Parim õhksoojuspump: 7 punkti, mida ostmisel vaadata! - infoViking
Parim õhksoojuspump

Parim õhksoojuspump: 7 punkti, mida ostmisel vaadata!

Õhksoojuspump on Eestis kiiresti omaks võetud, ning praeguseks on see juba tuhandetes kodudes. Ikka tuleb aga juurde neid, kes on just soetamas oma elu esimest kodu, kaaluvad võimaliku küttelahendusena õhksoojuspumpa aga kahjuks ei oska asja korralikult läbi kaaluda. Sõpradelt-sugulastelt võib ju saada üksteisele risti vastu käivaid soovitusi, ja see teeb otsustamise keeruliseks. Millega arvestada ja milline on parim õhksoojuspump?

Mis asjad on õhksoojuspumbad?

Parim õhksoojuspump 1

Üldiselt toodab enamik koduküttesüsteeme soojust kütuse põletamise või elektrienergia muundamise teel. Õhksoojuspumbad erinevad üksteisest suuresti, kuna nad tegelikult soojust ei tooda. Selle asemel suunab õhksoojuspump soojust väljast hoone sisemusse või vastupidi. Seda tehakse, kasutades külmutusagensi süsteemi, millel on kondensaator ja kompressor, mis neelavad soojust ühes piirkonnas ja vabastavad selle teises.

Mismoodi õhksoojuspump töötab?

Kodumajapidamises imab õhksoojuspump soojust väljas olevast õhust ja eraldab selle kodus kuuma veega täidetud radiaatorite, põrandakütte, kuuma õhu või sooja veevarustusena.

Põhimõtteliselt saavad õhksoojuspumbad töötada samamoodi nagu traditsiooniline gaasikatel. Need võivad hoida teie kodu suvel mõnusalt jahedana, külmematel talvekuudel soojana ning pakkuda kuuma vett kuni 80°C temperatuurini. Lisaks toimivad need loodussõbralikult, kuna ei toita fossiilkütuseid ega eralda seega süsinikuheitmeid.

Hea viis mõelda, kuidas õhksoojuspumbad tegelikult töötavad, on ette kujutada, et need toimivad vastupidiselt külmikule, soojendades seega teie kodu, mitte jahutades seda.

Väljast tulev õhk liigub üle külmutusvedelikku sisaldavate torude konglomeraadi. See soojendab külmutusagensi, muutes selle vedelikust gaasiks.

Sel hetkel liigub gaas läbi kompressori, et tõsta rõhku ja tõsta soojust. Kompressiooniprotsessil on sarnasusi autorehvide õhurõhu suurendamisega, kusjuures õhuvoolik soojeneb samaaegselt.

Sealt lähevad soojad kokkusurutud gaasid soojusvahetisse, mis on kaetud vee või jaheda õhuga. Seejärel suunab külmutusagens oma soojuse jahedale õhule või veele, soojendades seda kogu aeg. See energia jaotatakse seejärel siseruumides soojuse väljastamiseks. Samal ajal kui teie kodu soojeneb, viib kondenseerumine külmutusagensi tagasi jahedasse vedelasse olekusse, enne kui tsükkel uuesti algab.

Kuidas valida parim õhksoojuspump?

Õhksoojuspumba valimine sõltub paljudest teguritest, eeskätt määravad valiku pumba võimsus ja kasutegur, mis panevad omakorda paika hinna. 

1) Köetava pinna suurus

Köetava pinna suurusest peaks sõltuma see, kui võimast õhksoojuspumpa su kodu vajab. Suuremate kodude puhul on vahel vaja paigaldada ka mitu lisaseadet, kuid näiteks korteri puhul on võimalik väiksemate pumpadega hästi toime tulla. Eesti puhul tuleb arvestada, et talved võivad olla väga külmad, mistõttu võib hea õhksoojuspump oma võimetega vaid mõned nädalad aastast siiski kodu vajadusele alla jääda. 

Suur osa õhksoojuspumpadest on eeskätt mõeldud kuni 100 ruutmeetrise ruumi jahutamiseks või kütmiseks. Kvaliteetsemad mudelid võimaldavad täiendavaid 2 või 3 siseosa. See tähendab, et tehakse üks lisapaigaldus õue, ning majja sisse saab erinevatesse tubadesse ja tasapindadele panna erineva võimsusega seadmed.  

Kõige võimsamad seadmed kütavad Eesti oludes umbes 180 ruutmeetrise kodu, nii et sellest suurema pinna puhul tasub kindlasti juba aegsasti mõelda mitme õhksoojuspumba paigaldamisele. 

2) Põhi- või lisakütteseade

Õhksoojuspump sobib hoonesse ideaalselt ka lisakütteseadmena. Näiteks muidu ahjuküttel töötava maja elanike elukorraldus muutub palju paindlikumaks, kui nad ei pea pidevalt muretsema kaminas praksuva tule eest. Õhksoojuspumbad on võimalik seadistada automaatsele režiimile, tänu millele on hommikuti ärgates toad soojad ka siis, kui elanikke pole juba pikemalt kodus olnud. 

Õhksoojuspumpa kasutatakse võrdselt nii põhi- kui lisakütteseadmena. Põhikütteseadmena on võimalik kasutada mitut pumpa, mis on hea variant suuremate hoonete puhul. 

3) Soojustegur

Soojustegur ehk COP näitab masina toodetud soojusenergia ja kulutatud elektrienergia vahe suurust kWh. Kui suureneb COP, siis suureneb ka säästetud elektri maht. COP arvutatakse sellisel teel, et jagatakse saadud soojusenergia ära kasutatud elektrienergiaga: Näiteks 3,3 kWh COP puhul pumpab soojuspump 1 kWh elektriga 3,3 kWh soojust.

Soojustegur saavutatakse tänu suures osas tänu uudsele külmainele R410A, sest see seob talvisel temperatuuril soojust välisõhust paremini ning kütterežiimis on soojustegur ehk kasutegur suurem. R410A tõttu on võimalik seadme erinevaid osasid täpsemalt valida ja inimesele see kokkupuute korral ohtu ei kujuta.

COP numbrite omavaheline võrdlemine ei ole nii kerge, kui esmapilgul tundub. Üldjuhul on tootekataloogides esitatud 7 °C välistemperatuuril ja 20 °C sisetemperatuuril saavutatud COP. Need arvud ei näita aga midagi, teadmata, mis võimsusel antud COP saavutati.COP, mida esitavad tootjad, on saavutatud niiöelda nominaalsel võimsusel, mille kohta pole tegelikult ühtegi reeglit ning mille määrab täielikult tootja ise. Seetõttu on antud nominaalsel tasemel saadud tulemus tühine ning seda ei maksa arvestada.

Peale kliimatingimuste on COP üks suurimaid mõjutajaid kompressori võimsus. Täisvõimsusel töötava kompressori COP on alati tunduvalt väiksem kui poolvõimsusel töötava kompressori COP.

4) Mürategur

Isegi parimad õhksoojuspumbad toodavad võrreldes teiste küttesüsteemidega rohkem müra. Võimsam õhksoojuspump tekitab ka suuremat müra. Kui müra häirib, siis tuleks soetada mitu väiksemat süsteemi. Samas tasub meeles pidada, et suurema süsteemi tasuvusaeg on pikem, kuid tihtipeale peab see ka kauem vastu.

5) Temperatuur

Kunagine müüt, et õhksoojuspumbad talvel ei tööta, pole tänapäeval enam probleemiks. Korralikud õhksoojuspumbad suudavad talvel töötada kuni -25 külmakraadi juures, millest peaks Eesti oludes täielikult piisama. Pumba tasuvusaeg pikeneb seadet talvel välja lülitades märgatavalt, ning seetõttu ei ole mõistlik seda teha. 

Kui väljas langeb õhutemperatuur alla 30 miinuskraadi muutub soojustegur pea olematuks, kuid kvaliteetne pump suudab endiselt soojust toota. Vähemalt Eesti oludes on nii ekstreemne temperatuur lühiajaline ja soojuspumba väljalülitamine ei ole ka sellel ajal soovitatav. Lülitades pumba külma ilmaga välja, jahtub õli sedavõrd maha, et seade ei pruugi enne õhutemperatuuri märgatavat tõusu enam tööle hakatagi.

Külma ilma puhul on oluline jälgida, et sisetemperatuur alla 18 °C ei langeks. Liiga madalale langedes võib automaatne kaitsesüsteem soojuspumba seisma panna.

6) Disain

Õhksoojuspumba disain võib samuti üheks määravaks teguriks saada. Seadet on aga võimalik kodusesse miljöösse suurepäraselt sobitada, sest enamus disaine on muutnud seadme võimalikult märkamatuks, et seda oleks võimalik keskkonda sulandada. Pealegi on pump enamasti üsna kõrgel lae all, kuhu paljude vaatajate pilgud ei ulatu. 

7) Hind

Pumba hind võib ulatuda mitmetesse tuhandetesse, kui soovitakse parimat võimalikku seadet, või väga konkreetse disaini ja võimsusega seadet. Enamasti on aga keskmisesse kodusse sobiv õhksoojuspump umbes 1500-2500 euro vahemikus, mis muudab selle juba mõne aastaga end ise tasuvaks. 

Kokkuvõte

Õhksoojuspumbad on populaarsed, mugavad ja vähendavad meie ökoloogilist jalajälge. Igati sobilik valik pea kõigile koduomanikele, kes soovivad enda maja temperatuuri lihtsalt ja täpselt reguleerida. Üle Eesti on võimalik leida erinevaid paigaldajaid, ning kunagi ei maksa karta ka nende käest nõu küsida.

Related Posts