Pojengide hurmav lõhn meenutab alati suvist Supeluse tänavat Pärnus, mida mööda sai sageli randa jalutatud. Peaaegu igas väärikas ja vanaaegses suvitusvilla hoovis õitsesid tumepunased ja valged suureõielised pojengid segamini. Just sellised nagu vanadelt postkaartidelt leida võib. Ja siiani tundes kasvõi õrnalt õitsevate pojengide aroomi, viib lõhnamälu paratamatult taas tagasi lapsepõlve.
Tegelikult on pojengide sorte aga oluliselt rohkem, kui vaid need mida oleme harjunud vanade majade hoovides nägema. Hästi suured, ilusad ja massiivsed on täidisõielised sordid, kuid nende lillede puhul tuleb arvestada sellega, et taimed vajavad alati eraldi toestamist.
ITOH- hübriidid õitsevad pikalt
Ilmselt olete ka märganud, et viimasel ajal on palju juttu olnud sellistest sortidest nagu ITOH-hübriidid. Tegemist on sordiga, mis erineb meie vanast heast tuttavast pojengist eelkõige oma pika õitsemise aja poolest.
Kui tavalistel pojengidel puhkevad kõik õied suhteliselt samal ajal ning need õitsevad vaid üürikese nädala jooksul, siis ITOH- hübriid õitseb oluliselt pikemalt. Isegi kuni kuu aega, avades järjest üha uusi ja uusi lisaõiekesi. Teine hea sordi omadus on nende puised varred, tänu millele ei ole vaja õitsvaid taimi toestada.
Pojengi istutamiseks vali õige kasvukoht
Tegemist on püsililledega ja pojengid istutatakse samale kasvukohale aastakümneteks. Seetõttu on eriti oluline valida oma hoolealustele parim võimalik kasvukoht. Kasvutingimuste suhtes on pojengid nõudlikud lilled, ent tänu oma suurele külmakindlusele, ei vaja need väga sooja kasvukohta. Pojengid võivad edukalt kasvada isegi tuultele avatud kohtades.
Küll on aga pojengid väga valguslembelised ja armastavad päikest. Tõsi- kui pojengid istutada ka poolvarju, ei juhtu sellest mitte midagi. Nad kasvavad hästi isegi varjulises kohas, kuid sel juhul kasvatab taim palju lehti, ent õisi jääb väheks.
Pojengid istutatakse toitainerikasse ja sügavalt haritud liivsavimulda. Muld peab sügavalt haritud olema seetõttu, et taime juurekogumik saaks korralikult areneda. Mulla pH peab jääma vahemikku 6.0- 7.2.
Ebasobilik koht pojengide istutamiseks
Pojengide istutamine ei ole mõistlik tugevalt happelise- ja aluselise mulla sisse ning lubjarikkal mullal võivad lilled hoopis kergesti haigestuda. Ka ei ole hea pojenge istutada suurte puude ja põõsaste lähedusse, sest nende juurestik võtab mullast palju toitaineid ja niiskust, mida pojengid vajavad.
Parim aeg, millal istutada pojengi
Sügis on parim aeg pojengide istutamiseks. Paljasjuurse pojengi istutamine kevadel on aga halb mõte, sest siis jäävad taimed mitmeks aastaks põdema ning jäävad nii kasvult kui ka õite poolest niruks. Eelnevalt konteineris kasvanud taimedega aga probleeme ei teki, sest sel juhul saab pojenge istutada alatest kevadest kuni sügiseni.
Pojengide istutusala rajamine tasuks ette võtta juba suvel, sest lilled vajavad sügavalt haritud mulda ning siis on veel sügiseni piisavalt palju aega, et muld saaks võimalikult palju vajuda.
Ettevalmistustööd pojengide istutamiseks
Nagu eelpool mainitud sai, tuleb pojengid istutada sügavalt haritud mulda, et taime juurestik saaks õigesti areneda. Pojengide istutusauk peab olema suhteliselt sügav ehk vähemalt 50 cm, augu läbimõõt võiks olla aga kuni 60 cm. Pojengid istutage kohta, kus muld ei ole liigniiske, sest taim ei talu seisvat vihma- ja lumesulamisvett.
Kui istutustööd planeeritakse madalamas kohas, kus põhjavesi asub suhteliselt maapinna lähedal, peab pojengid istutama kindlasti kõrgendatud peenardesse.
Kuidas istutada pojengi ?
Kõige mõistlikum on pojengid istutada kohe alalisele kasvukohale, sest hilisem pojengide ümberistutamine võib taimed põdema jätta ning pärsib omakorda järgmiste aastate õitsemist. Nimelt ei teki siis õisi taimele nii palju kui sooviksite. Kuidas aga pojenge istutada nii, et taimed kogeksid ümberistutades võimalikult vähe stressi?
Õige istutuskaugus ja istutussügavus
Pojengide istutamisel on väga oluline lillede istutamine üksteisest õigele kaugusele, milleks on 100- 120 cm, sest pojeng vajab 1 m2 vaba pinda kasvamiseks. Pojengide istutamisel vaadake ka, et juure otsad jäävad ilusti mulla alla . Taimi istutades jälgige ka seda, et kasvupungad oleksid suunatud ülespoole ning et need oleksid vähemalt 5 cm sügavusel mulla sees.
Pärast seda, kui pojengi istikud on asetatud istutusauku , täitke see ettevaatlikult õhulise mullaga. Olge äärmiselt ettevaatlik ja vaadake, et te ei vigastatakse pojengide istutamise käigus taime mulla alla jäävaid võrseid.
Eelnevalt potis kasvanud taimed istutage sama sügavale nagu need potis kasvades olid, paljasjuursed taimed aga vähemalt 50 cm sügavusele mulda. Pärast pojengide istutamist kastke vajadusel taimi ning soovi korral katke pinnas multšiga. Potis kasvanud taimede korral multšimaterjali taimevarte ümber ei panda.
Pojengide hooldus
Pojengide õied on suured, rasked ja lopsakad. Seetõttu võib taim vajada toetamist. Selleks otstarbeks sobivad täiesti tavalised taimetoed, mida võib leida igast suuremast aianduskauplusest.
Paraku armastavad ka sipelgad pojenge. Põhjus miks nad seda teevad on lihtne- lilled eraldavad magusat nektarit, mida sipelgad oma toiduks tarvitavad. Enne pojengiõite tuppa toomist, raputage lilled kergelt läbi, et nendel olevad sipelgad maha kukuksid.
Õitsemise järgne periood
Pärast õitsemist tuleb pojengidelt eemaldada närtsinud õied ning seemnekukrud. Kogu roheline lehestik peab säilima pojengidel kuni sügiseni, sest nii moodustuvad järgmiseks aastaks mulla all uued õiepungad. Sügisel lehtede kolletumise ajal tuleb lehestik lõigata väga madalalt maha ning põletada. Lehti ei ole hea komposteerida, sest nii võite oma kompostihunnikusse sisse tuua ka erinevaid pahalasi ja haiguseid.
Kui lehed aga kolletuvad varem või sootuks hallitavad, tuleb need koheselt eemaldada ja põletada. Taime terved lehed tuleks üle käia aga mõrusoola lahusega. Ka pinnast on mõistlik enne hooaja algust ning samuti ka sügisel töödelda vahenditega, mis ei lase seenhaigustel võimust võtta.
Kuna pojengid ei talu seisvat vett, siis tuleb neid kasta ajal kui tõesti on väga kuiv. Igapäevast või iga nädalast kastmist pojengid ei vaja. Samuti ei ole taimi vaja talveks katta.
Väetis ja pojengide väetamine
Ka pojengid vajavad väetamist, et nad saaksid kasvada suureks ja tugevaks ning omakorda kasvatada suuri ja lopsakaid õisi. Kuna varakevadel on pojengide kasv väga hoogne vajavad nad kiiretoimelist lämmastikväetist. Kodupojengidele võib varakevadel anda ka kanakaka leotist.
Juba tärganud lilledele antakse spetsiaalset kompleksväetist. Pojenge võib väetada ka ca 2-3 nädalat pärast taime õitsemist vähese lämmastikuga kompleksväetisega või sügisväetisega. Tegelikult sõltub aga kogu väetamise protsess siiski mullastikust, kus taim kasvab ning sõltuvalt pojengi sordist ja võib juhtuda, et teil ei olegi taime vaja väetada.
Puhake ja nautige lummavat õiteilu
Kevad on just õige aeg, et ette võtta vajalikud haljastusööd, peenarde korrastamised ja väetamised. Ikka selleks, et saaksite suvel nautida imeilusaid ja lõhnavaid muinasjutulisi lillepeenraid. Mida usinam ja agaram olete te kevadel, seda lihtsama vaevaga saate te läbi suvel.
Seega on kevadel mõistlik peenrad katta juba varakult geotekstiiliga ja multšiga, mis ei lase umbrohul peenras vohama hakata. Nii säästate enda aega. Suvi on ju mõeldud puhkamiseks!
