Oma ainulaadse välimuse ning uudishimuliku ja energilise olemuse tõttu on mopsid ihaldatud lemmikloomaks ning koguvad aasta- aastalt aina rohkem populaarsust. Neil on ladina keeles lihtne moto, „Multum in parvo”, mis tõlgituna tähendab „Väikeses on palju”.
Mops kirjeldus
Mops on väike koeratõug, kelle turjakõrgus täiskasvanuna ulatub 25 – 33 sentimeetrini. Tõu ideaalkaaluks on 6.3 – 8.1 kg ja keskmiseks oodatavaks elueaks on 12 – 15 aastat.
Mopside tiinus kestab keskmiselt 63 päeva ning pesakonnas on tavaliselt 3 – 5 kutsikat.
Tőu kőige iseloomulikumateks tunnusteks on pea ja saba. Mopsi pea on suur ja ümar, nägu kaetud selgete ja sügavate voltidega, koon lühike ning tömp. Silmad on tumedad, suured, ümarad ning särava pilguga. Tema kõrvad on lontis, kõrvaotsad riivavad külgedelt nägu. Saba on tugevalt keerdunud seljale.
Mops koer on kompaktse veidi neljakandilise kujuga kehaga, väljapaistvate lihaste ja tugeva rinnaga. Karvkate on lühike ja koosneb kahest kihist ehk aluskarvast ja peliskarvast mis on ilus ja läikiv
mis võib olla hõbedane, aprikoosikarva, kollakaspruun või must. Iseloomulikuks on must selge joon, mis jookseb mööda selga pea tagaosast sabani.
Tihti aetakse teda segi veidi sarnase välimusega prantsuse buldogiga.
Mopsi iseloom
Mops on meeldiva iseloomuga mini koeratõug, sobides hästi ka lastega peredesse. Nendel väikestel koertel on stabiilne temperament ja sõbralik iseloom. Üldiselt on nad vaiksed, rahulikud, väheaktiivsed ja vähenõudlikud koerad, sobides hästi ka korteris pidamiseks. Võõraste suhtes on koerad tavaliselt heatahtlikud, kuid sellegipoolest täidavad nad rolli ka valvekoerana, haukudes ja omanikule häiret andes.
Mops saab hästi läbi teiste loomadega ja paremat mängukaaslast lastele on raske leida. Ta on erakordselt truu kaaslane, kes armastab oma peremeest kogu hingest ja ei taha temast kaua aega eemal olla.
Ajalugu ja päritolu
Mops on suursuguse ja pika ajalooga koer. Tõu vanuseks on tõenäoliselt 1000 aastat ja ta pärineb arvatavasti Hiinast. Neid aretati algupäraselt Hiina valitsejatele kaaslasteks perekondadesse, kus nad said õukonnas erilist tähelepanu. Nad elasid Hiina imperaatorite juures väga luksuslikku elu. Nad omasid teenreid ja neile olid liikumiseks ehitatud spetsiaalsed vankrid.
Tee Euroopasse leidis mops 16. sajandil, kogudes populaarsust eelkõige Hollandis ja Šotimaal. Tõuaretajad on 17. Sajandi lõpu poole mopsidest aretanud ka kääbusversioone, keda sai oma väiksuse tõttu kanda kuninglike rüüde suurtes varrukates kaasas.
Inglismaale jõudis mops William III troonile tulekuga 1688. aastal, saades populaarseks ka sealsete aadlike hulgas. Veelgi rohkem kuulsust kogus koer 19.sajandil tänu kuninganna Victoria suurele kirele just selle koeratõu vastu.
Mopsi tervis
Paljud terviseprobleemid tulenevad otseselt tõu omadustest. Nad kuuluvad lühininaliste koeratõugude perekonda. Lameda ja laia koljuluu tõttu on neil iseloomulik lame nägu ja lühike nina. Antud anatoomilised omadused võivad põhjustada erinevaid naha, silmade ja hingamisega seotud terviseprobleeme.
Koon mis on väga lühike võib tekitada suure tõenäosusega hingamisraskusi, probleeme õhu neelamisel ja öist norskamist. Kõik need probleemid võivad tekitada kõhus gaase ja raskusi niskes ja liiga kuumas kliimas hakkama saamisel. Punnis silmad võivad saada lihtsalt vigastada ja võib esineda väärarenguid ripsmetel ja silmalaugudel.
Sarnaselt paljudele teistele tõukoertele võib ka mopsidel esineda terviseprobleeme nagu põlvekedra ajutine nihestus (patella luksatsioon). Teised potensiaalsed probleemid on puusaliigese düsplaasia, őnnetus peaarteriga, peaajupőletiku teatud vorm.
Kõigi lühininaliste tõugude puhul soovitatakse koera valides jälgida, et tema füüsilised omadused ei oleks ülevõimendatud, osta loom vastutustundliku kasvataja käest ja konsulteerida loomaarstiga.
Liikumine ja treening
Mops naudib lühikesi jalutuskäike ja peaks päevas vähemalt pool tundi liikuma. Tavaliselt on nad väheaktiivsed, kuid sellegi poolest on nad valmis ka peremehega päev läbi kaasas käima. Liigeseprobleemidest hoidumiseks tuleks aga vältida liialt pikki jalutuskäike, trepist üles-alla kõndimist ning mööblile ja sealt maha hüppamist.
Nad on keskmiselt treenitavad ja tavaliselt targad, tähelepanelikud ja kiired õppijad. Küll aga võivad nad olla kangekaelsed, mistõttu vajab nende treenimine omanikult rohkem kannatust. Treenimist tuleks vältida kuuma ilma korral.
Lastega perede puhul on väga oluline õpetada koeri ja lapsi omavahel suhtlema, üksteist austama ning turvaliselt koos elama. Ja ka sel juhul ei tohiks koeri väikelastega kunagi üksi jätta, vaid täiskasvanud peaksid neil kogu aeg silma peal hoidma.
Toitumine
Kääbuskoertel on kiire ainevahetus ning seetõttu kulutavad nad kiiresti energiat. Neil on väike magu, mistõttu peavad nad sööma tihti ja väikeseid koguseid. Tuleks valida spetsiaalselt. Toitu valides tuleks soetada spetsiaalseid toite mis on mõeldud väikestele koeratõugudele ja sisaldavad ka piisavalt toitaineid ja vitamiine ning sobivad väikestele suudele.
Küll aga on kõige sagedasemaks esinevaks vaeguseks ülekaal, mis on tingitud nende suurest söögiisust. Omanikel võib tihti olla raske ära õelda mopsi pidevale toidunõudmisele ja seetõttu ei peeta kinni rangest koerale seatud dieedist.
Hooldamine
Koera karvkate ei vaja palju hooldust ja piisab nädalas korra harjamisest kuna karv on sile ja lühike. Sellegipoolest ajab karva ta palju, eriti just suvel. Igapäevaselt tuleks aga puhastada koera nina ümbritsevaid kortse ning kontrollida tema kõrvu ja silmi.
Kuna mopsid on toakoerad, siis ei kuluta nad tavaliselt oma küüsi väljas liikudes piisavalt ning seetõttu on hädavajalik ka regulaarne küünte trimmimine.
Omanikud peavad jälgima ka kasvava kutsika suud, et olla kindel hammaste normaalses arengus ning ka selles, et suus ei oleks kasvajat. Soovitatakse hammaste harjamist, et vältida igemehaiguseid.
Kokkuvõte
Kokkuvõttes võib öelda, et mopsi näol on tegemist imelise ja sõbraliku tõuga, kes vajab palju hoolt ja tähelepanu. Pühendades talle piisavalt aega ja hellust, saad vastu erakordselt truu ja sind kogu hingest armastava pisikese kaaslase.
