Mustikate istutamine oma koduaeda

Viimasel ajal on hästi menukaks saanud mustikate istutamine oma koduaeda. Koduaia mustikad on suured, maitsvad ning tervisele väga kasulikud. Mustikates leidub antotsüanidiinide, mis annavad marjadele nende sinaka värvuse ning ühtlasi on need ka tugevad antioksüdandid.

Veel on hea teada, et mustikates on väga suur mineraalide sisaldus. Marjast võib leida nii kaaliumi, rauda, fosforit kui ka magneesiumi ning isegi vaske, tsinki, joodi ja kroomi. Vitamiinidest leidub peamiselt C-, PP- ja B-grupi vitamiine ning karotenoide. Kultuurmustikates on võrreldes tavaliste mustikatega rohkem suhkruid ja vähem happeid ning seetõttu on kultuurmustikad oluliselt magusama maitsega.

Et mustikas koduaias ka head saaki annaks, tuleb mustikas istutada sobivasse asukohta. Mustika istutamiseks kasutage taimele sobivat spetsiaalset mustikamulda, rodomulda või turvast. Tavalises aiamullas mustikas ei kasva hästi ning jääb kiratsema. Hea saagikuse jaoks on  oluline ka  peenra sügavus ning tuleb tabada ära õige aeg millal istutada mustikaid.

Kännasmustikas ja ahtalehine mustikas

Mustikapeenra rajamiseks kasutatakse peamiselt kahte sorti taimi– ahtalehist mustikat või kännasmustikat. Ahtalehine mustikas on kääbuspõõsas, mis ei kasva kõrgemaks kui 20- 30 cm. Ahtalehise mustika taimed on isepaljunevad, ent viljastumiseks vajavad teise isendi õietolmu. Marjad valmivad kõik üheaegselt ja kaaluva ca 1 gramm. Taim on talvekindel.

Kännasmustikas on  seevastu on kõrgekasvuline mustikataim, mis kasvab 1-3 meetri kõrguseks. Marjad on suured ja võivad kaaluda isegi kuni 10 grammi. Külmakahjustuste vältimiseks on vaja taimed talveks katta.

Kultuurmustikate istutamine- kasvutingimused ja asukoht

Mustikate jaoks sobiva istutusala rajamine on kõige tähtsam samm mustikate istutamise protsessis. 

Mustikad tuleb istutada spetsiaalsesse mulda. Muld peab olema happeline ja niiske. Müügil on spetsiaalsed mustikamullad, kuid taim kasvab hästi ka turbasegus ja rododele mõeldud mullas.

Mustikataimed armastavad niiskust, kuid ei talu üleujutusi ega seisvat vett. Suurte kuumalainete ajal tuleb mustikaid ohtralt kasta, kuid veenduge selles, et kõik vesi ka kenasti laiali valguks ning taime alla ´´loiku´´´ei jääks.

Mustikate istutamine

Mustikate istutamisel tuleb jälgida, et taimel oleks piisavalt ruumi. Istutustööd tuleb ette võtta varakevadel ja mustikad istutatakse ridadena.

Põõsasmustikate istutamisvahemik peab olema vähemalt 1-1,5 meetrit, sest taimed vajavad palju ruumi. Mustikad istutatakse  40- 50 cm sügavusele. Niiskuse- ja umbrohust peenra puhtana hoidmiseks on mõistlik mustikapeenar katta puukooremultšiga. 

Sageli kurdetakse, et õisi täis mustikataim annab vähe saaki ning õitest ei arene piisavalt palju marju. Peamiseks põhjuseks on aga see, et aias liigub liiga vähe tolmendajaid.   Selle mure ennetamiseks istutab tark aednik oma mustikate lähedusse erinevaid lillekesi, et mesilasi ligi meelitada. 

Veel üheks nipiks, et taim kannaks võimalikult palju saaki, tasub tolmlemise huvides mustikaid istutada mitut erinevat sorti üksteise lähedale. 

Kas ja kuidas istutada mustikaid konteineritesse ja pottidesse?

Kui teil pole aga piisavalt ruumi, et mustikaid istutada avamaale, siis saab neid taimi väga edukalt kasvatada ka konteinerites või pottides, mis on vähemalt 50 liitrised.

Mustikad istutatakse potti või konteinerisse sarnaselt nagu avamaalegi, kasutades spetsiaalset mulda. Pärast mustikate istutamist konteinerisse, kastke taimi korralikult, sest mustikas armastab niiskust. Asetage istutatud taim koos potiga päikese kätte, suurte tuulte eest varjulisse kohta.

Mustikataim võib talvituda potis

Kes tundis hirmu, et mustikad ei ela meie kodumaa karmi talve potis üle, see eksib. Mustikad on tublid talvitujad. Kõige lihtsam on kõik talvituvad potitaimed kokku koguda ühte peenrasse ja kuhjata neile peale turvast ja koorepuru.

See hoiab suurema külma mustikate juurtest eemal ning taimed saavad ohutult talvituda. Kui teil on kodus vanu tekke, siis on mõistlik ka need pottide ümber asetada, et need aitaksid taimejuurtel veel rohkem sooja hoida.

Mustikate istutamisele järgneb väetamine

Sarnaselt kõikidele teistele taimedele, tuleb ka mustikataimi väetada. Väetamine on vajalik, sest see soodustab kasvu ja tugevdab taimi. Õigesti väetatud taim kasutab optimaalselt vett ning omab head vastupanuvõimet ebasoodsate tingimuste, kahjurite ja haiguste suhtes. Poodides on müügil spetsiaalsed mustikatele mõeldud eriväetised.

Palju päikest = suur saak

Parimad ja magusamad marjad on päikese käes valminud marjad. Nimelt otsese päikese käes kasvanud taime marjad on suurema suhkrusisaldusega , vitamiinirikkamad ja on oluliselt magusamad, kui varjus kasvavate taimede marjad.  Päikese käes kasvanud mustikataimed annavad ka oluliselt rohkem saaki.

Mida suure saagiga peale hakata?

Sarnaselt metsas kasvavate mustikatele, saab ka kultuurmustikast edukalt mustikamoosi keeta, ent keedis on pisut paksema konsistentsiga. Koduaia mustikatest saab valmistada ka imemaitsvat mahla ning mustikaid on võimalik ka sügavkülmutada. Üles sulanud marjad on värsked ja sama maitsvad nagu otse põõsalt noppides.

Mustika sordid, mida tasub Eestis kasvatada

Eesti oludesse tasub valida mustikasordid mis on mõeldud põhjamaade kliima jaoks. Näiteks sobib meie maal kasvatada järgmiseid mustikasorte nagu:

• Northblue- jõulise kasvuga 60- 70 cm kõrgune põõsas. Talub hästi külma ja väidetavalt talvituvad isegi kuni -37 º külmaga. Northblue marjad on suured ja tumesinised, marjade läbimõõt kuni 2cm. Marjad valmivad 2- 3 nädala jooksul ja need vajavad mitmekordset korjamist. Marjad taluvad hästi sügavkülmutamist. Ühelt põõsalt võib saada kuni  4 kg mustikaid.
• Northcountry- mustikapõõsas on tavaliselt kuni 60 cm kõrge ja suhteliselt laia läbimõõduga ehk kuni 100 cm.  Põõsas talub väga hästi külma ja talvitub meie kliimas hästi. Marjad on magusa maitsega ja marjasaak võib ühelt põõsalt olla kuni 3,5 kg. Tegemist on iseviljuva sordiga.
• Patriot – on üks parimaid varavalmivaid mustikasorte. Taim kasvab kuni 1,8 meetri kõrguseks ning talub külma hästi. Ühelt põõsalt võib saada kuni 9 kg marju. Põõsas vajab tolmendajat, seega tasub ette võtta haljastustööd ning rajada mustikapõõsa juurde ka erinevaid lillepeenraid, et need omakorda tolmendavaid mesilasi ligi meelitaksid.
• Bluecrop – on kõige populaarsem ja väärtuslikum mustikasort kogu maailmas. See sobib hästi nii kommertstaimeks kui ka hobiaednikele. Põõsas on kõrgekasvuline ja võib kasvada kuni 2 meetri kõrguseks ning on väga viljakas. Ühelt taimelt võib saada kuni 9 kg marju. Marjad on suured, magusad ja sobivad nii toorelt söömiseks kui ka hoidistesse.
• Earliblue – on samuti saagikas ja varajane sort. Põõsas kasvab 1.5-1.8 m kõrguseks. Talvitub hästi ja on külmakindel. Earlibule on  isetolmleja, kuid  kui võimalik siis tasub mustikas istutada Bluecropi  sordi lähedale, sest sel juhul annab taim rohkem saaki.
• Chandler – põõsal on väga suured marjad, mis on kuni 3,5 cm suurused. Mustikad on magusad ja tugeva aroomiga ning taim kannab vilja väga pikka aega, kuni 6 nädalat. Ühelt põõsalt võib saada 6–8 kg marju. Taim on isetolmleja.
• Bluegold– taime viljad valmivad augustis ja tegemist on väga viljaka sordiga. Mustikataime on väga lihtne kasvatada, sest tal on madalad nõuded. Ideaalne taim harrastusaednikele kasvatamiseks. püstise Põõsas kasvab kuni 1,8 meetri kõrguseks. Taim vajab tolmlemiseks enda kõrvale teist sorti.