Toataimedega seoses tulevad esimesena mõttesse kõik taimed, mis vajavad rohket valgust ja vett, sest tüüpilised toataimed just nendest kahest toituvadki.
Käesolevas artiklis vaatleme aga 15 populaarseimat pimedust taluvat toataime, mis on kohanenud kasvama just sellistes tingimustes.
15 pimedust taluvat toataime
Oleme välja otsinud 15 valguse osas vähenõudlikku toataime, mis ei vaja valgust või mis ei vaja palju valgust.
Toataimed pimedasse asetamine võib esialgu küll võõras tunduda, kuid allpool loetletud taimed just hämaramat keskkonda vajavadki.
1. Havisaba
Õhku puhastava toataimena tuntud havisaba on vähenõudlik ja vastupidav taim. Pimedust taluvad taimed havisabad kannatavad lisaks pimedusele ka vähest kastmist, mis teeb neist ühe leplikuima toataime.
Antud taim on tundlik liigsele kastmisele. Lehtede kollakaks tõmbumise korral tasub kastmise sagedus ja intensiivsus üle vaadata.
Havisaba näol on tegemist aina populaarsust koguva toataimega, mis sobib suurepäraselt laisale rohenäpule. Võib väita, et nad on nii vähenõudlikud, et võivad olla isegi pimedas kasvavad taimed.
2. Lehtliilia
Lehtliiliad on teravate tumeroheliste lehtedega kaunid pimedust taluvad toataimed. Tegemist on väga vastupidava taimega, kuna ta peab vastu nii kuivale õhule, temperatuuri kõikumisele, tugevale tuulele kui ka loomulikult pimedale kasvukohale. Vältida tasuks otsest päikest, mis võib taimele kahjulikult mõjuda.
Lehtliiliad võibad kasvada kuni 70 cm kõrguseks. Suvel võib soovi korral viia ka aeda kasvama, kuid valida tuleks varjuline koht.
Väga vastupidav toataim, mis kaunistab igat nurka, kuhu ta kasvama määratud on ja seda peaaegu et ilma igasuguse hoolduseta.
3. Tõlvlehik
Toataim, mis kuulub võhaliste sugukonda ning kasvab peamiselt Lõuna-Ameerikas. Rohekasvalgete õitega vähenõudlikud tõlvlehikud on samuti pimedust taluvad toataimed. Tema lehestik on lopsakas ning tumerohelist värvi.
Tõlvlehik eelistab mõõdukalt kõrget õhuniiskust ning vajab tihedat kastmist. Nii nagu paljud teised varjus kasvavad toataimed, ei talu ka tõlvlehik otsest päikesevalgust. Otsese valguse korral võivad ta lehed kolletuma hakata ning kokku rulluda.
Loe rohkem: Tõlvlehik.
4.Vääris mägipalm
Mägipalm pärineb Kesk-Ameerikast Mehhikost ja Guatemalast ning kuulub palmiliste sugukonda.
Tal on kimpudena esinevad peenikesed varred. Antud taim võib kasvada 90 cm kuni 1,5 m kõrguseks.
Tegemist on vähenõudliku taimega, mis kasvab edukalt varjulises kohas. Temperatuuri osas talub mõõdukalt jahedat kuni sooja toatemperatuuri (16-21 kraadi). Tundlikum on ta tuule osas, kuna tuuletõmbust mägipalm hästi ei talu.
5. Sulgvõhk
Ideaalne taim algajale taimepidajale oma vähenõudlikkuse tõttu. Selle eest hoolt kanda on plimalt lihtne, kuna ta ei soovi palju valgust ning kasvab edukalt ka varjulises kohas. Sulgvõhikud on pimedust taluvad toataimed, kuid kõige edukamalt kasvavad nad mõnusalt poolvarjulises paigas.
Ta on kauni välimusega sihvakas taim, mille lehed on nahkjad ja paksud. Kasv on enamasti aeglane, kasvades kuni 1,5 m kõrguseks. Kasvab nii valges kui mõõdukalt varjulises paigas.
Sulgvõhk on idamaades tuntud ka kui jõukuse ja positiivse energia taim. Samuti on tegemist hea õhupuhastajaga.
6. Vitspalm
Tegemist on 1-2 meetri pikkuseni kasvava taimega. Tumerohelist värvi pisut bambust meenutav vitspalm suudab terve elu elada siseruumides, olles leplik hämaruse suhtes. Vitspalm ei talu tugevat tuult ega otsest päikest.
Põnev fakt on, et lehetippude pruunistumine ei tähenda vitspalmi puhul vähest ega liigset kastmist vaid hoopis õhupuhastamise tagajärge, kuna neisse tippudesse kogunevad puhastamise tagajärjel soolad ja mineraalid. Antud pruune tippusid tasuks regulaarselt kärpida.
7. Helmekaktus
Tegemist on kaktuste perekonnaga, mis hõlmavad erinevaid Kesk-Ameerikast pärinevaid kaktuselisi. Kaktusele omaselt on neil lehtede asemel lehetaolised lülid või varred, mis varieeruvad kujus. Need võivad olla silindrilised, kandilised, lamedad või hoopis keerduvad.
Helmekaktused vajavad kasvamiseks niiskust ning toatemperatuuri. Hämarust taluvad kaktused ei talu eredat päikesevalgust, mistõttu tuleb neile leida kasvuks koht, mis poleks päikese käes. Liiga hämaras võivad aga taimed omandada rusutud või rääbaka väljanägemise.
8. Tups-rohtliilia
Vastupidavad ning hämarust taluvad tups-rohtliiliad on mõnda aega olnud populaarne valik paljudes kodudes ning kontorites. Kusjuures taluvad nad ka valget kasvukohta, mis teeb neist väga visa taime.
Nii nagu havisaba, on ka tups-rohtliilia tuntud oma kasulike õhku puhastavate omaduste poolest. Uuringute tulemuste järgi arvatakse, et tups-rohtliilial võivad olla erinevatest toataimedest parim efektiivsus õhu puhastamise vallas.
9. Monstera
Tegemist on väga levinud toataimele just tänu oma vähenõudlikkuse tõttu. Hämaras kasvavad ning otsest päikesevalgust mitte taluvad taimed vajavad tihti toestust, kuna võivad siseruumis kasvada koguni laeni.
Dekoratiivne monstera eelistab kasvada niiskemas ruumis. Soojuse osas pole nõudlik, kuna kannatab lühiajalisi temperatuuri kõikumisi, aga eelistab tavalist toatemperatuuri.
10. Draakonipuu
Draakonipuu perekonda kuuluvad teiste seas lõhnav draakonipuu, hookeri draakonipuu ning ääris-draakonipuu. Kõik nad on vastupidavad taimed, mis võivad kasvada lausa paari meetri kõrguseks. Lehed on liigist sõltuvalt kas püstised või allapoole kaardus ning paiknevad enamasti okste ning tüve tipus. Nad on vastupidavad ning vähema valgusega leppivad.
Loe rohkem: Draakonipuu.
11. Bromeelialised
Bromeelialised on õistaimede sugukond, kuhu kuuluvad mitmed Kesk-Ameerikast pärinevad taimed. Nad on populaarsed toataimed oma igihaljaste omaduste tõttu. Samuti ei vaja nad otsest päikesevalgust, olles seega varju taluvad toataimed.
Enamikul bromeelialistest on leherosett, mis on kas madalam või ülespoole sirutuv. Roseti keskosasse moodustub lehtedest taimele tema isiklik veekindel lehter, kuhu on võimalik veel koguneda.
12. Diifenbahhiad
Lehtede kuju, värvuse või mustri poolest erinevaid diifenbahhia sorte on palju, kuid kõik nad on suurepärase kohanemisvõime ja kiire kasvuga toataimed.
Neil on sirge ja jäme tüvi, kuhu kinnituvad suured rohelised või tumerohelised heledate soontega lehed. Nad kasvavad enamasti 50-100 cm kõrguseks.
Diifenbahhiad tulevad hästi toime varjulisemas paigas kasvamisega, kuid eelistavad veidi valgusküllasemat kohta. Nõudlikkus valguse suhtes on sorditi erinev ning heledate lehtedega taimed on enamasti vähemnõudlikumad.
13. Harilik luuderohi
Varju armastavad – hariliku luuderohu – nime kandvad taimed kasvavad kõige paremini varjulises või poolvarjulises kohas. Kusjuures taluvad kirjude lehtedega sordid paremini valgust kui roheliste lehtedega. Liigse päikesevalguse käes muutuvad ta lehed pruuniks.
Lisaks valguse osas vähenõudlik olemisele, ei vaja ta ka kõrget temperatuuri ja talub suurepäraselt jahedust.
14. Tiigerlehik
Hämaras kasvavad tiigerlehiku lehed on suured ja ovaalsed ning kaetud omapäraste triibuliste vöötidega. Taimed kasvavad enamasti 30-60 cm kõrguseks.
Toatingimustes kasvatades on tiigerlehikud rohkem nõudlikud soojuse ja niiskuse osas, kuna vajavad mõlemat nii soojust kui kõrget õhuniiskust. Küll aga kasvavad nad edukalt hajusvalguse käes ning kindlasti tuleks vältida otsest päikesevalgust.
15. Kuld-nõelköis
Rahvasuus tuntud ka kui tarsaniköis on enamasti roheliste lehtedega leplik toataim, mis lepib kõiksuguste tingimustega. Tegemist on soojalembelise taimega, mistõttu võiks ruumis olla stabiilne toatemperatuur.
Lehed on tal üleni rohelised ning neil võib olla ka kollakat värvi laike. Alakastmise korral muutub taim kollakamaks.
Kokkuvõte
Rohke valgusega õnnistatud kohti on meil alati siseruumides piiratud koguses, kuid see ei tähenda, et hämaramates kohtades poleks võimalik samuti toataimi kasvatada. Vähe valgust nõudvad toataimed on leidlik viis lisada rohelust tuppa. Eelmainitud nimekirjas on kõigest 15 populaarseimat toataime, mille kasvatamisega pimedates nurkades katsetada.
