Pomeranian ehk kääbusspits on pisike koeratõug, kes on väga särava iseloomuga. Üks parim tunnusjoon on tema kohev karvastik, mis jääb kaugelt silma. Ta võib meenutada miniatuurset rebast ning tegelikult ka pomeraniani hüüdnimi “väike koer, kes arvab, et suudab.” Üldiselt on ta kompaktne, aktiivne, kuulekas ning suurepärane peresõber.
Kuigi Pomeranian on kasvult väike, aga tegelikult ta käitumine sellele ei vasta ja nii mõnigi kord võib ta suurematele koertele parajat peavalu tekitada. Kuid seni, kuni hoiad teda aktiivsena erinevate trennide ja mängudega, osutada talle palju armastust ja tähelepanu on tegu väga armastava ja jumaliku perekaaslasega!
Mis on Pomeraniani suurus?
Pommeri keskmine suurus erineb isaste ja emaste koerte vahel ning kõik Pomeranianid ei ole aretatud tõustandardi järgi. Kaaluvad on tavaliselt 1,3 – 3,2 kg ning on kuskil umbes 20 cm pikad.
Olulist rolli kasvu osas mängivad geenid, seega tasub jälgida kutsikat võttes vanemate suurust.
Noorte Pommeri kutsikate ületoitmine võib samuti põhjustada soovimatuid kasvuhoogusid. Kindlasti pole kasulik ka alatoitmine. Nii üle-, kui ka alatoitmine võivad teie Pommeri kutsikale tõsiseid terviseprobleeme põhjustada.
Arutage söötmist ja söömisprobleeme alati oma kasvatajaga. Teie kasvataja oskab nõu anda teie Pommeri kutsikale sobiva toidu koguse ja tüübi kohta
Pomeraniani ajalugu ja päritolu
Kui minna tagasi ajaloos, siis kääbusspits kaalus kunagi kuskil 13 kg. Isegi tõu algusaegadel oli see väga populaarne koer. Märkimisväärsed inimesed, kellel väidetavalt olid Pomeraniani tüüpi koerad, teoloog Martin Luther, Michelangelo, Isaac Newton ja näiteks Mozart.
1800. aastatel oli Saksamaa kääbusspitsi esimesi aretusprogrammide koht. Siis olid need koerad veel üsna suured. Kuninganna Victoria oli sellest tõust vaimustuses; tema koertest aretati väiksem tõug, keda me tunneme tänapäeval.
Mõnede allikate kohaselt ulatuvad Saksa kääbusspitsi päritolu Põhja-Euroopa kelgukoerteni, kuid teised (ja tõenäoliselt usaldusväärsemad) allikad viitavad tuhandete aastate tagusele Kesk-Euroopa päritolule. Muidugi pole võimatu, et Inglismaal aretatud tõug oli ilma Islandi või muu Põhja-Euroopa karja infusioonita.
Tõustandard
Tõustandard annab ülevaate, millised on tõu iseärasused. Lisaks saab teada, et mis on pomeraniani käitumine, välimus, mis mida tuleb jälgida hooldamisel.
Iseloom
Üks olulisemaid märksõnu iseloomu poolelt on tark ja särtsakas. Talle meeldib kohtuda uute inimestega ja saab teiste loomadega hästi läbi. Kuigi ta on väike võib iseloomult tunduda nagu suur ja võimas koer. Seega ärge laske tal esitada väljakutseid suurematele koertele.
Kasvatamine ja treenimine
Pomeranian sobib kõige paremini kaks jalutuskäiku päevas. Otseselt ei ole vahet, kui pikad need jalutuskäigud on, aga ideaalis võiksid jääda sinna 30-40 minuti sisse.
Kutsikaga ei tasu harjutamisetega liiale minna. See ei tähenda muidugi seda, et peaks piirama mängimist või jalutamist, aga just sellist pidevat füüsilist tegevust, mis väsitab teda liialt. Kutsikatele sobib ideaalselt 20 minutit jalutamist päevas.
Kui aga tead juba ette, et jalutamist on rohkem, siis kasuta koera kandmisega mõeldud kotti või käru. See aitab vältida hingamis- või ülekuumenemis probleemidega.
Tervis
Pomeranianid on üldiselt terved koerad, kuid nagu kõik tõud, on neil teatud tervislikud seisundid.
Kui ostad kutsika, siis tutvu ka tema vanemate tervisekontrolliga. Tervisekontrollid tõendavad, et koer on teatud seisundi suhtes testitud.
Nende üks levinumaid ja kõige suuremaid terviseprobleeme on ülekaalulisus. Väikese suuruse tõttu ei vaja nad palju toitu, seega on neid väga lihtne üle toita. Pommeri omanikuna on rasvumise vältimiseks oluline olla teadlik oma lemmiklooma toidu portsjonite suurusest.
Samuti on neil ka hammaste suhtes väga väike suu. See võib põhjustada mitmesuguseid hamba- ja igeme probleeme, näiteks hambakatt. Kui hambakattu ei eemaldata, võib tekkida igemepõletik või mõni muu igemehaigus, mis võib põhjustada hammaste enneaegse väljalangemise. Seetõttu on väga oluline hoida nende hambad puhtad.
Hooldamine
Toitmine
Toitumine on väga oluline, sest sellest võivad alguse saada nii mõned terviseprobleemid. Näiteks kui anda liialt süüa, siis on rasvumise oht ning koheselt järgnevad probleemid ka sidemetega. Oluline on teada, et kutsikas põletab rohkem kaloreid, kui täiskasvanud koer. Kvaliteetse toiduga toitmine tagab, et koeral ei ole toitumisvaegust.
Toidu kogus sõltub ainevahetusest ja aktiivsuse tasemest. Siiski on keskmise täiskasvanu jaoks soovitatav päevane kogus 1/4 kuni 1/2 tassi kvaliteetset kuivtoitu.
Pomeranianid põletavad kaloreid kiiremini, kui mitmed teised koeratõud. Neil on kõrge energiatase ja nad vajavad korrapäraste ajavahemike järel toitu. Kasvavat kutsikat tuleks toita kolm kuni neli korda päevas. Kui koer on täiskasvanuks saanud, tuleks talle kaks korda päevas sama kogus toitu anda.
Mida pomeranian sööb?
Maks, kana, kala, riis, pasta, porgand, kartul, suvikõrvits ja spinat – need on vaid mõned näited sellest, mida talle anda võib. Jälgida tuleb, et vähemalt 40% päevasest toidust moodustavad valgud.
Aktiivsus
Tänu oma väikesele kasvule saavad nad hästi hakkama ka korterites. Mida nad aga vajavad on mõõdukas treenimine. Treenimise alla kuuluvad ka jalutamine ja mängimine. Jalutuskäigud võivad olla pikad, kuid on oluline meeles pidada, et enda väiksuse tõttu on nad tundlikud kõrgete temperatuuride suhtes. Sellistel juhtudel võta lihtsalt ette lühem jalutuskäiku.
Üks nende lemmik tegevusi on mängimine, aga nad tüdinevad kiiresti seega hea oleks varuda mitu erinevat mänguasja.
Karvastiku hooldamine
Harjamine – Pomeraniani tuleks harjata vähemalt kaks korda nädalas. Kui harjata, siis võimalikul naha lähedalt. Kui teha ainult pealmise karvastiku harjamist, siis ei ole sellest eriti kasu, lahtised karvad ja mustus jääb ikka.
Vannitamine – vannitada võib iga päev. Kuid igapäevane vannitamine on väga ajamahukas, siis vähemalt üks kord kuus on juba täiesti hea. Koera naha kuivatamise või karvade sassi ajamise vältimiseks kasutage kvaliteetset koerašampooni. Enne vannitamist harja teda korralikult.
