Vana-Roomas sarnases argielu vägagi meie ajastu argipäevale. Tegemist oli ajaperioodiga, mil sotsiaalsed tegevused ja meelelahutus olid igati hinnatud tegevused ningperedega aja koosveetmine lahutamatu päeva osa.
Karl-Wilhelm Weeber on kirjutanud teose “Vana-Rooma argielu. Entsüklopeedia”, kus tänu pikaajalisele uurimustööle on autor kokku pannud detailse kokkuvõtte roomlaste argipäevastest tegevusest nii perekondlikult kui ka sotsiaalsel tasemel. Varasemalt olid teadlased üles märkinud enim infot kuulsate lahingute, gladiaatorite, linnade loomise ning vallutajate kohta.
Kuid nüüdseks leiab poelettidelt ning veebiavarustest piisavalt infot argipäeva kohta Roomas, Napolis ning teistest Vana-Rooma aladelt.
Sakslasest ajaloolane koondas raamatusse väljavõtteid ajaloolistest allikatest ning kõigest linnaeluga seonduvast. Meelelahutus pole ajajärkude jooksul meeletult oma iseloomult muutunud.
Alates Kuningriigi ajajärgust kuni Keisririigi ajajärguni kuulusid peamise meelelahutuse hulka näitemängud, võitlused, hasartmängud (nn “casino” mängud), lauamängud, alkoholi tarbimine kui ka spaad. Karl-Wilhem Weeberi entsüklopeedia keskendub pigem Keisririigi ajastu perioodile, kus argipäevased tegevused olid meeldivalt varieeruvad, ning tänapäeval enim kajastatud ka ajalooõpikutes.
Järgnevalt vaatleme meelelahutust Vanas Roomas vastavalt ajajärgule:
Kuningriigi ajastu (753-509 eKr)- tegemist oli esmase Rooma algusperioodiga, sest Rooma riigi alguseks peetakse 753 eKr, mil Romulus riigi Tiberi jõe alamjooksule lõi. Linnriigi ajaarvamine toimus antud aastast alates ning sel perioodil oli tegemist vägagi maaelule keskendunud rahvastikuga. Rahvastik jagunes sel perioodil kolmeks: patriitsid (ülemklass), plebeid (keskklass) ja orjad (sõjavangid, võõramaalased).
Peamiste meelelahutuste hulka kuulusid näitemängud (etendused)- tragöödia. Kõige algelisemad teatrietendused, mida etendati meelelahutuse eesmärgil peeti just kuningate poolt ametisse nimetatud preestrite eestvedamisel Rooma linnriigi tänavatel. Tol perioodil ei olnud amfiteatrite ehitamine veel populaarne ning sihteesmärgiga, mistõttu etendati näitemänge linnaplatsil vabas õhus.
Rooma Vabariigi ajajärk (510 eKr- 27pKr) – üheks kogu maailma ühiskonna põhitalaks peetud vabariiklus sai alguse just Roomast ning tänu plebeide ja patriitside kokku koondumise järel. Riigis puudusid seejärel erinevad ühiskonna klassid ning tänu võrdsetele õigustele hakati kasutama väljendit res publica (respublic- vabariik).
Kahjuks orjadeks müüdud isikud samasse ühisklassi ei kuulunud, ning neid peeti pigem töölisteks ning eluskarjana perekonna varamus. Meelelahutusvõimalused mitmekesistusid ning kogu ühiskond sai osa varem ülemklassile kättesaadavatest võimalustest. Termisaunad ehk ühissaunad, hasartmängud, orjavõitlused muutusid peamisteks meelelahutusvõimalusteks kõigile linnakodanikele.
Lisaks võrdõiguslikule sotsiaalsele ühiskonnale üleminekule muutusid aga kodanikele mõeldud kohustused. Varasemalt olid sõjakohustusega vaid noored mehed, kuid hiljem omasid relva omamise kohustust ka kõigis vanuses mehed.
Üheks peamiseks meelelahutuseks 17-45.aastaste meeste seas oli sõjamängude pidamine, kus treeningute ajal arendati oma võitlusmeetode ning lahinguväljale laagrite loomist.
Rooma keisririik (27eKr- 476pKr)- Rooma keisririigi tekkimiseks kulus pea 50 aastat. Just sel perioodil toimusid linnriigi valitsemisel lahkhelid ning vabariiklikust süsteemist monarhlikule ühiskonnale üleminek kujunes justkui kodusõda pidades. 27eKr kuni 27pKr muutusid ühiskonnas taas klassid, mille alusel jagunesid kodanikud 5-te erinevasse kihti.
Rooma Keisririigi ajal mitmekesistus aga meelelahutus Vana-Rooma impeeriumis enim vabaaja veetmise võimaluste arvelt. Rooma linnriik ehk tänapäeva Itaalia koos vallutatud võõraladega hakkas linnastuma ning vastavalt piirkondadele tekkisid ka peamised sihtkohad reisjatele ja kaupmeestele.
Esimese keisri Augustuse ajal ehitati enim uusi elamuid ning pühapaiku (templeid), kuid rikastus ka pahedega seotud asutuste asutamine. Tol perioodil tekkisid maailma ka esimesed nn bordellid, kus sõdalased ja ülemklassi kuuluvad meesterahvad said teenust osta.
Vähetuntud faktid meelelahutuse kohta Vanas Roomas:
- 65 eKr korraldas Julius Ceasar oma eliidistumise tähistamiseks suurima gladiaatorite võitluse, kus osales 640 gladiaatorit.
- Circus Maximus oli suurim vankrite võidusõiduks ehitatud areen, mis mahutas kuni 150 000 pealtvaatajat.
- Esimesed termid ehk ühissaunad/spaad ehitati Rooma juba 3.sajandil enne Kristust.
„Tähelepanu! Tegemist on hasartmängu reklaamiga. Hasartmäng pole sobiv viis rahaliste probleemide lahendamiseks. Tutvuge reeglitega ja käituge vastutustundlikult!”