Viimastel aastatel on Eesti aiapidajates tekkinud huvi erinevate meloniliste kasvatamise vastu, nende seas ka arbuusi. Katsetamiste tulemuste järeldusena võib öelda, et arbuusi kasvatamine Eestis on täiesti võimalik.
Ettevõtted | Kodu ja Aed
Arbuus on üks populaarsemaid suviseid vilju, kuid seda tarbitakse peamiselt imporditult, mis teeb kasvatamise igati atraktiivseks.
Arbuusist üldiselt
Arbuus on Aafrikast pärit kõrvitsaliste sugukonada kuuluv rohttaimeliik.
Arbuus sisaldab 92% vett ja see võib jätta mulje nagu arbuus oleks toitainetevaene, kuid tegelikult pole see kaugeltki mitte tõsi.
Arbuus sisaldab rohkelt vett ning naturaalseid puuviljasuhkruid. Selles on A-, C-, E- ja D-vitamiini, erinevaid B-grupi vitamiine, rauda, kaltsiumi, magneesiumi, mangaani, kaaliumi, fosforit, tsinki, fluoriidi ja seleeni. Kuna arbuusis on vähe kaloreid ning rasva on see suurepärane alternatiiv muudele kaloririkastele vahepaladele või magustoitudele.
Istutamine
Arbuusi taimed on mõttekas istutada alates juuni teisest nädalast.
Istutamisel tuleb olla hoolikas, et ei vigastaks taime juuri, kuna juured taastuvad kahjustumise korral aeglaselt, mis võib tekitada mõne nädala pikkuse seisaku. Taimed ei tohiks ka pottidesse liiga kauaks jääda, kuna sellisel juhul võib kasvamaminek samuti rohkem aega võtta.
Istutustööde eelselt tuleb arbuusi korralikult veega kasta. Samuti teha seda hiljem taimede juurdumise korral.
Asukoht
Arbuusi kasvukohaks sobib kerge kuni keskmise tihedusega ja suure orgaanilise aine sisaldusega mullaga paik. Antud asukoht peaks olema kiiresti soojenev ning hea veehoiuvõimega. Istutusala rajamine on võtmetähtsusega etapp, et tagada taimede edukas kasv.
Arbuus, kurgid ja melonid on oma toitainete nõudmiste suhtes üsnagi sarnased. Arbuus reageerib produktiivselt orgaaniliste väetiste andmisele. Neist parimad on kõdunenud eelneva aasta sõnnik või kõdunenud mulk. Värske sõnnik võib suurendada taime vastuvõtlikkust erinevate haigustekitajate suhtes.
Istikute kasvatamine seemnest
Arbuusi kasvatamine seemnest on vajalik tema soojalembuse tõttu. Seemnest istiku kasvatus võtab aega keskmiselt ühe kuu.
Seemned tasub külvata väikestesse pottidesse juba mai algul ning jälgida hoolikalt, et nende ümbritsev temperatuur oleks külvamise järgselt püsivalt vähemalt 20 kraadi. Parimal juhul vahemikus 25-30. Seega on parim aeg, millal külvata arbuusi, juba maikuus.
Istikuid kasta kergelt eelsoojendatud veega. Väldi liigset kastmist, mille tõttu istikud vettida võivad. Valmis istik peaks omama vähemalt 3-4 lehekest.
Tark ei torma – nii ka arbuusi kasvatamisel, sest liiga vara ei tasu istikute ette valmistamisega alustada. Näiteks aprilli algul alustades võivad taimed kasvada liiga suureks ning venida välja enne kasvukohale ümberpaiknemist.
Kasvatamine
Arbuusi kasvatamine on tema eksootilisuse tõttu igale aiapidajale põnev väljakutse.
Eestis on rahuldava arbuus saagiga päikesepaistelistel ning kuivadel suvedel. See annab aimu arbuusi eelistatavatest kasvutingimustest.
Harilik arbuus kuulub soojanõudlike taimede sekka, mille tõttu on vajalik istikute ette kasvatamine.
1) Kasvuhoones
Arbuusi kasvatamine kasvuhoones on hea viis tagada püsivalt sobiv temperatuur taimedele. Kasvuhoones kasvatades ei sõltu tulemus niivõrd välisest ilmast või asukoha tingimustest.
Kasvuhoones on arbuusi kasvatades vajalik korralik kastmine, et tagada niiske kasvupinnas. Ühele taimele ei jäeta rohkem kui 3 vilja ning kärbitakse ka külgvõrseid. Viljad tasuks asetada võrgu sisse, et taime mitte vigastada.
2) Aiamaal
Koduaias sobiks arbuusi kasvatamises päikesepaistelised kohad lõuna- või edelakallakuga, mis peaksid olema ka tuulte eest hästi varjatud. Nagu kõrvitsalistele omane, ei talu ka arbuus tugevaid tuuli, kuna õrnad lehevarred võivad kergesti murduda.
Avamaale istutatakse taimed vahedega 40-90 cm x 100-140 cm. Paremate soojatingimuste tagamiseks on soovitatav kasutada kas musta multšikangast või kile.
Peenra rajamisel tuleks taimed peale istutamist kattelooriga katta ning see õitsemise aegu eemaldada.
Avamaale võib äärmiselt soojanõudliku arbuusi istutada alles suurema külmaohu möödumisel, kui muld on jõudnud piisavalt soojeneda ning õhusoojus on ööpäevaringselt vähemalt 15 kraadi. Enamasti on selline aeg Eestis juuni esimeses pooles esimesel või teisel nädalal.
3) Potis või rõdul
Arbuusi kasvatamine kodus näiteks potis või rõdul on võimalik, kui kasutada spetsiaalseid seemneid nn miniarbuuside kasvatamiseks. Sellised sordid on põõsjas kujuga, mistõttu need sobivad hästi ka rõdu- või terrassipottidesse kasvama.
Hooldus
Õitsemise algul on üks olulisemaid hooldustegevusi katteloori eemaldamine, sest arbuusitaimi tolmendavad mesilased.
Tähtsate hooldustööde hulka kuuluvad veel reavahede kobestamine, umbrohtude kitkumine ja rohimine. Põua korral ka kastmine ning vajadusel täiendav väetamine.
Kastmisel ei tohiks üleliigne vesi ühte kohta koguneda, kuna muidu võivad varred ning viljaalged täielikult ära mädaneda.
Taimi on soovitatav ka kujundada. Ühele taimele võiks jätta 3-5 ilusat vilja ning neist ülejäänud ära lõigata. Eemaldada tasub ka kõrgemal paiknevad külgmised võrsed, mis vilju ei kanna. Sedasi parandad taime jaoks valgustingimusi.
Kasvuetapis viljad võivad enda raskuse tõttu end taime küljest lahti rebida. Selle vältimiseks aseta viljad umbes õunasuuruse saavutamisel võrgu sisse ning riputa nööri abil spaleertraadi külge.
Väetamine
Arbuusitaimede pealtpoolt väetamine võib aidata tagada korraliku saagi. Juurdumise järgselt on soovitatav kasutada naturaalseid graanuleid. Küll aga ei tohiks graanulid ulatuda varreni.
Väetamine soodustab taimede kasvu ning õitsemist. Õitsemise järgselt võib olla vaja arbuusitaimi aeg-ajalt lehtede kaudu väetada. Selleks sobib kasutada aiapritsi.
Väetamiseks parim aeg on varajane hommik või hiline õhtu. Kuuma ja kuiva ilmaga päeval ei tasuks väetada ning kindlasti mitte ka keskpäeval. Lehe kaudu väetamiseks on sobilik mikroelementide segu, mis on lubatud kasutada ka mahepõllumajanduses.
Saagikoristus
Viljade valmimine algab enamasti suve lõpus alates augusti 3. nädalast. Tarbimisküpse vilja tunnus on kuivama hakanud viljavars. Samuti mullapinna vastu oleva kooreosa kollaseks värviks muutumine. Viljale koputades tuhmi kõla kuulmine annab märku valmivast viljast.
Kasvuhoones võib esimesi arbuusivilju saada alates juuli lõpust.
Vilju on võimalik säilitada pimedas ja jahedas ruumis vähemalt paar nädalat.
Kokkuvõte
Maitsvate arbuuside kasvatamine on hea suve korral täiesti võimalik ka Eestis. Arbuusi kasvatamisega tuleks algust teha juba kevadel istikute kasvatama hakkamisega.
Arbuusi kasvatamine on võimalik nii aiamaal kui ka kasvuhoones – sõltuvalt vajadustest ning võimalustest. Eksperimenteerida on võimalik ka miniarbuusidega rõdul või terrassil.
