri?
Selle mõõtmiseks on esiteks tarvis ühte paljudest saadaolevatest termomeetritest. Tänapäeval on kõige populaarsemaks kujunenud digitaaltermomeetrid ning seda võib kasutada erinevatest kehaosadest temperatuuri mõõtmiseks.
1) Temperatuuri mõõtmine päraku kaudu
Selliseks mõõtmisviisiks on loodud ka eraldi kraadiklaasid, mida müüakse spetsiaalsetes apteekides ja haiglates. Neid kasutatakse enamasti laste peal, sest väikeste laste puhul töötab see meetod kõige paremini. Enne kraadiklaasi pärakusse sisestamist tuleks see kindlasti puhtaks teha ning võimalusel libestiga kokku määrida.
2) Temperatuuri mõõtmine kaenla alt
Täiskasvanud inimestele on selline meetod saanud kõige tavalisemaks ja lihtsamaks. Enda kehatemperatuuri on niimoodi mõistlik mõõta, sest seda saab teha kiirelt. See ei ole küll nii täpne kui teised meetodid, ent eksimisruum on üsna väike.
3) Suukaudne mõõtmine
Digitaaltermomeetrid on suukaudseks mõõtmiseks väga sobivad ning seda on võrreldes teistega üsna lihtne teha. Tuleb vaid termomeeter suhu asetada, enamasti pannakse see keele alla, ja suu sulgeda ning termomeetri märguannet oodata.
Liiga madal kehatemperatuur – hüpotermia
1) Mis see on?
Juhul, kui keha temperatuur langeb alla teatud piiri, võib selline olukord osutuda väga ohtlikuks, isegi surmavaks. Seda seisundit, kui kehatemperatuur langeb alla 35 kraadi, nimetatakse meditsiinis hüpotermiaks. Hüpotermiat peetakse eriti ohtlikuks vastsündinutel ja eakatel inimestel. Beebide puhul loetakse hüpotermiaseisundiks seda, kui kehatemperatuur langeb alla 36 kraadi.
2) Miks see tekib?
Vale on arvata, et hüpotermia tekib vaid pikka aega väljas külma käes olles. See võib tekkida ka muudel tervislikel põhjustel toas, normaalse temperatuuri käes. Beebidel võib näiteks hüpotermia tekkida kergemini, sest nende kehad ei suuda veel piisavalt hästi keha temperatuuri reguleerida.
Vanemad inimesed on samuti külmale tundlikumad ning neil võib hüpotermia esineda, kui veeta aega külma õhukonditsioneeriga toas või väljas külma käes. Nii vanadel kui noortel on liiga madala kehatemperatuur märk sellest, et tervislik seisund ei ole hea ning seda tuleks kontrollida.
Liiga kõrge kehatemperatuur – palavik
1) Mis see on?
Liiga kõrge temperatuuriga kehaline seisund on palavik ning seda on vähemalt mõned korrad elus tundnud pea kõik inimesed. Palavikuks loetakse keha seisundit siis, kui temperatuur tõuseb üle 38 kraadi. Palavik muutub kehale koormavaks ja inimesele ohtlikuks sellisel juhul, kui kehatemperatuur on juba mitu päeva püsinud üle 39 kraadi. Beebide puhul tuleks palavikust arstile teada anda juba natuke varem, sest nende tervist on keerulisem ise kodus kontrollida.
2) Miks see tekib?
Palavik võib küll tunduda kohutavana ja tekib tahtmine see kiirelt välja ravida, kuid tegelikult on palavik meie kehadele kasulik. See tekib siis, kui keha võitleb väljastpoolt saadud viiruste ja kahjulike bakteritega ning on üks keha loomulikest kaitsereaktsioonidest. Seega ei tasu alati esimese asjana haarata palavikualandajaid vaid lasta kehal ise sellega toime tulla.
Kokkuvõte
Inimese normaalne kehatemperatuur on tegelikult arstidele ja meile endile väga hea näitaja, kontrollimaks enda tervise seisukorda. Normaalne kehatemperatuur varieerub inimeseti ning päevade lõikes. Seega ei tasu liigselt ehmuda, kui üks hommik on keha temperatuur tavalisest pool kraadi kõrgem, kuid kindlasti tasub pidevalt jälgida enda enesetunnet, sest see on parim märk meie tervisest.
