Fibo ploki ladumine - Kuidas, kus ja miks? - infoViking
fibo ploki ladumine

Fibo ploki ladumine – Kuidas, kus ja miks?

Müüri ladumine Fibo plokkidest ei ole midagi sellist, millega iga pealehakkaja inimene hakkama ei saaks. Küll aga nagu iga asja juures, tuleb teada mõningaid olulisi üksikasju, et tulemus ei kannataks ning oma töö saaksite lihtsamaks teha. Mida siis tuleb fibo ploki ladumisel silmas pidada ja mis on selle etapid- sellest kohe lähemalt.

Mis asi on Fibo plokk?

Fibo plokki valmistatakse kergbetoonist, mis on tsemendi ja erinevate kergkruusa fraktsioonide segu. Kergbetoon saadakse segades kergkruus ja tsement ühtlaseks massiks. Sellele lisatakse liiv ja valatakse vormidesse. Plokid saadakse kasutades vibopressi.

Fibo plokk on väga populaarane ehitusmaterjal, millega on võimalik, hoolimata oma kergusest, ehitada mitmekorruseliseid maju. Fibo plokki on kiire ja mugav paigaldada ning sellega ei seata piiranguid projekteerijatele. 

Lahendused on lõpuni läbi mõeldud, mis teevad ehitamise lihtsamaks. Lõpptulemuseks on minimaalselt hooldust vajaminevad ehitised, mis on kauakestvad ja energiasäästlikud. 

fibo ploki ladumine

Milliseid Fibo plokke on olemas?

Fibo plokid võib jagada kolmeks. Ühed on 3 MPa ja 5 MPa survetugevusega tapp-liitega plokid. Teised on eriplokid ja kolmandad sillused. 

Fibo 3 plokkide survetugevus on 3 MPa ja mahukaal 740 kg/m³. Neid kasutatakse vundamendi, kandva- ja mittekandva seina ehitamiseks. Probleemid võivad siis esile tulla, kui seda tüüpi plokki kasutatakse suurema koormusega kohtades ja kui vaheseinade kaugused on liiga suured. Üldjuhul on Fibo 3 plokk täiesti piisav ühe- ja kahekorruseliste majade ehitamisel.

Fibo 5 plokid on tugevamad kui Fibo 3 plokid. Fibo 5 survetugevus on 5 MPa ja mahukaal 890 kg/. Neid kasutatakse vundamendi ja keldri ladumisel ning kohtades, kus on suuremad koormused. Ruumi jaoks millel on vaja paremat helipidavust, on soovitatav kasutada Fibo 5 plokke.

Tapp-liitega plokid 

Tapp-liitega plokkide puhul on olemas kaks variant. Mõlema puhul on tegemist kergplokkidega, mille survetugevused on 3 MPa ja 5 MPa.

  • Tapp-liitega Fibo standardplokk
  • Tapp-liitega Fibo vaheseinte plokk 

Eriplokid

Eriplokkide paigaldamine on kiire ja mugav ning nendega ei seata piiranguid projekteerijatele.

  • Fibo õõnesplokk (saadaval 200 ja 360 mm) – kasutatakse kommunikatsioonikanalite- ja ventilatsioonide ehitamiseks
  • Fibo U-plokk (saadaval 200, 250 ja 300 mm) – kasutatakse betoonvööde tegemiseks, et katusekonstruktsioonide, talade ja vahelagede koormust ühtlaselt müüritisel jaotada
  • Fibo taldmikuplokk – lintvundamendi taldmiku tegemiseks

Sillused

Fibo silluste puhul on tegemist armeeritud kergkruus betoonist taladega. Silluse laius ja kõrgus on samad, mis plokkide puhul ning neid on saada pikkuses 1190-2290 mm.

Fibo ploki plussid

  • Lihtne ja kiire paigaldus
  • Kokkuhoid müürisegu ja viimistlusmaterjalide arvelt
  • Lihtsam hoida sirget joont
  • Vähem vuuke ja siledam sina pind
  • Paigaldamisega saab hakkama ka tavainimene
  • Kaalult kerged, kuid piisava survetugevusega
  • Hea helipidavuse, tulepüsivuse, soojaisolatsiooni ja külmakindluse näitajad
fibo ploki ladumine

Kuidas laduda Fibo plokke

Kuidas siis ikkagi käib Fibo plokkide ladumine ning mida tuleb selle juures teada.

Kandev ja mittekandev konstruktsioon

Kandvaid seinu (rasked seinad) võib ehitada ainult 150 mm plokkidest. Plokkide ladumiseks oleks soovitatav kasutada juba valmis müürisegu. Nurkades, kus tapp-liitega pole võimalik plokke siduda tuleb ka vertikaalvuuk seguga täita.

Mittekandvaid seinu (kerged seinad) võib ehitada ainult 100 mm plokkidest ning neid võib laduda kahe segupeenrega. 

Sisemiste kandvate seinte minimaalne laius võib olla 200 mm.

Kui tegemist on kergelt koormatud müüriga või kui ühendamine tapp-liitega ei ole võimalik, siis vertikaalvuuki ei ole vaja seguga täita. Raskelt koormatud müüride puhul, tuleb plokid laduda täismördipeenraga ning lisaks täita vertikaalvuugid.

Alati kontrolli loodiga oma tehtud tööd ja eemalda üleliigne segu kelluga.

Deformatsioonivuugid

Deformatsioonivuugid tuleb teha alljärgnevatel juhtudel:

  • Seintel millel on erinevad koormused
  • Seintel mis on eri materjaldiest
  • Müüritis mille pikkus on üle 10 m
  • Külma ja sooja müüritise liitumisel
fibo ploki ladumine

Seina ladumine

Esimese rea plokkide puhul, võib segu olla tavapärasest paksem ja see kantakse plokirea alla. Soovitatav oleks alustada nurgast. Põrand millele hakatakse seina ehitama, ei pruugi alati olla tasane ja paksema seguga saate seda korrigeerida. Hästi oluline on saada esimene plokirida võimalikult loodi kuna sellest oleneb ülejäänud seina kvaliteet ja selle valmimise kiirus. 

Segu kantakse plokkidele ainult horisontaalsele pinnale. Plokkide vertikaalvuukidesse segu ei kanta, va. juhul, kus puudub tapp-liides või on tegemist kergelt koormatud seinaga. Fibo plokke on lihtne ja kiire laduda kuna need on omavahel seotud tapp-liitega. Selliselt on lihtsam sirget joont hoida ja müürisegu läheb vähem.

Seina armeerimine

Seinad tuleb omavahel ka armeerida. Seinte armeerimiseks kasutatakse bi-armatuuri. Kuna armatuur peab jääma segu sisse, siis selleks võib armatuuri suruda segu sisse või seda natuke kergitada.

Nurga armeerimise puhul, tuleb üks traat katki lõigata ja painutada seda vastavalt seina nurgale. 

Armatuurid tuleb paigaldada ülekattega, milleks on 30 cm ning see peab olema teostatud seina sirgel osal.

Plokid mille laius on 200 mm, tuleb armeerimiseks kasutada kahte armatuuri. Esimese plokirea puhul tuleb armeerida pealt ja viimase plokirea puhul alt. Ühe armatuuriga tuleb siduda iga meetri (kõrgus) tagant.

Seinte omavaheline sidumine

Seinte omavaheliseks sidumiseks kasutatakse umbes 20 m pikkust armatuurvarrast. Selle jaoks tuleb olemasolevasse seina puurida umbes 10 cm sügavune auk. Nii puuri kui ka armatuuri läbimõõdud peaksid olema samad.

Puuritud auku aseta armatuur ning painuta seda natuke ülespoole. Seejärel tuleb armatuur keerata ploki peale. Iga seina ühe meetri kohta tuleb teha üks sidumine, kus siduda tuleb nii esimene kui ka viimane plokirida.

Avade sildamine

Avade sildamise puhul on kaks moodust: kasutada Fibo valmis või mitmest Fibo plokist kokku liimitud sillust.

Fibo valmis silluse puhul tuleb jälgida otstes olevat sedelit. Korrektselt on sillus siis paigaldatud, kui sedelil olevad nooled näitavad ülespoole. Silluse tugipinna pikkus peab olema vähemalt 20 cm.

Kui sillus on vaja teha mitmest Fibo plokist, siis kasuta selleks Fibo Fix plokiliimi, mis tuleb kanda tapp-liidete otstesse. Plokid tuleb omavahel tasasel pinnal tugevalt kokku suruda. Seejärel kontrolli, kas sillus on loodis ja lase 24 tundi kivistuda.

Seina lõpetamine

Kui sein on valmis, tuleb seina ja lae vaheline vuuk täita montaazivahuga. Üleliigne vaht ära lõigata, mis on vuugist välja paisunud.

Seina korrektsel ladumisel on võimalik saavutada 8 plokireaga 2,10 m kõrgune sein.

U-ploki ladumine

Fibo U-plokkide eesmärgiks on ehitise sidumine ja koormuse ühtlane jaotamine. U-plokkide renni sisse paigaldatakse täies ulatuses armatuurid, mis seejärel betoneeritakse. Tavaliselt kasutatakse selleks 8-12 mm läbimõõduga 2-3 armatuurterast. 

Ristuvate seinade puhul tuleb teha vajadusel avad ja painutada ristuvasse seina. Samuti nagu müüritise ladumisel, peab armatuurid paigaldama ülekattega ja omavahel siduma.

U-plokke kasutatakse näiteks vundamendi viimase rea tegemisel (betoonvöö). Vundamendil tuleb teha ka vundamendi hüdroisolatsioon. Vältimaks vee või niiskuse tungimist konstruktsiooni, on vaja hüdroisolatsioon teha vundamendi taldmiku peale.

fibo ploki ladumine

Fibo plokkide lõikamine

Suure tõenäosusega on mingil hetkel vaja Fibo plokke lõigata, et saada soovitud pikkus. Selleks on kõige lihtsam kasutada kõvasulamhammastega käsisaagi. Valikus on veel ketaslõikur ja spetsiaalne giljotiin.

Kokkuvõtteks

Fibo plokk on üks kõige populaarsemaid ehitusmaterjale, millega on võimalik väga lihtsalt ja mugavalt müüre laduda.

Fibo kergplokkide ladumine ei ole midagi ületamatut ja sellega saab iga pealehakkaja inimene hakkama. Vaja läheb lihtsalt mõningaid juhtnööre, mille järgi tegutseda.

Kui ikkagi ise ei saa hakkama või ei taha ise teha, siis alati on võimalus kutsuda professionaalid.

Related Posts