Samojeed on pigem keskmist kasvu koeratõug keda iseloomustab paks ja kohev valge või hõbevalge kasukas. Neid iseloomustab veel kikkis kõrvad ning saba mis on õrnalt kaardunud. Tänu sellele, et nende karvkate on mõnusalt paks, on nad väga ilmastiku kindlad ning ei pelga jahedamaid temperatuure.
Nagu loomariigis ikka, siis ka sellel tõul on isastel ja emastel kerge suuruse vahe millega tuleks enne koera võtmist kindlasti arvestada. Isaste puhul jääb turjakõrgus kusagil 51 ja 56 cm vahele ning emastel on see 46 – 51 cm. Kaalu poolest jääb see tõug 20-30 kilogrammi vahele.
Samojeede käpad on suhteliselt lamedad ning käppi ümbritsevad karvad, mis ei lase talvel lumel ümber nende varvaste koguneda.
Ajalugu ja päritolu
Koeratõug samojeed on tegelikult algselt pärit Venemaa põhjaosast ning on enda nime saanud samojeedi hõimu järgi. Seal aitasid koerad karjatada ja valvata põhjapõtru ning hõimul tekkis koertega väga tugev side ja sellest tulenevalt, meeldib selle tõul väga perekonnas elada.
Samojeed oli populaarsed koerad veel erinevatel ekspeditsiooni reisidel ning neid kasutasid erinevad maadeuurijad. Nende aretuse alguseks võib pidada tegelikult inglise loodusuurija Ernest Kilburn´i uurimise reisilt naasmist, sest sealt võttis ta kaasa ühe isase ja emase koera.
Suures pildis sai koerte aretus alguse 1889 aastal, mil reisilt naasti ning teema läks tõsisemaks kahekümnenda sajandi esimesel ja teisel kümnendil.
Tõustandard
Tõustandard kinnitati aastal 1909 ning seda tehti Inglismaal. Kinnituse sai see, et tõug võib olla ainult valge või õrnalt valge kollakas. Tõule on iseloomulik tema rõõmsameelne naeratus, mis tuleneb tema kaardunud mokkadest.
Samojeedid jätavad endast väga reipa ja rõõmsameelse mulje, sest nende koon on terav ja kõrvad alati kikkis. Neid eristab teistest kelgukoertes see, et nad on polaarspitsid ehk nende kasukas on kohev ning värvus ainult valge.
Iseloom
Selle tõu koerad on väga sõbralikud ning suudavad hästi teistega toime tulla ning nendega arvestada. See tuleneb sellest, et koerad on harjunud originaalselt elama suurtemates karjades. Rahulikkus ja sobilikkus teiste koertega teeb temast väga hea esimese koera valiku kandidaadiks.
Kuna nad on väga sõbralikud, siis kindlasti ei sobi ta oma iseloomu poolest valvekoeraks. Ühtlasi ei tasu oodata, et koer hakkaks võõraste peale haukuma, sest see lihtsalt pole tema loomuses.
Kui soovite endale samojeed võtta ning elate korteris, siis võib juhtuda, et koera on suhteliselt raske saada. See tuleneb sellest, et paljud kasvatajad ei müü oma kutsikaid inimestele, kes soovivad neid korteris kasvatada.
Kuna nad on väga seltskondlikud ning neil on paks karv, siis nad sobivad hästi õue koeraks. Kindlasti tuleb arvestada sellega, et nad on seltskondlikud ning ta peab saama veeta palju aega pererahvaga.
Kasvatamine ja treenimine
Uus koeraomanik peaks esmalt teadma seda, et see tõug ei ole teenistuskoer, ehk temalt ei tasu oodata sarnaseid soove nagu saksa lambakoerast või mõnest muust. Küll aga ei tähenda see seda, et samojeed on kuidagi rumalamad, kindlasti mitte. Tema koolitamine ja õpetamine peaks toimuma kasutades pehmeid meetodeid.
Alustuseks tuleks koerale teha selgeks tava käsklused nagu näiteks “Lama” ja “Koht”. See annab koera kuulekusele päris palju juurde ning koeraga saab minna ka avalikesse kohtadesse.
Koer võib alguses kutsikana võtta tervet peret, kui oma karja ning seejärel üritada võidelda endale kõige kõrgemat positsiooni. Sealt tulebki mängu kasvatus ning kutsikale tuleb koheselt selgeks teha, kes on peremees ning kelle sõna peab kuulama.
Tervis
Samojeedi koerad on tegelikult vägagi terve tõug. Tihti arvatakse, et tõukoerad jäävad lihtsamalt haigeks ning nendega on rohkem probleeme kui krantsidega, siis enamasti tuleneb see valest kasvatusest. Kui koerast tublilt hoolida ja kasvatada sirgub temast vägagi terve isend.
Olulised kohad nende puhul on just silmad, sest selle hulgas levib päris mitmeid erinevaid silma haigusi, mis võivad kahjustada koera nägemist. Lisaks tuleb teha kindlasti enne aretust düsplaasiauuring, mis on tõukoerte puhul tavaline.
Kindlasti tuleb koeraga tegeleda ning temaga palju liikuda. Talle meeldib loodus ning palju ringi joosta.
Hooldamine
Samojeed vajab pidevalt hooldust ning armastust ning sellest tulenevalt on oluline, et aretaja annaks uuele omanikule nii palju nippe ja trikke kui võimalik. Teadlik peab olema nii toitumisest, aktiivsusest, karvastiku hooldusest ja muust sellega kaasnevast.
Toitumine
Nagu koertega ikka nõuavad suuremad koerad rohkem toitu, kui väiksemad ja vastupidi. Sellega seoses vajab see tõug veel peale kvaliteetse toidu ka erinevaid vitamiine ja mineraale.
Sellel konkreetsel tõul on eeldus või kalduvus erinevate puhituste ja mao probleemidele ning sellega seoses tuleks toitumine eriti hästi läbi mõelda. Hea nipp on teha toidukordi pigem tihedamalt, aga vähendada lihtsalt kogust.
Aktiivsus
Kuna tegu on ikkagi kelgukoertega, siis vajavad nad ka pidevat aktiivset liikumist. Kui oledki koera võtnud endale korterisse, siis panusta aega sellese, et saaksid temaga veeta palju aega looduses. Sellega aitad kaasa koera tervisele ning hoiad ära erinevaid haigusi.
Karvastiku hooldus
Kuna samojeedi karv on tihe, siis tuleb seda ka pidevalt hooldada. Kui kasuka eest hooldamist teha igapäevaselt, hoitakse karvkate pidevalt väga puhtana ja ilusana. Loomulikult ei pea seda tegema iga päev nii põhjalikult, aga kord nädalas tuleks harjamine põhjalikumalt ette võtta.
Peale selle, kui kasukas saab märjaks, tuleb see korralikult ära kuivatada, sest kuivana on kasukat palju kergem hooldada.
