Sooja ja kuuma aja üks märkamatuid ja suuremaid ohte looduses on puuk. Puugihamustus on ohtlik ja võib tuua kaasa ebameeldivaid terviseprobleeme või koguni jäädavaid tüsistusi. Oluline on teada mis puugihammustus täpsemalt on ja mida puugihammustuse korral ette võtta.
Miks on puugihammustused ohtlikud
Puuk võib küll tunduda väike ja tema hammustus ei ole valus, kuid tegelikult on tegu väga ohtliku ja haigusi levitava isendiga. Kuna puugihammustus ei pruugi tekitada sügelust ja valu on seda raske märgata.
Haigusi puuk ise ei põe vaid on nakkushaiguste levitaja. Puugid transpordivad ja hoiavad haigusttekitavaid viiruseid ja baktereid ehk nad võimaldavad erinevatel viirustel ja bakteritel säilida ning ka paljuneda enda sees.
Enamik puukidega ülekantavatest haigusetekitajatest pärineb hoopis loomadelt ja nende verd imedes saab puuk endale ka looma veres sisalduvad viirused, bakterid jne.
Haigusekandjad ei ole kindlasti mitte kõik puugid. Risk ühest puugihammustusest haigestuda on suure tõenäosusega väga väike. Eestis on siiski puugihaiguste levimine üsna sage.
Teadaolevalt on Eestis vähemalt kolm nakkushaigust mis levivad puukidega: puukborrelioos ehk Lyme’i tõbi, puukentsefaliit, ning erlihhioos mille puhul on juhtumid küll üsna harvaesinevad ja haruldased. Nende nakkuste tekitajaid võivad inimesele üle kanda kaks Eestis levinud puugiliiki: võsapuuk ja laanepuuk.
Väliste tunnute järgi kindlaks teha, kas puuk on nakkuse kandja või mitte on pea võimatu mistõttu tasub vältida kõiki puuke.
1) Puukentsefaliit
Üheks väga raskeks ja ohtlikuks haiguseks, mille võib puuk inimesele üle kanda, on puukentsefaliit, ehk ajupõletik.Selle haiguse puhul nahal muutusi ei teki – esinevateks tüsistusteks on entsefaliidi puhul närvisüsteemi kahjustuse nähud nagu näitek tugev peavalu, ebamugavus kaelapiirkonnas, kartus valguse ees, kuulmis- või koguni kõnehäired, topeltnägemine,tasakaaluhäired ja tundlikkushäired. Halvemal juhul võib esineda võib isegi kehaosade halvatust.
Puukentsefaliidi esimeses faasis avalduvad 30%-l nakatanutest 1–2 nädala pärast gripitaolised haigusnähud: palavik koos pea- ja lihasevaludega; reeglina isetaanduvad sümptomid umbes 10 päeva pärast (piimaga nakatumise korral algavad seedetrakti ja kõhuhäiretega)
Teises faasis on 75%-l juhtudest kõrge palavik, tugev peavalu, kuklakangestus, oksendamine, uimasus ja üldine halb enesetunne, erineva raskusastmega meningiit või meningoentsefaliit.
Erinevalt puukborrelioosist on puukentsefaliidi vastu olemas tõhus vaktsiin ja entsefaliidi läbipõdemine annab immuunsuse. Kuna puukentsefaliit on raskem haigus kui puukborrelioos on kuni 46%-l kesknärvisüsteemi haaratusega põdenutel jäsemete halvatused, mälu-, tasakaalu-, koordinatsiooni- jm häired.
2) Puukborrelioos
Lisaks puukentsefaliidile on üks puukidelt saadav nakkushaigus ka puukborrelioos ehk Lyme´i tõbi. Levinumateks sümptomiteks borrelioosi puhul võivad olla üldised sümptomid nagu lihasvalu, nõrkus, liighigistamine, palavik kui ka spetsiifilisemad nähud.
Viimasel juhul on mürk jõudnud juba närvikoeni, lihastesse või liigestesse – see põhjustab tugevat peavalu, nägemishäiret, jäsemete krampe, tasakaaluhäireid, topeltnägemist ja tundlikkushäireid jäsemetes. Esineda võivad ka kaebused liigeste valu või tursete üle.
Esimeses puukporrelioosi faasis tekib kuni 80%-l borrelioosihaigetel 1-4 nädala jooksul peale hammustust punane laik või ring mis on umbes 5 cm läbimõõduga. Kujult on ring või laik ovaalne ja ümar ning vahel ka ebakorrapärane.
Intensiivsemalt punane võib olla põletikulise naha välisserv mis tõuseb veidi kõrgemale ümbritsevast nahast. Laigu keskosa aja jooksul tuhmub ja tekib rõnga kuju. Võib tekkida ka sinakas varjund. Kohas kus puuk hammustas ehk laigu keskel, moodustub koorik ja seejärel arm. Kui haigust ei ravita jääb laik 2–3 nädalaks misjärel see kaob. Laike võib olla üle keha ka mitu.
Teises faasis tekkida võivad sümptomid on palavik, pea-, liigeste ja lihaste valu, pearinglus, nõrkus ja kaalulangus.
Puukborrelioosil puudub vaktsiin ja samuti ei anna läbipõdemine edasist immuunsust, mis tähendab, et inimene võib borrelioosi nakatuda uuesti. Pikaajalised tüsistused on närvisüsteemi, liigeste ja südamekahjustused.
Mõnikord esineb, eriti lastel, ühe- või kahepoolset näonärvi halvatust, kus haigestunud näopool vajub alla ning silm ei sulgu kahjustunud poolel. Kuna lastel on puugihammustused tavaliselt pea ja kaela piirkonnas võib punase laigu asemel tekkida lapsel näopiirkonda ülalt alla kulgev punetav viir.
Kellel on suurim oht nakatuda ja kuidas puuke vältida?
Suurem oht saada puukidelt haigusetekitajaid on inimestel, kelle igapäevane töö või elu on seotud õues viibimisega. Pole tõestatud, et puugid eelistaksid inimesi kindla veregrupi järgi.
Suvel ja soojal ajal peale metsas või looduses liikumist tuleks ennast kindlasti üle vaadata. Looduses liikudes vältida kõrget rohtu ja kanda pikkade varrukatega riideid ning kasutada puugitõrjevahendeid.
Kuhu puuk hammustab – peamised puugihammustuse kohad
Kohad mida puugid inimese kehal eelistavad on enamasti soojad ja pehmed piirkonnad kus on hea verevarustus ja õrn nahk. Taolistes kohtades saab jääda puuk ohvrile märkamatuks kauem. Kuigi puuk võib kehale kinnituda igale poole on neil siiski mõningad lemmikpaigad:
- kõrvade tagused
- põlveõndlad
- kael (eriti lastel)
- intiimpiirkonnad
- tuharad
- kaenla all
- kõhu piirkond
Milline on puugihammustus
Puuk eritab oma süljega ainet, mis on tuimastav ja vere hüübimist tekitav aine. Seetõttu puugihammustust enamasti tunda ei ole. Puugihaigusega nakatumine on võimalik ka kätel olevate haavade ja kriimustuste kaudu kui puuk näppude vahel katki vajutada.
Ohvri kehal sobiva koha leidnud puuk asub vereimemiseks lõikama naha sisse avaust milleks ta kasutab oma lõugkobijaid. Lõigatud avausse torkab puuk kinnitusjätke mis on tema peaosa pikendus. Ta kinnitub tugevalt ohvri nahale ja alustab vere imemist.
Et puuk püsiks hästi nahal, eritab ta kogu protsessi vältel süljega erituvat tsementi ehk liimainet. Samuti ei lase süljes olevad ained tekkida valul ega vere hüübimisel. Ained pärsivad ka immuunsust. Puugi olemasolu kehal on raske tuvastada kuna sügelust ega ärritust ei pruugi kaasneda.
Puugihammustuse võib hakata sügelema alles siis kui puuk on juba mõnda aega olnud kinnitunud või koguni eemaldatud.
Mida teha puugihammustuse korral
Oluline on puugi kiire eemaldamine kohe peale puugi nahalt avastamist. Kinnitunud puugi puhul tuleb vältida tugevaid pigistusi ja olla ettevaatlik puugi tagakeha osaga.
Purustades pigistades puugi keha on oht, et puugi keha puruneb ja nakkus liigub mikrohaavade kaudu inimesele edasi. Kasulik pole ka puugile peale määrida erinevaid aineid näiteks õli, rasvu ja alkoholi.
Nakatunud puugi puhul on eemaldamise puhul ka paar tundi olulised. Mida varem saab nakkust kandev puuk kehalt eemaldatud seda parem. Nii väheneb tõenäosus puugilt nakkuse saamiseks.
Et puuk hästi kätte saada tuleb haarata puugikehast kinni võimalikult lähedalt hammustuskoha ja naha lähedalt. Sealjuures vältida kindlasti puugi muljumist ja pigistamist.
Headeks abivahenditeks on pintsetid või tangid mis on peenikeste otsadega. Abiks on ka niit või spetsiaalsed puugi eemaldamise vahendid mis on kättesaadaval apteekides.
Puuk tuleb eemaldada aegalselt tõmmates ja õrnalt pöörates. Vältida kindlasti puugi keha tugevat pigistamist ja muljumist mis võib kaasa tuua puugi purunemise.
Alati on paraku oht, et osa puugist võib jääda eemaldamisel naha sisse. Tavaliselt on selleks nõelamisseadme osaga mis on puugi peaosas. Selle võõrkeha lükkab keha ajapikku enamasti ise nahast välja.
Kuigi hammustuskoha juures võib esineda punetust ja mäda siis puugi pea endast tõsist terviseohtu ei kujuta. Mädapaise annab märku, et immuunrakud tegelevad võõrkeha eemaldamisega.
Hammustukohta ei tohi kindlasti pigistada ega hõõruda. Kindlasti ei aita kaasa ka hammustuskoha imemine eesmärgiga mürk välja imeda. Koht tuleb pesta vee ja seebiga ja põhjalikult desinfitseerida.
Millal ja kelle poole pöörduda?
Kui leiad puugi lihtsalt nahal või riietel liikumas ei ole tarvis arsti poole pöörduda. Taolisel juhul tuleb puuk lihtsalt ära visata. Ka puugi eemaldamisega nahalt saab inimene käepäraste vahenditega hakkama kas ise või kellegi abiga.
Kui aga esinevad mõned järgmistest sümptomitest, tuleks kindlasti pöörduda arsti poole:
- palavik
- lihasevalu
- peavalu, seljavalu
- punetav laik või ring
- muud tervisehäired peale puugihammustust
- nõrkustunne ja halb enesetunne
Võib minna ligemale kolm nädalat kuni nakkuse sümptomid peale hammustust märgatavaks ja tuntavaks muutuvad.
Kuidas ravida puugihaigust?
Puukborrelioosi diagnoosi korral määrab raviarst antibiootikumikuuri. Üldiselt allub haigus ravile väga hästi, mistõttu selle kulg ei veni ning raskeid kõrvalnähte esineb üsna harva. Seevastu puudub puukentsefaliidi vastu spetsiifiline ravi ja haigust ravitakse sümptomaatiliselt.
Kokkuvõtteks
Kuna puugihaigused on ohtlikud ja potentsiaalsete suurte tüsistustega organismile tasub puukide osas olla ettevaatlik ja hoolas. Tasub vältida puukidele sobival soojal ja kuumal ajal paksus rohus liikumist ja kindlasti valida vastav riietus ja puugitõrjevahendid.
Põhjalik ülekeha kontroll peale looduses matkamist ja liikumist võib aidata tuvastada puugi enne nakatumist. Puugihaiguse sümptomite korral pöörduda kindlasti perearsti poole, et saada edasised juhised ja vajalik ravi.
