Kuhu viia vanad rehvid? - infoViking
Kuhu-viia-vanad-rehvid

Sõidukite omanikud seisavad kahel korral aastas silmitsi kohustusega vahetada suverehvid talviste vastu ning vastupidi. Paratamatult on kilomeetrite läbimisel rehvidele väga selge tagajärg – nende kulumine. Rehvide kasutuskõlbmatuks kulumise järel seisame silmitsi küsimusega, et kuhu viia vanad rehvid. 

Millal tuleks vanad rehvid utiliseerida?

Õige hetke vanade rehvide uute vastu vahetamise ära tundmiseks, võib esmapilgul liiga keeruline tunduda, kuid järgnevate näpunäidete abil on igaühel võimalik vähemalt esialgne hinnang rehvide seisukorrale anda. 

Vanade rehvide utiliseerimine õigel ajal võib olla erinevus õnnetusse sattumise ja mittesattumise vahel, mistõttu tuleb rehvide seisukorral alati silm peal hoida. 

1) Muster

kuhu viia vanad rehvid muster

Mustri sügavus on peamine faktor, mille järgi hinnatakse rehvide kõlblikkust või kõlbmatust. See mõjutab sõiduki pidamist teel ning võimet manööverdada. Ebapiisava mustriga rehvidega sõitmine võib olla manööverdamisvõime puudumise tõttu eluohtlik isegi õige sõidukiirusega. 

Üldjuhul hinnatakse sobivaks mustri sügavust vähemalt 4 mm. Sellest sügavusest enama kulumise korral hakkab rehvide pidamine järsult langema ning liiklemine muutub ohtlikumaks. Mõistlik oleks uute rehvide soetamisele mõelda juba enne, kui rehvi kulumine 4 mm jõuab. 

Eestis on lubatud mustrisügavus talverehvidel 3 mm ning suverehvidel 1,6 mm. Enda ja teiste ohutuse huvides ei tohiks siiski rehvidel lasta kuluda legaalse miinimumini. Kusjuures, mõndades riikides on 4 mm ka legaalne miinimum. 

Visuaalselt mustri sügavust hinnates tuleks tähele panna sügavust kogu rehvil. Rehvi keskosa, mis on peamine teega kokkupuutev osa rehvist, peab kindlasti olema piisava sügavusega. Kui keskelt tundub muster õhuke, tuleks kindlasti võtta kasutusele uued rehvid. 

Üks käepärane võimalus sügavuse mõõtmiseks on kasutada 2- või 1-eurost münti. Antud mündid mahuvad hästi mustrivahesse ning on hea viis koduste vahenditega sügavuse teada saamiseks. 

2) Aeg

Esmapilgul võiks arvata, et ainus määrav faktor rehvide kulumisel on nende kasutusest tulenev silmaga nähtav mõju rehvi mustrile. Paraku mõjutab talvel kasutatavaid naastrehve ka ajaline faktor. Nimelt muutub naastrehvi kummisegu aja jooksul jäigemaks, mille tõttu kannatab rehvi pidamise võimekus. Tuleb arvestada, et näiliselt tutikas ja kasutamata viie aasta vanune rehv ei ole sarnaste omadustega nagu uus samasugune rehv. 

Sõltumata rehvi liigist tasub rehve kontrollida peale 5 aastat kasutuses olemist, kuna nad kipuvad sellise aja möödudes hakkama pragunema.

Tasub jälgida rehvi tootmise kuupäeva, kuna enam kui 10 aasta taguselt toodetud rehvid on hapramad pragunemisele või purunemisele. Rehvide külgedel on küll igasuguseid keerulisi tähiseid, kuid tootmiskuupäeva on võimalik leida rehvi küljel DOT numbri näol. See on enamasti ovaalse kastikese sees ning sisaldab nelja numbrit. 

Miks on vanade rehvide õige utiliseerimine tähtis? 

Autostunud ühiskonnas seisame silmitsi tõsiasjaga, et igal aastal tekib tohutus koguses kasutuskõlbmatuid vanu rehve. Rehvid, mis on toodetud väga tugeva töötluse tagajärjel, ei ole õnnistatud just kuigi kergelt looduses lagunema. Seetõttu on märgilise tähtsusega teha kindlaks, et rehvid ei jääks suvalisse metsaalusesse vedelema, vaid leiaksid uue otstarve. 

Mida teha vanade rehvidega?

Kahtlemata küsimus, millega paljud autoomanikud kevadeti ja sügiseti maadlema peavad, omab tänapäeval mitut head lahendust. 

Viia kogumispunkti

Tänu MTÜ Rehviringlusele on eraisikutel võimalik vanu rehve viia tasuta üle Eesti asetsevatesse kogumispunktidesse. MTÜ Rehviringluse näol on tegemist rehvitootjate loodud tootjavastutusorganisatsiooniga, mille peamine eesmärk on vanarehvide kogumine ja käitlemine.  Rohkem infot asukohtade ja tingimuste kohta on võimalik leida nende veebilehelt https://www.rehviringlus.ee/.

Eraisikutel on võimalik vanu rehve ilma tasu maksmata üle anda kuni 8 tk ühe kalendriaasta jooksul. Suurema koguse rehvide andmise soovi korral tuleb täita vastav ankeet. 

Rehviringluse näol on tegemist mittetulundusühinguga, kes suunab kogutud vanad rehvid erinevatesse taaskasutus ettevõtetesse. Nii võivad üle antud vanadest rehvidest saada kummigraanulid uute rehvide tootmiseks või hoopis kütus tsemenditootmiseks. 

Suur osa vanadest rehvidest suunatakse ka protekteerimisele, mis tähendab vanale veoauto rehvile uue mustri lisamist. Sellised rehvid müüakse erimärgistusega uuesti maha ning on ligi poole soodsam uuest rehvist.

Eestis kogutakse ligi 8000 t rehvi aasta jooksul ning rehvide taaskasutuse määr läheneb koguni 95 protsendile, mis on märkimisväärselt kõrgem Euroopa Liidu keskmisest, mis on ligikaudu 60 protsenti.

Leida neile uus otstarve

Eksperimenteerida soovijatel on võimalik vanadele rehvidele erinevaid uusi ja leidlikke kasutusviise leida. 

1) Aiamaal

Üks lihtsamaid viise vanu rehve aias ära kasutada on nendest lille- või peenrakastide tegemine. Rehvid on sobivalt paraja suurusega, et mahutada endasse 1-2 lilletaime. Taoliste isetehtud kastikestega on võimalik aiamaa tõeliselt ära kaunistada. Ära ei tasu unustada ka fakti, et selle tegemine on jätkusuutlik ja keskkonnale sõbralik.

Suurema koguse rehvidega on võimalik seada kallakuga pinnale efektse välimusega rehvidest trepp.

2) Mööblina

Oma ümmarguse kuju tõttu sobivad vanad rehvid ideaalselt väikesteks ümmargusteks kohvilaudadeks. Ilusa ja siseruumi sobiva lõpptulemuse saavutamiseks tuleb küll märksa rohkem vaeva näha, kuid näiteks köiega viimistledes on võimalik rehvi algne välimus täielikult ära peita. 

Kokkuvõte

Rehvide õigeaegne välja vahetamine on ohutuse osas märgilise tähtsusega. Paratamatult tekitab see küsimuse, mida vanade rehvidega teha. Mugavaim ja lihtsaim lahendus murele, kuhu viia vanad rehvid, on kasutada endale parajasti lähedal olevat kogumispunkti. Sedasi on tarbijal võimalik kuludeta enda jaoks jäätmetest lahti saada ning olla südamerahus, et tema viidud rehvid lähevad taas ühel või teisel viisil kasutuseks.

Related Posts