Varakevad on just õige aeg, et ette võtta esimesed haljastustööd oma koduhoovis. Pange end soojalt riidesse, haarake kätte labidas ja astuge kevadele julgelt vastu ning rajage oma koduhoovi vaarikapeenar.
Ettevõtted | Kodu ja Aed
Vaarika istutamine on väga hea idee, sest mitte ainult vaarikamarju ei kasutata toiduks, vaid maitsvat ja tervistavat teed keedetakse ka vaarikavartest ja lehtedest.
Rahvameditsiinis kasutatakse sellist teed näiteks palaviku alandamiseks ning ühtlasi omab jook ka kerget valuvaigistavat toimet. Värskete marjade söömine aitab alandada kolesteroolitaset, mõjub hästi südamele ja veresoonkonnale.
Väidetakse isegi, et vaarikate söömine aitab ennetada vähki. Seega on vaarikate istutamine oma koduaeda igati tark otsus.
Kuidas istutada vaarikaid nii, et taime jaoks oleksid tagatud head kasvutingimused ja istutuskoht
Vaarikataim on isepaljunev mitmeaastane põõsas, mille juurestik moodustub risoomist. Vaarikad õitsevad juunikuus ja õitsemine hakkab keskmiselt 50-60 päeva pärast pungade puhkemise algust ja kestab 30-40 päeva.
Tegemist on valgusnõudliku taimega ning seetõttu tuleb vaarikas istutada kindlasti kohale, kus on palju päikest. Teiste kultuuride varju ei ole vaarika istutamine kindlasti mõistlik tegu. Vaarikas istutatakse kohta, kus taim on külmade tuulte eest varjus.
Ta eelistab nõrgalt happelist (pH 5,6-6,5) kuni neutraalset toitaineterikast keskmise raskusega mulda. Vaarikamarjad valmivad sõltuvalt sordist erinevatel aegadel, kuid peamiselt korjatakse saaki augustis.
Millal istutada vaarikaid ?
Paljasjuursete vaarikate istutamiseks on kõige parem aeg septembri lõpp ja oktoober, sest selleks ajaks on esimesed külmad juba taimekasvu lõpetanud. Potis kasvanud istikute ümberistutamisega seda muret aga pole ning vaarikaid istutada võib terve hooaja vältel.
Vaarikaid istutades jälgi istutustihedust ja istutuskaugust
Vaarikate istutusala rajamine on kõige aeganõudvam protsess. Enne vaarika istutamist puhastage peenar umbrohust ja kobestage mulda vähemalt 30- 40 cm sügavuselt. Lisage sinna ka sõnnikut või komposti.
Vaarikad istutatakse üksteise kõrvale ritta. Istutustihedus võiks koduaias olla järgmine: taimede istutuskaugus üksteisest 0,5 m ja reavahe 2 m. Vaarikas istutada sama sügavale nagu ta eelnevalt kasvas.
Kui istutate vaarikaid kevadel, tuleb istutusjärgselt taimi korralikult kasta. Sama tõde kehtib muidugi ka soojema ja kuivema sügise puhul.
Ära tee vaarikat istutades väga levinud viga!
Sageli tehakse vaarikaid istutades ja ümberistutades suur viga kui uued taimed istutatakse vanasse vaarikapeenrasse. Vana peenra muld on väsinud ja toitainetest tühi.
Ja veel- kuna vaarika juured ulatuvad väga sügavale, võib juhtuda et peenrast kasvavad uued võrsed, mis ajavad vaarikate sordid omavahel segamini. Loomulikult ei ole ka vanas peenras kasvavatel taimedel väga head saagikust.
Vaarikad istutatud, kuidas nende eest aga korralikult hoolt kanda?
Kui istutustööd on tehtud siis tuleb vaarikataimi ka järjepidevalt hooldada. Vaarikad hakkavad väga kiiresti laiutama ja seetõttu tuleb nende kindlasti vohamist piirata.
Vaarikate lõikamine
Piirama ja lõikama peab vaarikataimi ka seetõttu, et nad annaksid head saaki. Kindlasti ei tohi ära unustada vaarikataimede kastmist, väetamist, rohimist ja vajadusel nende toetamist.
Kui olete vaarika istutanud, siis ei tohi kohe taime tagasilõigata. Tehke tagasilõikus vaid juhul kui paljasjuurne istik on kehva narmasjuurestikuga ja pika varrega. Kui istiku näol on tegemist potitaimega, ei ole vaja taime üldse tagasi lõigata.
Vaarikate lõikamisest aga veel niipalju, et igal aastal peab eemaldama saaki kandnud ning kahjustunud varred ilma tüügast jätmata. Äraviljunud varred tuleks lõigata võimalikult maapinna lähedalt ja kohe pärast marjade korjamist. Seda võib teha ka hilissügisel, kui lehed on juba langenud.
Kui olete aga unustanud lõikamise teha sügisel, siis häda pärast saab lõigata taime ka varakevadel. Juunikuus tasub kärpida pikkade asendusvõrsete tippe, et soodustada külgvõrsete arenemist ja saagikust.
Multšimine ja toestamine
Vaarikapeenrad on tegelikult parajad tihnikud, seetõttu tuleb juba vaarikate istutamise ajal teha nii, et peenart oleks võimalikult mugav rohida ja hooldada.
Üheks selliseks hooldusvabaks lahenduseks on korralikult multšitud peenar. Multšima ei pea ainult koorepuruga vaid sobivateks multši materjalideks on ka lehtpuu saepuru, freesturvas, sõnnik ja õled. Multšitud peenar hoiab ka rohkem ja paremini niiskust.
Sõltuvalt sellest mis sorti vaarika istutasite, on vaja teinekord mõelda ka vaarikataime toestamise peale. Toestama peab kindlasti väga pikkade vartega sorte. Kõige enam levinud toestamise variant on puidust tugivaiade vahele tõmmatud traat , mis jääb mõlemale poole peenart nii, et taim ise jääb kahe traadi vahele.
Väetamine
Iga taim on õnnelik, kui teda aeg-ajalt turgutatakse ehk väetatakse. Vaarikataimi võib väetada komposti, sõnniku ja spetsiaalsete poeväetistega. Lisaväetist tasub taimedele anda juba esimesel saagiaastal.
Kevadeti väetatakse vaarikaid spetsiaalse lämmastikurikka kevadväetisega ning pärast saagikoristust antakse taimedele sügisväetist. Olemas on ka pikatoimelised kompleksväetised ja kasutades sellist väetist, ei ole eraldi vaja enam sügisel taime väetada.
Kahjurid ja haigused
Kõige suurem pahalane vaarikapeenras on kurjakuulutav vaarikamardikas ehk vaarikauss. Sellest tegelasest aga nii naljalt lahti ei saa vaid tuleb kasutada taimemürke, mis omakorda jätavad jääke nii marjadesse kui ka keskkonda.
Viimasel ajal on palju juttu olnud vaarikasordist Polka. Nimelt on Polka hilisema õitsemisajaga, mis ei lange kokku vaarikamardika valmikute munemisajaga. Just sellel põhjusel on Polka vaarikad ussivaba. Polka sordi kasuks räägib ka fakt, et marju võib saada väga pika aja jooksul, isegi kuni esimeste suuremate külmadeni.
Kuna vaarikal ja maasikal on ühed ja samad kahjurid nagu maasika-õielõikaja, siis tuleb vaarikapeenar rajada maasikapeenrast võimalikult kaugele. Sügisel tuleb vaarikapeenar kobestada ja puhastada, et hävitada talvitunud noored mardikad ja tõugud.
Lisaks erinevatele kahjuritele, kimbutavad istutatud vaarikataimi ka erinevad haigused nagu vaarika-antraknoos, vaarika-varrepõletik ja vaarika- helelaiksus.
Koduaias kasvatamiseks on kõige talve- ja haiguskindlamad ning paremad vaarikasordid näiteks Polka, Nagrada, Helkal ja Glen Ample. Kindlasti tasub katsetada erinevate sortidega, et leida oma lemmik vaarikataim ja vaarikamari!
