Meie vaimset seisundit juhib suures osas ajus leiduv ainulaadne neurotransmitterite kogum, millest üks on GABA (gamma-aminovõihape). GABA on sisuliselt keha “rahunemise” signaal, mis on piltlikult öeldes pidur üleerutatud neuronitele, aidates kaasa üldisele lõõgastavale efektile.
Erinevad elustiili- ja geneetilised tegurid võivad aga GABA-d mõjutada ja vähendada, põhjustades tõsiseid häireid füüsilises ja vaimses tervises. Tegelikult on GABA ebanormaalne tase ja GABA aktiivsus seotud ärevuse, unetuse, depressiooni, epilepsia ja muuga.
Mis on GABA?
Gamma-aminovõihape on aminohape, mida meie keha toodab ajus. GABA toimib neurotransmitterina, hõlbustades ajurakkude vahelist suhtlust. Põhimõtteliselt gaba vastutab signaalide edastamise eest ühest närvirakust teise rakku. Täpsemalt, GABA aeglustab aktiivsust ajus, tekitades rahustava toime. See omakorda vähendab stressi, oled rahulikum, tasakaalukam on meeleolu ja muudab une tõhusamaks.
GABA on saadaval toidulisandina. GABA toidulisandeid kasutatakse sageli just kõrge vererõhu, stressi ja ärevuse ning une raviks, samuti keha loomuliku kasvuhormooni stimuleerimiseks, sageli sportlaste poolt.
Erinevalt paljudest toidulisanditest ei leidu GABA-d tavalistes toiduainetes. Kuid väidetakse, et teatud toidud, mis sisaldavad antioksüdante, mida nimetatakse flavonoidideks, võivad suurendada GABA aktiivsust kehas.
Miks inimesed GABA toidulisandit tarbivad?
GABA loomulik rahustav toime ajule on toonud kaasa lugematuid väiteid GABA toidulisandite kasutamise kohta stressi vähendamiseks. Liiga palju stressi seostatakse muu hulgas kehva une, nõrgema immuunsüsteemi ja suurema depressiooniriskiga. Lisaks võib teatud haigusseisunditega inimestel olla madalam GABA tase.
Kuidas GABA töötab?
Kui küsida mida teeb gaba, siis seda võib nimetada justkui aju piduriks. See on keha kõige olulisem inhibeeriv neurotransmitter, mis tähendab, et see vähendab aju ja kesknärvisüsteemi närvirakkude aktiivsust, viies meie aju ja keha madalamale käigule.
GABA toimeks on see, et tänu sellele on meil parem uni, väiksem vaimne ja füüsiline stress, alandab ärevust ja teeb meie meeleolu rahulikumaks. GABA mängib olulist rolli ka lihastoonuse reguleerimisel. Koos glutamaadiga, mis on keha kõige olulisem ergastav neurotransmitter, aitab GABA olulisel määral kaasa keha üldisele vaimsele ja füüsilisele homöostaasile ehk tasakaalule.
Gaba kasulikkus: miks on oluline hoida GABA taset kehas
1) Aitab paremini magada
GABA võimaldab kehal ja vaimul lõõgastuda ja uinuda ning terve öö rahulikult magada. GABA retseptorid ekspresseeruvad tugevalt ka talamuses ehk see on meie uneprotsessis osalevas ajupiirkonnas ja ühes uuringus oli unetusega patsientidel GABA tase ligi 30% madalam, kui unehäireteta inimestel.
Näiteks on tehtud uuring, kus inimesed võtsid enne magamaminekut 100 mg looduslikku GABA vormi (PharmaGABA) ning nad jäid kiiremini magama ja neil oli pärast nädalast toidulisandite võtmist üleüldiselt parem uni.
Kui keha toodab GABA-d, aeglustub kesknärvisüsteem, mis muudab inimese lõdvemaks ja paljudel juhtudel uniseks.
2) Gaba on stressi ja ärevuse vastu
Stress on tänapäevase elu vältimatu aspekt. Meie elud on muutnud kiiremaks, kui kunagi varem ning me töötame pidevalt täisvõimsusel.
Arvestades GABA rolli glutamiini ergastava toime tasakaalustamisel arvatakse, et GABA aitab ka stressi kontrolli all hoida (see on põhjus, miks paljud ärevusvastased ravimid on suunatud GABA-A retseptoritele).
Ühes väikeses uuringus lasid teadlased tarbida destilleeritud vett GABA loodusliku vormiga (PharmaGABA). Kuuskümmend minutit hiljem mõõdeti ajulaineid elektroentsefalogrammi (EEG) testiga ja leiti, et GABA suurendas oluliselt alfa-ajulaineid (mis tekivad tavaliselt lõdvestunud olekus) ja vähendas beeta-ajulaineid (tavaliselt nähakse stressirohketes olukordades).
3) GABA aitab vererõhku alandada
Selle kohta on küll ainult oletused, aga arvatakse, et GABA võib aidata veresoontel paremini laieneda, mis omakorda aitab kaasa paremale vererõhule. Kuigi see on ainult oletus, siis uuringutes on ka leitud, et igapäevane 80 mg GABA lisamine avaldas positiivset mõju täiskasvanute vererõhule.
4) GABA ja mentaalne võimekus
GABA-l võib aidata meid vaimsete ülesannetega, mis nõuavad märkimisväärset keskendumist ja leevendada nii psühholoogilist, kui ka füüsilist väsimust, mis tavaliselt meie keskendumist rikuvad ja halvendavad.
Ühes väikeses uuringus anti osalejatele 0, 25 või 50 mg GABA-d, ja seejärel paluti neil täita raske matemaatika ülesanne. Teadlased leidsid, et kahe GABA rühma kuulujatel vähenes märkimisväärselt psühholoogiline ja füüsiline väsimus, mida mõõdeti teatud biomarkerite, sealhulgas kortisooli sisalduse vähenemisega. 50 mg rühma kuulujad said ka matemaatika probleemi osas kõrgemaid tulemusi, mis viitab paremale keskendumisele.
5) Aitab kaasa lihaste kasvatamisele ja kasvuhormooni tootmisele
Uuringud näitavad, et GABA toidulisand võib aidata kehal pärast treeningut lihaste arendamisega. Lisaks toetab gamma-aminovõihape meie kasvuhormooni (tuntud ka kui HGH) tootmist organismis.
Kuidas hoida tervislikku GABA taset organismis?
1) Toidulisandi tarbimine – toidulisandi võtmine on kõige kergem ja lihtsam viis kontrollida enda Gaba taset organismis. Paljud toidulisandid on looduslikud ning ei sisalda muid ebavajalikke aineid.
2) Magneesiumi tarbimine – magneesiumi lisamine või rohke magneesiumirikka toidu tarbimine võib aidata leevendada madala GABA tasemega seotud kõrvalnähte, nagu stress ja unetus, kuna see toimib GABA agonistina – magneesium seondub GABA retseptoritega ja aktiveerib need GABA-na.
3) Meditatsioon – treeningud nagu jooga, pilates, jooksmine või kõndimine ja igapäevane meditatsioon võivad aidata meil end lõdvestunult tunda. Need meetodid aitavad vähendada kesknärvisüsteemi pinget, suurendades GABA-d, vähendades glutamaadi ja parandades serotoniini, epinefriini ja dopamiini taset.
Kokkuvõte
GABA on aminohape, mis võib aidata parandada meeleolu. Mitmed uuringud näitavad, et suurenenud GABA tase ajus võib aidata vähendada ärevust, stressi ja depressiooni. Me ei saa seda toiduga endale sisse süüa vaid peame tegema tegevusi, mis toetavad selle aine tootmist meie kehas.
