Ahvileivapuu - Üks praktilisemaid ravitaimi - infoViking
ahvileivapuu

Ahvileivapuu – Üks praktilisemaid ravitaimi

Ahvileivapuu ehk baobab on puu, mis kasvab Aafrikas, Austraalias ja Lähis-Idas. Traditsiooniliselt on sealsed rahvad läbi aegade kasutanud ära iga osa antud puust kas toiduks, meditsiiniks või rõivaste ja majapidamistarvete tootmiseks. Tuntud ka kui rahapuu, on antud taime näol tegemist feng shui järgi suure jõukuse sümboliks.

Iseloomustus

Ahvileivapuu on üpriski omapärase välimusega. Vaatame nüüd korraks täpsemalt, milline on tüvi, võrsed, lehed jms.

1. Tüvi

Ahvileivapuud on laia tüve ja kompaktse võraga puud. Tüvi on valmistatud rõngastena paigutatud kiudpuidust. Kusjuures, rõngaid ei moodustata igal aastal ja seetõttu ei saa neid alati kasutada vanuse määramisel. 

2. Võrsed 

Puudel on kahte tüüpi võrseid. Esiteks, pikad ja rohelised vegetatiivsed ning teiseks, jämedad ja puitunud paljunevad võrsed.

3. Lehed

Täiskasvanud puudel on sõrmjad liitlehed. Noorematel – seemikutel ja taastuvatel võrsetel – võivad olla tavalised lihtlehed. Üleminek liitlehtedeks toimub järk-järgult puu vananedes. 

4. Suurus

Sõltuvalt liigist võivad ahvileivapuud kasvada 10–30 meetri kõrgusteks. Samuti sõltub liigiti tüvede läbimõõt, mis võib varieeruda 1 meetrist lausa 10 meetrini. Lisaks, kõigub puu läbimõõt olenevalt sademetest, mistõttu järeldatakse, et tüvesse võib vesi koguneda. Põuaperioodidel Aafrikas kasutavad elevandid just antud puus kogunenud vett, eemaldades paksu kihi koort ning seeläbi veele ligi pääsedes. 

Sordid ja liigid

Ahvileivapuu perekonda kuulub 10 erinevat liiki, mis kasvavad troopilises Aafrikas, Madagaskaril ja Austraalias.

Liigid:

  • Adansonia digitata – harilik ahvileivapuu
  • Adansonia fony
  • Adansonia gibbosa
  • Adansonia grandidieri – sammas-ahvileivapuu
  • Adansonia gregorii – Gregori ahvileivapuu
  • Adansonia madagascariensis – madagaskari ahvileivapuu
  • Adansonia perrieri
  • Adansonia rubrostipa – tünn-ahvileivapuu
  • Adansonia suarezensis
  • Adansonia za

Kasulikkus

Läbi aegade on ahvileivapuu koort, lehti ja seemneid kasutatud peaaegu, et iga võimaliku haiguse ravimiseks. Nende seas antud piirkonnas levivad haigused nagu malaaria ja tuberkuloos. Lisaks eelnevalt mainitutele on ahvileivapuu saadusi kasutatud palaviku, kõhulahtisuse, hambavalu ja erinevate põletike ravimiseks. 

Lehti ja viljaliha on peamiselt kasutatud palaviku alandajana ja immunsüsteemi tugevdajatena.

1. Raviomadused

Arvatakse, et baobab aitab:

  • tugevdada seedeelundkonda
  • tugevdada immuunsüsteemi
  • üldise hüdreerituse ja naha tervise tugevdamisega

Ahvileivapuul arvatakse olevat antimikroobset nin põletiku-  ja malaariavastased omadused. Lisaks on baobabi viljadel kõrge antioksüdantide sisaldus, mis aitavad vähendada põletikke kehas. 

Taimemahlal arvatakse olevat ka rahustav toime. Lisaks on võimalik värske taimemahlaga ravida nii veenilaiendeid kui ka hemorroide. Mahlaga immutatud tampoonidega tasub

katsetada ka sääskede hammustuste tekitatud ärritust leevendada. 

2. Vitamiinid ja toitained

Viljalihas

Viljaliha sisaldab paljusid organismile vajalikke vitamiine ja toitained. Nende seas:

  • C-vitamiini
  • kaltsiumi
  • fosfori
  • kiudaineid
  • kaaliumi
  • rasvhappeid

Seemnetes

Seemned sisaldavad endas:

  • fosforit
  • magneesiumi
  • tsinki
  • naatriumi
  • rauda
  • mangaani

Kasvatamine ja hooldamine

Aafrikast pärinev baobab pole toataimena veel väga levinud taim, kuid enda heade omaduste tõttu võib arvata, et on vaid aja küsimus enne, kui baobab tubaste rohenäppude seas laialt tuntud on. Samuti on tegu väga eksootilise taimega, mis on enamasti justkui muusika taimehuviliste kõrvadele. 

Antud taim on vähenõudlik nõudes vähe kastmist ning taludes rohket päikesevalgust – see on selline toalill, mille kasvatamisega tasub igaühel katsetada.

1. Ahvileivapuu istutamine

Istutamiseks on eriti lihtne kasutada varre- või lehepistikut. Pistikute võtmisel on kõige parem lasta tükkidel paar päeva kuivada, et lõikepind paraneks ja väheneks mädanemise tõenäosus. Lõigatud ots sisesta üsna kuiva, hästi kuivendatud pinnasesse, mis kiirendab juurdumist.

Pistikud juurduvad kõige kergemini suvel, kuid paljundamine on võimalik igal ajal aastas. Seega on pistikute lõikamine eelkõige soovitatud ajastada suvisesse perioodi.

Seda taime saab kasvatada ka kevadel või suvel külvatud seemnetest.

2. Temperatuur ja niiskus 

Turdleht kui toataim kannatab väga erinevaid temperatuure. Temperatuur peaks olema soe, 18-24 kraadi. Talvel jahedam, 5-10 kraadi. Väga lühikesel perioodil võib taluda ka kuni nullkraadist temperatuuri. 

Liigselt palavas ruumis võib taim hakata välja venima ja lehti langetama. Juhul kui näed, et taime lehed langevad, on soovitatav esimese asjana kindlasti toa temperatuur üle kontrollida. 

Niiskuse osas pole ahvileiva puu nõudlik ning ei nõua kõrget õhuniiskuse taset.

3. Valgus

Taim talub otsest päikesevalgust ja vajab valget kasvukohta, näiteks lõunapoolne aken sobib hästi. Küll aga ei tasu otsese päikesevalgusega liiale minna, kuna lehed võivad punakaks muutuda selle korral. 

4. Kastmine

Eriti ettevaatlik antud taime osas tuleb olla kastmise osas, kuna liigse kastmise korral võib taim haigestuda ja mädanema hakata. Rusikareegel oleks, et enne järgnevat kastmist tuleks mullal lasta täielikult läbi kuivada.

Peamine viga, mida tehakse, on ülekastmine. Liigse kastmise tõttu võib juhtuda, et ahvileivapuu lehed kuivavad, muudavad värvi muutudes kollakamaks, pehmenevad või hoopis langevad. Tasub tähele panna, et ülekastmise puhul võivad olla lehed pehmed, aga ka kuivad. 

5. Kärpimine 

Soovitatav oleks aeg-ajalt taime võrseid kärpida. Kärpimine on taime hooldamisel väga oluline samm muutes taime lopsakamaks. 

6. Väetamine

Kasutada võib kaktustele mõeldud väetisi, kuid soovitatud on minimaalselt väetada. Samuti ei ole soovitatav väetisi talvel kasutada, kui päikesevalgust napib. Väetise vähest vajadust aitab seletada taime päritolu mulla omaduste teadmine, kuna sealse piirkonna muld on väga toitainevaene.

Väeta ainult aktiivsel kasvuperioodil ja kasuta kaktustele ja sukulentsetele taimedele mõeldud spetsiaalseid väetisi. 

7. Õitsemine

Kodustes tingimustes õitseb ahvileivapuu taim harva. Õitsemise soodustamiseks tasub taime talvel jahedas hoida ning vältida liigset kastmist. 

Enamasti õitsevad vanemad taimed ja sedagi ainult sobivates tingimustes. Õitsemise jaoks on ideaalne lühikese ja sooja päeva kombinatsioon jaheda ööga. Seega tuleks seda talvel hoida kaktustele sarnaselt toatemperatuurist jahedamas ja kastmisega tagasihoidlik olla. 

Taimed õitsevad harva, aga enamasti talvel detsembris ja jaanuaris. 

8. Ümberistutamine  

Ümber istutada tohib igal teisel või kolmandal kevadel. Taime ümber istutamisel on soovitatav uueks potiks valida võimalikult väike pott, kuna väike pott tasakaalustab taime rasket ülaosa paremini kui suur pott. Eelistatavalt kasutatakse savipotte. 

Oluline on ümber istutades pakkuda taimele toitaineterikast savikat mulda, mis tuleks segada liivaga. Soovitatud on 1:3 vahekord liiva ja mulla vahel. 

Peale istutamist piira kastmist.

9. Paljundamine

Paljundada on võimalik seemnetega, aga ka lehe- või ladvapistikutega. Paljundamiseks peaks paljundatav varreosa olema vähemalt 5-10 cm pikkune. Antud vart võiks paar päeva hoida kuivas, mille järel tuleks see asetada rohke päikesevalgusega asukohale ja niiskesse mulda istutada.

10. Haigused ja ohud

Peamiseks ohuks ahvileivapuule on tegelikult tavaline lehetäi ning samuti kujutavad endast puule ohtu ka kedriklestad.

Kokkuvõte

Ahvileiva puu on väga omapärase toimega puu. Tal on imelised raviomadused ning seetõttu on kasutatud seda erinevate haiguste korral. Koor, lehed ja seemned on need, mis on ahvileivapuu kõige olulisemad komponendid. Puud kasutatakse malaria, tuberkoloosi, palaviku, hambavalu ja paljude mitmete põletike ravimiseks.

Related Posts