Põdrakanep – mis on tuntud ka kui põdralill, põdrakapsas, põdratubakas, pajulill, lillpaju või pajuhein – on Eestis laialt levinud ja kasvab kogu riigis, kuid tema raviomadused pole kõigile teada.
Sellegipoolest on põlised Siberi rahvad tundnud põdralille kui tervislikku valgu-, tärklise- ja suhkrurikast toitu ning toidulisandit, mille lehtedest on võimalik ka kuulsat teed – ivan-tšaid – valmistada.
Mis on põdrakanep?
Ahtalehine ehk ahtaleheline põdrakanep (Epilobium angustifolium) on mitmeaastane rohttaim, mis kuulub pajulilleliste sugukonna pajulille perekonda.
Taim kasvab raiesmikel, põlendikul, nõmmel, kraavikaldal, metsasihil, metsaservas, hõredas metsas ja mujal. Ta paistab silma enda pika roosakas-lillaka õisikuga.
Rahvakeeli põdrakapsas õitseb juunist septembrini ning peamiselt korjataksegi just õisi ja lehti kuivatamise ja säilitamise eesmärgil.
Välimus
Maapealse varre kõrgus on enamasti 60-120 cm, harvemini ka kuni 150 cm. Üldjuhul on vars harunemata ning karvakesteta.
Lehed asetsevad varrel spiraalselt, mis on esimene erinevus põdrakanepi lehtedel ja teiste pajulillede lehtedel, kuna enamasti paiknevad lehed vahelduvalt või männasena. Lisaks peitub lehtede eripära selles, et iga lehe servas kulgeb eraldi rood, millesse suubuvad ülejäänud rood. Mainitu järgi on põdrakanepit võimalik eristada kõigist teistest taimedest, kaasa arvatud õitsemisaja välisel perioodil.
Varajasel kevadel märtsis ja aprillis sarnanevad noored põdrakanepi võrsed mitme mürgisa liilia liigiga, kuid lehestruktuuri järgi on võimalik kahel taimel vahet teha.
Õied on enamasti lillakasroosa värvusega ning asuvad varre tipus kobarana koos.
Neljapealine kõtra meenutav kupar on 4-8 cm pikkune ja kaetud liduvate karvadega.
Põdrakanep on kohastunud tuule abil levimiseks ja moodustab palju seemneid – kõdra kohta ligikaudu 300-400 seemet, mis teeb kokku 80 tuhat ühe taime kohta. Põdrakanep on ka võsundite abil vegetatiivne paljuneja, mille tõttu võib ühest taimest kujuneda hiigelsuur puhmastik. Seemned on varustatud valgete lendkarvadega.
Kuidas on põdrakanep kasulik?
Põdrakanepit on vanarahva seas tuntud kui 99 haiguse ravijat. Lisaks pärimuslikule uskumusele on tänapäevased uurimused tõestanud, et sel meie metsades väga levinud taimel on rahustav, krambivastane aga ka kasvajat tekitavate rakkude arenemist pärssiv toime.
Ahta- ehk kitsalehelise põdrakanepi kasulikest omadustest teadlikkus on inimeste seas veel väike. Küll aga oli vene vürst Aleksander Nevski veendunud, et ilma Ivan-Tšai teeta ei ole võimalik üles kasvatada täie tervise juures meest või sõdurit.
1) Koostis
Põdrakanep on oma koostiselt vägagi unikaalne. Selle juured peidavad endas palju tärklist, polüsahhariide, orgaanilisi happeid. Antud unikaalsus selgitab ka, miks see taim nii universaalselt kasulik erinevate tervisemurede lahendamisel on.
Lisaks sisaldab:
- Flavonoide – sapi- ning uriinieritust soodustava toime
- Parkaineid – põletikuvastased ja verejooksu peatav toime
- Lima – rahustav ja valuvaigistav toime
- Klorofülli – ainevahetust parandav toime
- Vitamiine – eriti rohkelt karotiini ning C-vitamiini
2) Toime
Põletikke alandav, valuvaigistav, krampidevastane, pehmendav ja leevendav – kõiki neid toimeaineid on seostatud põdrakanepi tarvitamisega. Teaduskatsed on kinnitanud, et ahtalehise põdrakanepi põletikuvastased omadused ületavad kõiki teisi ravimtaimi.
3) Rahustaja
Suurepärase rahustajana suudab põdrakanep kui ravim rahustada ning vähendada pingelisust, ärevust ja ka hirmutunnet.
4) Kasvajavastane
Rahvameditsiinis tuntud kasvajatevastane vahend Ivan-Tšai on tänapäevaste teaduskatsete abil saanud teaduslikku kinnitust. Õisikutest on suudetud eraldada ühend nimega kanerool, millel arvatakse olevat kasvajatevastane aktiivsus, madal toksilisus ning laia amplituudiga toimespekter kasvajate vastu.
Põdrakanepi korjamine
Põdrakanepit on võimalik korjata suvisel ajal, kui ta parasjagu õitsemas on. Õitsemisperiood on juunist septembrini.
Millal korjata?
Parim aeg õisi korjata on õitsemise alguses. Põdrakanep õitseb suve algusest suve lõpuni välja. Ka septembris võib noori taimi leida, mille õisi korjata.
Arvatakse, et juuli lõpus ning augustis on lehtedes kõige rohkem tanniine, mis on põletikuvastase toimeainega, mille tõttu võib antud periood lehtede korjamiseks parim aeg olla.
Leviala
Maailma mõistes on põdralille võimalik leida lisaks Euroopale ka Aasiast ning Põhja-Ameerikast. Aga ka idanaabrite Siberi aladelt. Eestis on ta väga levinud taim.
Kasvukoht
Põdrakapsas kasvab valgusrikastes kohtades, sealhulgas teeservades, raiesmikel ja rabades. Samuti on võimalik teda leida jäätmaadel ja prügimägedel, andes mõista kuivõrd vähetundlik ta reostuse suhtes on. Teda on leitud isegi tööstus- ning militaarmaastikel.
Muldadest eelistab põdratubakana tuntud taim lubjarikkaid ning kergelt happelist keskkonda.
Tegemist on väga valgustundliku, kuid püsiva taimega. Seetõttu võib juhtuda, et juhul kui tema kõrval olevad puud ja põõsad temast kõrgemale kasvavad ja valguse endale haaravad, siis sureb ta ära, kuid tema seemned jäävad pinnasesse mitmeteks aastateks uuesti enda võimalust ootama.
Korjamine
Õite korjamiseks tuleb tõmmata õied sõrmedega varre küljest, suunaga alt üles või murdes õitega oleva ladvaosa.
Õitsemise algul on võimalik koguda õisi ja lehti koos.
Vanal juba ära õitsenud taime lehed muutuvad inetuks ning õitsemise lõpetanud õied muutuvad kuivatamisel villaks, rikkudes seega lõpptulemuse.
Kuivatamine
Õisi ja lehti tuleks kuivatada kas spetsiaalses kuivatis või tuuletõmbelises varjulises paigas.
Põdrakanepi kasutamine
Nagu ühel supertoidul ikka, on ka põdralille erinevaid osasid võimalik erinevatel otstarvetel ära kasutada.
Mida kasutatakse ja milleks?
Peamiselt kasutatakse taime lehti, juuri ning õisi.
1) Võrsed
Noori võrseid sobib süüa salati tarbeks. Kusjuures on tegemist väga hea ning tervisliku ainega.
2) Juured
Samuti on võimalik tarvitada söögiks juurt. Juurt kogutakse sügisel. See on õrnalt magusamaitseline ning seda süüakse värskelt ning keedetult.
Värskeid juuri on tarvitatud kartulite aseainena ning kuivatatud juurtest on võimalik valmistada tervislik jahu alternatiiv.
3) Lehed
Lehti ja õisi kasutatakse meditsiinina, köögimaailmas ning ka loomasöödana.
Ravimtaimena
Hariliku ravimtaimena kasutatakse peamiselt sellest tehtud tõmmist ning teed. Tee tarbimise kohta on allpool juba täpsemat teavet.
Kuidas kasutada
Tervisele kasulike omaduste kättesaamiseks tuleb järgida vaid paari sammu, seda eriti tee tarbimisel. Köögis supi ja salati sisse lisades võid toimida nagu iga teise salatilehega.
Tõmmis ja tee
Ivan-tšaid võib juua ohtralt, kuna see ei sisalda kofeiini ega tekita seeläbi sõltuvust. Tee joomisel on nimelt üks eriline omadus: kõigepealt tuleb valmistada tõmmis, mida enne joomist kuuma veega lahjendada tuleb.
Tõmmiseks tuleb võtta 2 spl peenestatud kuivatatud ürti, millele lisada kaks klaasi kuuma keevat vett ning jätta see 6-7 tunniks tõmbama. Seejärel kurna tõmmisest õisikud ja lehed.
Tee joomine on eriti kasulik eesnäärme probleemidega meestel.
Teed on soovitatav tarbida 2-3 korda päevas 20 minutit enne sööki.
Salat ja supp
Igas retseptis, mis muidu vajaksid mõnda muud rohelist köögivilja, võib selle asendada põdrakanepi lehtedega – seda nii salatis kui ka supis.
Tinktuur
Tugevat alkoholiga tõmmist ehk tinktuuri on võimalik kasutada nii sees- kui välispidiselt.
Siirup
Veel üks põnev viis antud taime kasutada on sellest siirupi keetmine. Selleks tuleb kuumutada potis 1 l vett ja 1 kg suhkrut, kuni suhkur on sulanud. Lase veidi jahtuda ning vala 2 l õite peale. Jäta tõmbama vähemalt ööpäevaks ning seejärel kurna ning kasuta meelepäraselt nagu iga teist siirupit.
Seespidiselt kasutades:
- Haiguse korral – 20 tilka 3-5 korda päevas
- Profülaktiliselt – 20 tilka 1-3 korda päevas
Kokkuvõte
Põdrakanepi näol on tegu meie metsades laialt levinud tõelise ravimtaime ja supertoiduga, mis tõepoolest aitab 99 häda vastu, nagu rahvameditsiinis arvati.
Pika õitsemisaja tõttu on võimalik tema õisi ning lehti koguda terve suve jooksul ning seejärel nautida tema tervisele kasulike omadusi.
