Muru hooldus on koduhoovi korrashoiu mõttes oluline osa. Ilus muruvaip lausa kiirgab suvist rohelisust ja kutsub õue puhkama ning nautima. Hooldus sisaldab endast muru niitmist ning seda just kevadel, suvel ja sügisel.
Selleks, et muru oleks hooldatud on vaja teha vajaliku planeerimised ja tööd. Kui muru on juba enda eluaja ära näinud, siis on teinekord vaja seda värskendada või koguni täiesti panna täiesti uus muru.
Uue muru jaoks on vaja esmalt pinnas ette valmistada, vajadusel väetada, rullida ning uus muru asemele panna kas siis siirde- või seemnemuru.
Mis asi on muru hooldamine?
Muru hooldamine ehk teisisõnu hoovi haljastus hõlmab endast kõike murutöödega seonduvalt. See on aastaringselt kestev töö, aga peamine rõhk on siiski kevad, suvi ja sügis. Talvine aeg muru hooldusega niivõrd kokku ei käi, sest siis on teised tegevused.
Üldiselt kui tahad, et muru oleks terve ja nägus ning hoov näeks kaunis välja, siis on vajalik teha erinevad muru hooldamisega seotud töid.
Millest see koosneb?
Muruhooldus on osa ajakujundusest ja see koosneb mitmest erinevast tööst: riisumisest, niitmisest, õhutamisest, multsimisest, umbrohutõrjest, muru rullimisest, samblatõrjest, haigustetõrjest, väetamisest ja kastmisest.
Peamiselt on kolm hooldus põhimõtet, millega peab tegelema kõige rohkem. Selleks on riisumine, niitmine ja kastmine.
1. Muru riisumine
Kõige tavalisem muru hooldus riisumise näol toimub kevadeti ja sügiseti. Riisumisel on mitu põhjust: esiteks muudab see hoovi ilusamaks, kui sealt eemaldada prahti ja lehed; teiseks; riisumine häirib ka kõdunenud taimejäänuste all pesitsevate haigustekitajate tegevust; kolmandaks see kobestab ja ka õhustab murupinda.
Kaks korda aastas võiks seda teha, sest kevadeti tuleb prahti ja sodi, mis on talvega kogunenud ning sügiseti langevad puulehed murule.
2. Muru niitmine
Muru niitmine on igas majapidamises iganädalane tegevus. See on selleks, et hoovis ei kasvaks võsa ja muru oleks lühike. Kui oled alles muru külvanud, siis enne ära niitmisega tegele, kui muru pole vähemalt 8 cm pikkune. Peamine põhjus selleks on tõsiasi, et pike muru ajab paremini juuri ning nii kasvab lõppkokkuvõttes tihedam ja nägusam.
Oluline on meeles pidada, et liiga harv niitmine kahjustab muru, sest umbrohi hakkab murutaimi välja sööma. Enne kui niitma hakkad, siis kontrolli ala üle, et seal ei oleks oksi, kive või muud prahti, mis niidukile kahju võib teha.
3. Muru kastmine
Eesti suvedel esineb väga vihmaseid perioode, kui ka vastupidiseid ehk põua aegu. Palavate päevadega kipub vesi aurama kiirelt. Kuidas aru saada, et veepuudus on? Kaks varianti: kas rohi muudab enda värvust või, siis jalajälg jääb näha ehk muru ei taasta enda endist olekut nii kiirelt.
Kui oled alles endale uue muru rajanud, siis on muru hooldus väga oluline. Kastmine annab võime selleks, et taimed saaksid enda juured mulda kinnitada. Kastmiseks on võimalus paigaldada õnneks automaatsüsteemid, kus ei pea ise midagi tegema.
4. Muud muru hooldused
Muru hooldamine ei koosne ainult niitmisest, väetamises ja kastmisest. Teinekord on vajalik muru parandamine ehk on tekkinud lohud muru sisse, on sammaldunud või vaja teha õhutamist. Ainuke viis hoidmaks enda hoovi kaunina on hoida sellel silma peal ning tegutseda vastavalt vajadusele.
Miks on muru õhutamine oluline?
Muru õhutamine ise tähendab seda, et muru sisse tehakse lõiked või avad. Seda saab teha väga erinevalt, kas siis spetsiaalse masinaga või käsitsi. Näiteks on eraldi jalanõud, kus on taldade all terad, et astudes teha õhuaugud murusse.
Õhutamine teeb seda, et aluspind hingab paremini ja vee omandamine on samuti paremas seisus. Samuti saavad juured õhku ja erinevaid toitaineid, tänu millele kasvab rohi ka paremini.
Kui õhutamist ei tee, siis kahjustada saab muru välimus, ilmub sammalt ning samas muutub muru ka külma ja niiskuse suhtes vähem vastupidavaks.
Muru väetamine
Kõige esimene väetamine tuleks ära teha juba üsna varakevadel. Kui aga rohuala saab palju kasutamist, siis peaks väetamis protsessi ette võtma ka suvekuudel. Kõige viimane väetamis kord aastas võiks ideaalis jääda sügisesse.
Miks on väetamine oluline?
Väetamine annab murule vajalikud toitained, et ta saaks kiiresti kasvada. Kuid enne kui väetad on oluline riisuda praht ja sodi rohualalt ära. Lisaks pannakse murule ka lupja. Miks pannakse lupja? Kuna tänu sellele rohus olev sammal pruunistub ja seda on tunduvalt kergem välja riisuda.
Miks peaks teinekord ka lupja kasutama?
Ajapikku muudavat vihm ja väetis maapinnase happeliseks. See omakorda tähendab seda, et tuleks mõni aasta tagant kasutada lupja. Lubi neutraliseerib happelise keskkonna ning samas tõrjub ka sammalt. Teosta lupjamist kevadel, kui vihmaperioode on rohkem ehk näiteks aprillis.
Miks peab muru hooldama ja kui tihedalt?
Hoolduse põhimõte on rajada kauakestev muruplats. Erineval aastaajal on ka hooldamisel erinevad põhimõtted. See kui tihedalt muru hooldamisega tegeleda oleneb täielikult rohualast endast ning selle omanikest. Siin mingit kuldset reeglit ei ole. Tähtis on teha kevadel, suvel ja sügisel vajalikud tegevused selleks, et muruala oleks ilusa väljanägemisega.
Hooldused vastavalt aastaajale
Erinevad aastaajad nõuavad ka erinevat lähenemist. Kevad on aeg, kus loodus tärkab ning on aeg teha enim ettevalmistustöid. Sügis on jällegis aeg, kus loodus läheb tagasi talveunne.
1) Kevadel
Kuna kevad on aeg, kus loodus tuleb talveunest välja ja hakkab uuesti tärkama, siis on vaja teha õhutust. Lisaks võib kasutada ka väetist, et kiirendada kasvu. Muru väetamine annab rohkem toitaineid, mida kevadeti vaja läheb. Kehtib põhimõte, et mida rohkem muruala kasutatakse seda rohkem on vaja pöörata rõhku ka väetamisele.
Kevad on ka aeg, kus muru hakkab kiirelt ja intensiivselt kasvama, siis tuleks niitmisega tegeleda kaks korda nädalas. Mida teravam on niiduks, seda puhtam on lõige ja mida puhtam on lõige seda rohelisem muru on suvel.
Kevadeti tasub ka riisuda kuna sageli on peale lume sulamist maapind täis oksi ja prahti, mis sinna talvega kogunenud on. Riisumine aitab eemaldada kuivanud sammalt, lehti ja muud lahtist prahti.
2) Suvel
Suvi on aeg, kus eesti kliimas esineb palju ka põua aegu. Päris sageli näeb pruunikaks värvunud ja hõreda kasvuga hoovialasid. Seega ei tasu rohtu niita liiga lühikeseks ja lisaks peaks seda kastma regulaarselt. Kui vaja peab hõredamatesse kohtadesse teostama uue külvi.
Niitmist on suviti vaja teha iga nädalaselt. Siin tulevad mängu ka trimmerdamine, et rohkem võsastikku kasvanud alad saaksid ka hooldatud.
3) Sügisel
Sügiseti toimuvad enne talve veel viimased muru hooldused. Sügisesed lehed saab riisumisega ära koristada ning lisaks sellele teha veel viimased niitmised. Muidugi sügise alguses niitmist veel on, sest siis on ilmad soojad, aga samas sademeid on palju. Sageli peab sügisel just niitmissagedust kasvatama.
Kui teed viimase niitmise, siis jäta rohi natuke pikemaks kui seda tavaliselt teed. Sügisel võiks muru väetada, aga samas ei pea ka. Õhutamist ei tasu teha, sest õhutemperatuurid on juba liialt madalad.
