Kuidas elupuude istutamine lisab kodule elegantsust ja silmailu?

Paljud maja omanikud, kelle krunt on uuel ja lagedal alal, leiavad abi elupuude istutamise näol. See igihaljas hekitaim on kõige kiirem moodus naabrimehe pilkude eest endale varju leida, kuid lisaks kaitseb see veel tuule eest ning lisab ka niisama õuele juurde silmailu.

Kuna elupuu on osa sinu kodust, vajab ka tema pidevalt tähelepanu ja hoolitsemist. Selleks, et see tugevakasvuline igihaljas taim saaks jõudsalt kasvada tuleb kasutada õigeid kasvatus meetodeid.

Parim aeg elupuude istutamiseks

Kõige populaarsemad kuud elupuude istutamiseks on mai ja august, kumba kummale eelistada sõltub ilmastikust mis parasjagu antud kuul võimu võtab. Kui kevadel kipub ilm olema pigem, soe, kuiv ja tuuline, tasuks puude istutamine jätta sügisesse.

Kõik see aga on lootuses, et august tuleb sademerohkem, mis loob istutamiseks soodsamad tingimused. Isegi kui ka august on põuane, on istikud talveunest juba toibunud ja mulda minemiseks valmis. 

Samas saab kastmisega puude niiskusvajadust leevendada ning kokkuvõtvalt ühest vastust sellele küsimusele olla ei saa. Kõik sõltub tegelikult istutaja pädevusest ning oskusest taimi edukalt nullist üles kasvatada.

Taimede valik

elupuude istutamine

Elupuude istutamisel tuleks lähtuda pigem taime kvaliteedist kui hinnast. Enamasti ei tasu minna kõige soodsamate taimedega, kuna sellised taimed on tihtipeale väikese juurekavaga.

Üks kõige keerukamaid variante on masinaga välja pakitud ja tõstetud taimed, sest sellist meetodit kasutades ei järgita hekitaime loomulikku kasvu. Sellised taimed on enamasti kõige odavama hinnaga ning lisaks on kõik giljotiiniga samasuguseks lõigatud.

Käsitsi väljalõigatud

Peale nende on veel võimalus soetada taimi, mis on inimeste poolt ise käsitsi välja kaevatud. Jälgitakse taime juurdumist ning taim kaevatakse vastavalt juurte kasvule ettevaatlikult välja. Siiski tahes tahtmata vigastab iga kaevamine taime ning tekitab lisa stressi.

Mullapallliga 

Mullapalliga taimed on soovitatav ette valmistada hoides taime veeämbris mõnest tunnist kuni isegi ööpäevani. See tagab, et taim on ennast võimalikult palju vett täis tõmmanud ning see korvab veepuuduse mis võib transpordi käigus tekkida.

Potitaimed

Enamasti on kõige tugevamad just potitaimed kuna nad on kasvanud naturaalses keskkonnas ja neid ei ole vaja hakata ümber kaevama, vaid lihtsalt potist välja võtta ja mulda panna. Küll aga tuleb ikkagi jälgida järgnevat kasvamis protsessi ning taime eest korralikult ja õigete meetoditega hoold kanda.

Elupuude sordid

elupuude istutamine

Eestis kõige levinumad elupuud on rahvakeeli püstjas elupuu “Fastigiata” ja sammal elupuu “columna”. Lisaks neile on erinevad elupuu sorte väga väga palju ning iga inimene leiab kindlasti endale õige sordi. Lisaks on veel mitmeid erinevaid harilikke elupuu sorte nagu näiteks barnant ja smaragd. Harilik elupuu on kiiresti kasvav sort mis hoiab hästi värvi ning ei vaja palju pügamist. 

Kuna suurespildis on enamus elupuud omavahel sarnased, on siiski ka erandeid. Üldisemat pilti moondab just taimede suursu, värvus, kuju ja mingil määral ka kasvatusmeetodid.

Istutuskoha ettevalmistamine

elupuude istutamine

Pinnase ettevalmistamine 

Istutuskoha ettevalmistamine sõltub ka suuresti, kuidas ja mis eesmärgil elupuud üldse istutatakse. Pikemate hekkide istutamiseks on parim kaevata vähemalt 50 cm sügav ja 50 cm lai kraav.

Oluline on meeles pidada, et istutusauk oleks vähemalt 10 sentimeetrit igast suunast laiem kui taime istik ise. Kui juhuslikult istutus paik on savine, tuleb auk teha sügavam, kuna siis on võimalik, et taime alla tekib korralik drenaaž.

Tuleb jälgida veel elupuude istutamis vahesid, et istikud ei satuks üksteisele liiga lähedale, kuna nii on neil ruumi kasvada. Soovitatav on jätta vahed umbes 70 sentimeetri peale, see tagab selle, et hekk on võimeline tulevikus saavutama tiheda müüri kuju, jättes siiski endale tulevikuks kasvuruumi.

Soovitatav on veel valada vähemalt pool ämbrit vett igasse istutusaukku, see on oluline, sest läbi selle õpib maapind niiskust vastu võtma ja vesi jõuab sügavamale.

Väetamine

Elupuude istutamises üks väga tähtis komponent on väetis, mis tagab taimele kohe piisava toitainete varu. Valikus on erinevaid variante, võib kasutada istutusväetist, sügisväetist või väetist mis on aeglaselt lahustav.

Universaalsetest aiaväetistest erinevad istutus ja sügisväetis oma fosfori sisalduse poolest, mis on tavapärasest suurem. Lisaks on neil kahel ka väiksem lämmastiku sisaldus.

Rahvakeeli “osmocote” ehk aeglaselt lahustuv väetis küll hea, kuid toitained muutuvad alles peale paari nädalat taimele kättesaadavaks.

Tuleb mees pidada et elupuude istutamisel tuleks väetatud ala katta kompostmulla või mõne muu okaspuu mullaga. See on oluline, kuna siis on taimel soovi oma juuri uutesse kasvukohtadesse ajada.

Istutamine 

Istutamine on tegelikult üks kõige lihtsamaid protsesse, kuid siiski ei tasuks antud tegevust ülepuusa teha ning plats kuhu istutada tuleb ettevalmistada. Tavaliselt on istikute juured kaetud looduses lagunevad võrgu või kangaga ning seda ei pea spetsiaalselt taimelt ümbert ära võtma. 

Kui tunned, et siiski on soov taime juured kotist eemaldada, tuleb seda seda teha väga ettevaatlikul, jälgides, et muld juurte ümbert ära ei pudiseks. Taimede vaheline istutustihedus tuleks jätta vähemalt 70 sentimeetri peale.

Mullapalli ümbrus tuleb täita tihedalt mullaga ning enam kui soovitatav on aeg-ajalt jalaga visatud muld kinni suruda ning lõpuks tehakse taime ümber kastmisvall. Selle eesmärk on piirata kastevee laiali valgumist.

Istutus järgsed tegevused

Kastmine

Elupuude istutamine küll on tegevusena kerge, kuid tegelik väljakutse tuleb alles siis kui on vaja taim pärast istutamist elutervena hoida. Lisaks võivad olla kahjustada saanud transpordi käigus narmasjuured ning tänu sellele ei saa elupuuhekk peale istutamist korralikult vett kätte.

Taimeni jõuab ainult niiskus mis peitub pehmes kompostmullas. Peale elupuude istutamise on kastmisel väga suur roll ning see peab olema korralikult teostatud. Põhjuseid on mitmeid, alustades sellest, et vesi täidab mullas leiduvad augud ja tühimikud ning lisaks annab taimele märku, et on aeg arendama hakata, kuna toitained on kaugemal ning sinna hetkel ei ulatu.

Arvestama peaks ühe taimekoha vähemalt 10 liitrit vett, selleks et voolikuga kümmet liitrit mõõta võta kümne liitrine ämber ning võta ajaliselt aega kaua ämbri täitumiseks aega läheb.

Kui näed, et vesi ei vaju piisavalt kiiresti ning hakkab üle kastmisvalli uputama, kasta mitmes osas.

Varjutamine

Taimede katmine varjutuskangaga peale elupuude istutust on vägagi mõistlik tegevus. See aitab vähendada aurustamist ning kangaga mässata sooja ilmaga on mugavam kui seda teha talve pakasega. 

Reaalselt läheb vaja varjutuskangast alles veebruari kuus, kus päike on juba piisavalt terav, kuid maapind on alles külmunud. Elupuu pinnalt juba niiskus aurustub, kuid mullapinnast pole vett veel juurde võtta.

Elupuude hooldus

elupuude istutamine

Istutus järgne kastmine esimestel kuudel 

Vähemalt kuu jooksul peale elupuu istutamist tuleks puid kasta iga nädal vähemalt korra 10-20 liitri veega. Üks parim viis kastmiseks oleks kasutada sprinkleid, mis piserdavad vee mitte ainult mulda, vaid uhavad minema ka okastel oleva tolmu.

Mulla kobestamine

Peale igat kastmist tuleks kobestada tüve ümbruses olev muld, kuid jälgida tuleks, et ei kobestataks sügavamalt kui 10 sentimeetrit. Lisaks võib elupuud kahe aasta vältel iga kevadiselt väetada.

Pügamine

Paljudele võib tunduda see utoopia, kuid elupuule meeldib kui teda pügatakse. See on iga kevadine protsess, mis tuleb läbi viia enne kui pungad puhkeda jõuavad. Meeles tuleks pidada, et taime pügamine on hädavajalik ja seda tuleb teha. 

Pügamisel on kaks peamist eesmärki ning nendeks on sanitaarne või ilu. Sanitaarselt tuleks taime pügada siis kui kasvatate elupuust hekki. Kui aga kasvatate puud kaunistusena või muul ilu eesmärgil trimmi võrseid ilu eesmärgil.

Taime tuleb alati kärpida teravate kääridega, sest nii väldid kõige paremini võrsete väljakasvamist ja ebavajalike sälkude tekkimist. Pügamise juures kõige olulisem on meeles pidada ⅓ reeglit, ehk kui lõigata võrsest maha rohkem kui üks kolmandik, siis elupuu nõrgeneb.

Lõpetuseks

Elupuude istutamine on tegevus millega saab tegelikult iga inimene oma majapidamises hakkama. Lisaks sellele pakub see igihaljas imetaim väga palju silmailu ning teeb aia väga kauniks.

Siiski sõltumata kergusest, on kogu elupuu istutamine ja hooldus omaette kunst mida valdavad kõige paremini spetsialistid. Ise võid vabalt antud teemaga hakkama saada, kuid parima tulemuse aitavad sul siiski saavutada asjatundjad.

Usu või mitte, aga see väike lisa investeering on igati oma hinda väärt. RSL grupp on pikaajalise kogemusega haljastus ettevõte kes on turul üks parimaid. Seoses elupuude istutamisega, kuid ka teiste haljastus teemaliste küsimustega võtke nendega kindlasti ühendust.

Seotud Artiklid