Muru külvamine - infoViking
muru külvamine

Muru külvamine

Ilus, kaunis, pehme ja roheline muruvaip on unistus mida me  kõik tahaksid. Kui plaanid uut muru rajada, siis on vajalik teha enne planeerimine muru külvamise osas. 

Muru külvamiseks on kaks varianti: muruseeme või siirdemuru. Muruseemne külvamine on odavam aga tulemus võtab kauem aega. Muruvaibaga seevastu on tulemus pea koheselt kaunis ja roheline. 

Kui tahta suveks ilusaks muruvaipa, siis tuleks töödega alustada kevadel. Sügisel võib samuti seda teha, sest siis jõuab see enne talve tulekuks tugevaks kasvada. NIi on järgneb aasta olemas ilus ja kohev muruplats.

Selleks, et muru külvamine ja rajamine oleks võimalikult lihtne, siis oleme loonud nimekirja parimates teenusepakkujatest selles valdkonnas.

Uuri ja vaata ning leia endale sobivaim.

[businessdirectory-listings tag=”Muru külvamine”]

Muru külvamine ja rajamine

Muru külvamine

Muru külvamine on igas aiapidamises A ja O ning ilma selleta näeks aed lihtsalt näotu ja inetu välja. Roheline ja hoolitsetud murulapp loob atmosfääri, mis annab kodu väärtusele kõvasti juurde. 

Pealegi on külvamine muru rajamise kõige odavam ja taskukohasem viis, millega saavad inimesed väga hästi ka ise hakkama. Siiski, tekib tihti sisse kvaliteedi vahe, kui võrrelda eksperdi rajatud ja hooldatud muru tavalise aiapidajaga. 

Lisaks on võimalik rajada siirdemuru, mis on väga kiire ja hooldusvaba ning murukivina, mida kasutatakse enamasti erinevate parklate ja platside rajamisel. Need variandid on küll kõvasti kallimad, kuid omavad plusse, mis muru külvamisega kaasa ei tule. 

Lähme muru külvamisega rohkem süvitsi ning vaatame millised etapid ja sammud on kvaliteetse muru rajamiseks vajalikud. 

Muruseemne külvamine ehk muru külvamine

Suurim eelis muru külvamisel on tema hind, mis jääb väga taskukohaseks. Lisaks on muru võimalik külvata täpselt enda äranägemise järgi ning vajadusel jätta mingid kohad murust tühjaks, mis annab juurde paindlikkust. 

Üks külvamise trumpe on veel see, et sul on võimalik valida endale sobiv sort. Sort tuleks valida vastavalt muruplatsi eesmärgile ehk, kui on plats millel toimub rohkem liikumist, siis valida tallamiskindel seemnesegu millest kasvab tugev ja tihe muru. 

Millal on õige aeg muru külvata?

Suurespildis jagunevad parimad külvamise ajad kaheks, ehk kevadel näiteks aprillis või suve teises pooles. Seda just sellepärast, et siis on pinnas piisavalt üle soojenenud ning see aitab taimedel kiiremini idaneda ja areneda. 

Muru külvamine sügisel ja hilissügisel ei ole nii väga soovituslik, sest sellisel juhul võivad esimesed öökülmad muruvaibaga üks null teha. Suve teises pooles on väga sobilik külvata, aga siis tuleb jälgida, et liigne kuumus murule liiga ei teeks ning neid pidevalt kasta. 

Pinnase ettevalmistamine

Muru külvamine

Seoses muru külvamisega, tuleb eelnevalt rajatav plats vastavalt ette valmistada, millel muruseeme saaks kiiresti ja tublisti idanema hakata. Ettevalmistus töid tuleks võtta, kui muruseemne külvamise stardi platvormina.  

Muru uuele mullale

Kui on soov hakata muru rajama uuele mullale, siis tuleks ettevalmistustöödega natukene rohkem vaeva näha. Ala tuleb täielikult ette valmistada, alustades kõige tavalisematest tegevustest nagu igasuguse prahi ja kivide ära korjamine. 

Muru seemne rajamine vanale murule

Selliseid momente tuleb tavaliselt ette siis, kui platsil muru juba kasvab, aga mõnes kohas on näiteks taimed saanud kannatada ning ala vajaks taastust. Sellisel juhul tuleb ette võtta ainult kannatada saanud ala ning see korralikult ette valmistada.

Kuna seal on eelnevalt muru juba kasvanud, siis säästad aega päris paljude protseduuridega nagu näiteks prahi ja kivide korjamine või näiteks pinnasele kalde andmine. 

Pinnase tasandamine

Muruplatsi rajamisel on väga oluline pinnas korralikult tasandada. Enamasti hõlmab see endast kobestmist ning hiljem selle kobestatud mulla tasandamist, mis annab platsile elegantse ja sileda välimuse. 

Ära tuleks tasandada erinevad lohud ja augud, kuhu kindlasti saaks tulevikus liigne niiskus koguneda. Sellega väldid enda hoovis ebamäärast kuumaastikku. 

Kalded

Muru külvamisel tuleks plats rullida kindlasti väikese kalde all. Kalde all plats tagab murule kvaliteetsemad kasvutingimused ning annab liigsel veel võimaluse ära liikuda. Vastasel juhul tekiks erinevad lombid ning noor muru jääks vee alla vangi.

Prahi, kivide ja muu sodi eemaldamine

Erineva sodi ja prahi eemaldamine on muru külvamisel väga tähtis protsess. Sellega tagad platsile ja murule parimad kasvutingimused. Peale prahi eemaldamise pööra rõhku ka kividele. Ära tuleks korjata kõik veidikenegi suuremad kivid, kui ka väiksemad. Kui juhtub nii, et alale jäävad mõned üksikud pisemad kivid, mis jäävad mulla alla, pole ka lugu. 

Mulla kihi laiali laotamine pinnasele

Kui pinnasele tuuakse uut mulda, siis see tuleks kindlasti ilusti ka alale ühtlaselt laiali laotada. Peale pinnase laiali laotamist võid kasutada spetsiaalset muru lubja, millega saad platsi veelgi neutraliseerida. 

Minimaalne paksus

Mulla kiht peaks jääma enne neutraliseerimist vähemalt 20 – 25 cm paks. See on muru idanemiseks parim paksus. 

Pinnase vajumine

Vajumine on üks kindel asi millega tuleb ettevalmistus töödel arvestada. Ideaalis võiks plats vajuda vähemalt kuu, kui nii kaua pole võimalik siis vähemalt 2-3 nädalat.

See aeg aitab  sul veel üles leida erinevad parasiidid ja umbrohud, mis on siiski alale kasvama jäänud ning sul on võimalus need uuesti jäädavalt likvideerida. Kui soovite vajumis protsessi pikendada, siis kastke ala tihedamalt. 

Muru külvamine

Rullimine

Käsitsi muru rajades tuleb ala ka korralikult  mururulliga üle rullida. Rullimine aitab ühtlustada külvisügavust ning aitab välja tuua erinevaid lohke ja ebatasasusi, mis võivad platsil veel esineda.  

Rullimist kutsutakse peeneks tööks, sest peale rullimit ei tohi jääda ala liiga paks ega õhuke, vaid peab täpselt paras olema. Levinud arvamus on lasta meesterahval astuda pinnasele, et näha palju ta jalg vajub, aga see sõltub pigem härrase kaalust ning seda mingiks mõõdupuuks võtta ei soovita. 

Drenaaži ja kastmissüsteemide rajamine ja paigaldamine

Drenaaž on oluline asi millele rõhku pöörata, sest see aitab ära juhtida liigset vett, mis platsile sattuda võib. Üldiselt rajatakse pinnas koheselt kerge kaldega, mis aitab veel äärtesse ära vajuda. 

Muru külvamisel mängivad väga olulist rolli ka kastmissüsteemide olemasolu. Eriti kui hakatakse muru külvama suvel, kus tugev päike ja kuumus võib uuele ja noorele murule kiirelt üks null teha. Lisaks annavad kastmissüsteemid vabaduse ning sa ei pea pidevalt voolikuga muruplatsilt üle käima. 

Kastmissüsteeme saab paigaldada mitu ning kõik sõltub sinu rajatava ala suurusest. Süsteemid tagavad selle, et muruvaip saaks pidevalt vett ja, et muru tärkaks kiiremini. 

Niisutamine

Koduaiamuru rajamisel tuleks koheselt peale külvamist ka seemned üle niisutada. Üleüldiselt tuleks taimi kasta igapäevaselt ja pigem tihedalt. Kui ei ole loodud spetsiaalseid kastmissüsteeme, siis on see tegevus lausa hädavajalik. 

Kastmist tuleb alguses teha tihedamalt ning, kui muru muutub tugevamaks, saab kastmiste intensiivust järk järgult vähendada. Niisutamisel tuleks kindlasti jälgida seda, et ei tekiks lompe, et ühe koha peale ei läheks liigasuur veesurve. 

Vastasel juhul võib juhtuda, et surve ajab seemned ühte kohta kokku jättes mujale sootuks tühja augu ning pead hakkama uuesti seemneid külvama.

Väetamine

Muru väetamine annab kõik eeldused selleks, et muru hakkab platsil kvaliteetselt ja tugevalt kasvama. Muru väetiseid on erinevaid ning see tuleks valida vastavalt enda platis eripäradele.  

Kui soovite muru väetada kevadel, siis tuleks seda teha alles siis, kui lumi on ära sulanud. See tagab selle et muld on juba tahenenud ning väetamist saab alustada väiksemates kogustes. Kui kogused on väikesed, siis tuleks väetamist teha pigem tihedamalt. 

Väetamisel mängib rolli ka mulla happelisuse tase ehk PH. Parim keskkond muru kasvamiseks on nõrgalt happeline ehk PH tase peaks jääma 5.5 ja 6.5 vahele. Happesust saab määrata ka silma järgi, ehk kui näed, et kasvab palju oblikaid ja muid rõikaid, siis võid eeldada, et mulla pind on pigem happeline.

Muruseemne valik

Muru külvamine

Kui muru külvamine seemnest on üks kõige levinumaid viise muru rajamiseks, siis võid antud teemaga minna ka veidikene detailsemaks. Esmalt tuleks välja valida endale sobiv seemnesort. 

Nagu iga kvaliteetse asjaga on ka muruga, ehk mida kvaliteetsem seeme seda kvaliteetsem muruvaip sünnib. Kõik unistavad sellest ideaalsest golfimurust, kuid tegelikult tuleks valida seemnesegu vastavalt platsi eesmärgile. 

Üldpildis tulevad segude vahed sisse külma ja kuumuse taluvusest, kui ka tallamisest ja kasvukiirusest. On olemas ka selliseid segusid nagu lillemuru, mis koosneb erinevatest suvelilledest. 

Valiku pead langetama sina, kes teab täpselt millist muru ja mis eesmärgil sa seda endale soovite. 

Harilik nurmikas

Tegu on ühe kõige lihtsama murusordiga, mis ei tee seda teistega võrreldes mitte mingil juhul halvemaks. See sort on väga vastupidav ning eriti hästi talub ta varju, kui ekstreemselt niiskeid tingimusi. 

Karjamaa raihein 

See sort on tuntud kui üks kõige kiiremini kasvavaid muru sorte üldse. Kuna ta on kiire kasvuga lisatakse teda tihti erinevatesse murusegudesse, milles annab ta kiirelt platsile rohelise kuma. Peale selle, et tegu on väga kiirekasvulise sordiga, talub ta ka väga hästi tallamist. 

Roog aruhein 

Roog aruheinale on iseloomulik tema juurestik, mis suudab pugeda väga sügavale. Läbi selle tagab ta murule väga hea veevarustuse. Selline omadus muudab ta kuumadel perioodidel väga põua kindlaks.

Punane aruhein

Kui soovite sorti, mis oleks keskmiselt parema varju taluvusega ning samas väga külmakindel, siis punane aruhein on täpselt see mida otsite. Peale nende omaduste on punane aruhein veel väga tiheda kasvuga ning suudab trotsida ka suuremaid kuumalaineid, kus kuumus on suur ja sademeid ei eksisteeri. Soovitatav on see sort sättida varjulistesse aladesse. 

Aasnurmikas

Seda sorti kasutatakse erinevate spordiplatsidel ja ka näiteks jalgpalli väljakutel. Seda just sellepärast, et tegu on väga tallamiskindla sordiga. Peale selle, et sort talub igasugust tallamist on tal iseloomulik veel väga hea põuakindlus. 

Kuidas muru külvamine käib?

Muru külvamine

Kui sobiv seemnesegu või sort on endale välja selgitatud ning plats ettevalmistatud, on aeg hakata külvama. Alustada tuleks sellest, et seemned korralikult omavahel veelkord läbi segada, sest tihti on segus mitut eri liiki seemneid. Eri liikidest saad aru nii, kui jälgid seemnete suurust ning sellest tulenevalt kipuvad väiksemad seemned kotipõhjas lebama. 

See kui palju seemet kulub ruutmeetri peale on tavaliselt pakil kirjas. Keskmiselt võiks arvestada, et kulub umbes 1kg seemet 502 meetri peale. 

  • Sega seemned hoolikalt ning jälgi, et väiksemad seemned ei jääks ainult segu põhja, sest vastasel juhul võib tulla külv vägagi ebaühtlane.  
  • Kui külvad muru käsitsi, siis tee seda peotäie kaupa, pudistades seemned ühtlaselt alale laiali. 
  • Automaatlaoturit kasutades jälgi laoturi kiirust ning vastasel juhul säti see paika. Jälgi, et masin laotaks seemned ühtlaselt.
  • Külvates jälgi, et alal oleksid seemned laotatud ühtlaselt, sest muidu võib mõnedes kohtades kasvada muru palju paksem kui teistes.
  • Kui oled seemned ära külvanud, tegele kindlasti väetamisega. Oluline on anda murule fosforit, sest see aitab murul eriti kiiresti tärgata.
  • Edaspidi kasta seemneid pidevalt, kuid jälgi vee survet ning et vesi ei viiks seemneid ühte kohta kokku. 
Muru külvamine

Tegevused peale muru külvamist

Peale muru külvamist jätkub tegelikult töö täpselt samamoodi nagu seda tuli teha ettevalmistustes. Selleks, et rajada väga kvaliteetset ja jätkusuutliku muru on vaja teha palju tööd ka peale külvamist. 

Kuna idanemise aeg jääb keskmiselt 3 – 4 nädala vahele, siis tuleks arvestada, et selle ajasees tegemist veel jätkub. 

Rullimine

Kui muru külvamine on lõpule viidud, tuleb võtta uuesti mururull ning laiali laotatud seemnetest veelkord üle rullida. See surub seemned tugevamalt mulla sisse ning tagab seemnele parema kontakti mulla ja toitainetega. 

Juhul kui saad oma rulli raskust reguleerida veega, siis kasuta ainult poolt paaki. Rullimistehnikat arvestades, tuleks liikuda rulliga platsi äärest keskele poole kokku. 

Kastmine

Pärast külvamist ja rullimist on oluline koht ka kastmisel. Kastmisel kehtib kuldreegel, mis tähendab endast seda, et pinnas peaks olema vähemalt 15-20 cm sügavuselt niisutatud. Nagu eelnevalt on ka mainitud, siis jälgi survet, kui ka seda, et ei tekiks erinevaid lompe. 

Üleujutus saad vältida kastes väiksemas koguses korraga, aga tehes rohkem intervalle. Kastmine on oluline, sest kuivale jäänud seemnest ei sirgu kokkuvõttes mitte midagi. 

Muru hooldus on oluline

Kui muru on edukalt rajatud ja juba kasvab, järgnevad muud kohustused ja hooldustööd. Oluline on jälgida suurespildis muru pikkust, ehk pidevalt teda niita. Soojematel ilmadel tuleks kasta ning vahetevahel ka õhutada. 

Uue muru hooldamine

Uue muru hooldamist tuleks alustada muru niitmisega. Peale muru külvamist, tuleks esimest korda niita siis, kui rohi on kasvanud vähemalt 6-8 sentimeetri kõrguseks. Pea meeles, et esimene muru niitmine ei tohi olla väga suur ning pigem mitte jätta muru väga madalaks. 

Peale selle tuleks esimesel niitmisel allesjäänud muru kokku korjata, et mitte uut muru selle alla lämmatada. Peale seda tuleks niitmist ette võtta soovitatavalt kord nädalas või iga kahe nädala tagant. Kõik see sõltub muru kasvukiirusest. 

Erinevad viisid muru rajamiseks

Muru külvamine

Tegelikult on muru külvamine ainult üks muru rajamise viise, muruplatsi saab luua ka teiste meetodite abil. Peale muru külvamise on võimalik veel kasutada siirdemuru varianti või luua hoopis murukivi. 

Siirdemuru

Siirdemuru paigaldamine on hetkel kogumas väga suurt populaarsust. Selle positiivsed küljed on tema hooldusmugavus ning ka kohene tulemuse nägemine. Siirdemuru puhul laotatakse maalapile valmis murukamara rullid, kus kasvab juba elujõus muru. 

Paigaldus on kiire, hoolduse maht on madal, sest tükid on korralikult ette valmistatud ning see näeb koheselt väga ilus ja elegantne välja. Võrreldes muru külvamisega on siirdemuru kallim protsess.

Murukivi

Sellist lahendust kasutatakse pigem siis, kui on vaja luua alasid, mis vajavad suuremat koormust, nagu näiteks parkimisplatsid ja erinevad teed, kus pidevalt jalutatakse. See annab võimaluse luua roheline plats, mida saab väga lihtsalt ka autoga kasutada. 

Murukivi on väga lihtne hooldada ning ta näeb väga hea välja. Lisaks sellele tuleb murukivi niita täpselt samamoodi nagu tavalist muru, mis teeb teda veelgi kasutaja sõbralikumaks. Küll aga on murukivi platside rajamine kõvasti kallim, kuid selle eest on ka tema otstarve hoopis teine.