Palkmaja soojustamine: mida meeles pidada? - infoViking
palkmaja soojustamine

Palkmaja soojustamine: mida meeles pidada?

Palkmajad on viimasel kümnendil eestlaste seas üha popimaks muutunud, ning nende ehitamise kunsti valdab suur osa ehitajatest. Palkmaja ehitus on nende jaoks enamasti üsna põnev väljakutse, mida tehakse suure innuga. Palkide püsti saamisega ei ole seetõttu tihtilugu muret, vaid peavalu hakkab tekitama hoopis soojustamise küsimus. Samas ei olegi tegemist alati uute palkmajadega: ka vana palkmaja soojustamine on väga teemakohane küsimus. 

Palkmajad on tegelikult ise suurepärased soojahoidjad, sest palgid säilitavad oma puitmaterjali ja tiheduse tõttu enda sees soojust. Seetõttu on näiteks paljud palkidest ehitatud suvilad jäetud üldsegi soojustamata. Talvel palkmajas elades tuleks siiski soojustamise peale mõelda, eriti juhul, kui palgid on läbimõõdult väiksemad. 

Parimad materjalid soojustamiseks

Palkmaja soojustamisel on kasutusele võetud pigem naturaalsed materjalid, mis toimiksid mitte isolaatorite, vaid hingajatena. See on oluline, et niiskus ei takistuks palkide vahele ning neid sealt hävitama ei hakkakas. Palkmajade suurim probleem on majavamm ja muud seenelised, kes palgid seestpoolt kiirelt õõnestavad. Seda on parim vältida hingavaid materjale kasutades. Olgu öeldud, et palkmaju ei soojustata enamasti penoplastiga

1) Tselluvill

Tselluvill on läbi proovitud materjal, olles käibel juba üle 70 aasta. Just tselluvill on enim kasutatud materjal puitmajade puhul, sest ta toimib väga multifunktsionaalselt ning täidab ideaalselt ära kõik puidu puudused. See on tehtud vanapaberist ning hoiab suurepäraselt sooja ning pakub ka üsna suurel määral tuulekindlust, mida palkmajadel tavaliselt napib. Tselluvill on täpselt see niiskusisoleer, mida palkmaja vajab – ta ei hoia niiskust liiga pikalt kinni ning laseb endast piisaval määral läbi õhku. Samal ajal hoiab ta suurepäraselt sooja, vahet pole, kas niiske või kuivana.

Tema heade niiskusomaduste poolest ei hakata vahel muid niiskustõkkeid ega aurutõkkeid kasutamagi – tselluvill täidab kõik vajadused. Tselluvill hoiab seinu ka näriliste eest, sest see on tehtud spetsiaalse soolaga. Samuti on tegu väga loodussõbraliku materjaliga. 

2) Kivivill

Kivivilla originaalne materjal on kivi. Selle parimateks omadusteks on õhulisus ning hea soojapidavus. Sarnaselt tselluvillaga on see hea niiskuskindlusega materjal, sest laseb piisaval määral niiskust ja õhku endast läbi. See tähendab, et niiskus ei takistu palkide vahele. Teiste heade omaduste kõrval on kivivilla ühed eelised tulekindlus ning helikindlus. Kivivilla paigaldatakse enamasti lakke ja põrandale. 

3) Kork

Korgi puhul on tegu 100% loodusliku ja originaalse materjaliga, kuhu pole lisatud midagi sünteetilist. Seetõttu on seda kasutatud juba enam kui 200 aastat. Eestis korgi kasutamine nii levinud pole, sest meil kork ei kasva ning selle siia toomine on kallis. Kallima hinna korvab näiteks see, et kork ei tekita mitte ühtegi allergiat ning ka selle tuulekindlus. Korki võib otse töötlema hakata ning selle peale saab kanda värve, kruntmaterjale ning muud. Korki on lihtne ja käepärane töödelda koduste vahenditega. Looduslike omaduste poolest on see ka väga hingav ja küllaltki vastupidav. 

Soojustamine seest vs väljast

Palkmaja soojustamine seestpoolt on kindlasti levinum variant. Väljast soojustades tuleb meeles pidada, et kaob palkmaja väliseina hea välimus, mille tõttu neid tihti ehitataksegi. Seetõttu eelistavad paljud inimesed seest soojustamise varianti. Materjalivalik ning muud tehnoloogiad jäävad mõlema variandi puhul enam-vähem samaks. Seestpoolt tuleks mõlemal puhul palgivahed täita takuga, mis tagab nii soojus-, kui tuulekindluse. Samuti on takk looduslik materjal, mis ei tekita allergiaid. 

Seestpoolt palkmaja soojustades tuleb seinad tasaseks lihvida, ning katta villakihi ja kipsplaadi, või korgiga. Väljastpoolt soojustades tuleb kõigepealt sein muuta ilmastikukindlamaks. 

Põrand, laed ja katus

Hoonete puhul, eriti palkmajade puhul, tasub meeles pidada, et enamus soojusest, kuni 70%, pääseb majast välja põranda ja lae kaudu. Seetõttu on oluline, et põrandad ja laed oleks soojustatud õigesti ning mitme kihiga. Põranda soojustamisel tuleb suureks abiks ka vundamendi soojustamine, mis aitab eriti pikkadel talvedel, mil maapind jäätub.

Palkmaja põranda ja lae puhul on oluline, et need säilitaks õhuvahetuse funktsiooni, sest vastasel juhul koguneb sinna liigselt niiskust. Alternatiiviks oleks betoonpõrand, mis tulevikus nii palju probleeme ei tekita. 

Lagede soojustamisel kasutatakse enim puistevilla, mis summutab suurepäraselt ka heli. Helisummutus tuleb kasuks, kui majal esineb mitu korrust. Laed soojustatakse tavaliselt pealt, mitte toa poolt küljest. Kui pooleli on ka katuse vahetus, tuleks katusealune samuti ära soojustada – see on koht, kust põgeneb toast enim soojust. Selleks tööks on kõige enam kasutatav kivivill, sest kivivilla plokke on lagede alla lihtne paigutada. Katuse soojustamine on kindlasti hädavajalik, kui toad on mõeldud ka teisele korrusele. 

Kuidas soojustada?

Olles materjali on valinud, saab soojustamisega pihta hakata. Enne tööde algust tuleb väljastpoolt eemaldada voodrilaud või seestpoolt vanad ehitusplaadid. Selle töö käigus lendab ringi palju tolmu ja muud pahna, mille eest aitab keha kaitsta õige tööriiete valik. 

Väljastpoolt soojustamiseks tuleb eemaldada vana vooder ning teha uus sõrestik, kuhu soojustus ära mahub. Tselluvilla ja puistevillade kasutamisel oleks vaja oskajat, kes tuleb ja teeb töö ära. Tselluvilla boonuseks on see, et kui kivivilla plaadid jätavad õhemad kohad lisasoojustuseta, katab puistevill kõik ühtlase kihina ning paksema kihiga seal, kus seda on rohkem vaja. Kivivilla ja korkplaadi paigaldamine peaks olema tehtav ka nendele, kes enne remontimisega kokku pole puutunud. Soojustus tuleks viimaks alati üle katta tuuletõkkeplaadiga ja alles siis uus välisvoodrilaud peale panna. 

Seestpoolt soojustamine on sarnane. Peale lammutamist tehakse tavaliselt sõrestik, kuhu vahele asetatakse kivivilla tahvlid või mille peale paigaldatakse korkplaat. Seest soojustatakse umbes viie sentimeetri paksuselt. Sõrestiku peale läheb omakorda plaat. Enim kasutatud ehitusplaat on kipsplaat, mida saab viimistleda vastavalt maitsele – värvides, tapeetides ja nii edasi. Nurgad ja vahed võib villa asemel täita ka vahuga, mis hoiab villa paremini koos. 

Mida meeles pidada?

Peale juhendi läbimist tuleks kindlasti meelde jätta need punktid, mida edasistel töödel on hea abiks võtta. 

1) Tutvu esmalt palkide seisukorraga.

2) Topeltsoojustamine ei ole vajalik – soojusta seest või väljast.

3) Soojustamise kõrval ära unusta maja tuulekindlaks muuta.

4) Põrand ja laed vajavad erilist hoolt, sest sealt väljub enim soojust.

5) Looduslikud lahendused ja materjalid on alati eelistatud.

6) Tee nii, et maja ei hakkaks koguma niiskust – lase majal hingata.

Kokkuvõte

Palkmajade soojustamine on töö, mida suudavad hakkajad majaomanikud ka ise ette võtta. Eksimusi ei ole tegelikult tagantjärgi väga raske parandada ning katsetamine ongi põnev – ka kõige osavam meistrimees ei tunne täpselt maja üksikasju. Selles artiklis välja toodud punktid peaksid aitama sul töödega algust teha ning küsimuste kerkimisel on mõistlik mõne professionaaliga kohe ühendust võtta. 

Related Posts