Kindlasti on selline ehitusmaterjal nagu kipsplaat kõikidele tuttav ning viivad nime ja reaalse pildi ka elus kokku. Kipsplaati kasutatakse ehitusel väga tihti just erinevate lagede ja seinte katmiseks ja viimistlemiseks.
Tänu sellele, et kipsplaat suudab õigesti paigutades kanda ka väga suuri raskusi, siis sobib see ka erinevate põrandate katmiseks. Lisaks sellele on plaat täiesti tulekindel ja vajadusel saab teda paigaldada ka isegi ruumidesse, kus valitseb liigne niiskus.
Loomulikult, ei piisa ainult lihtsalt kipsplaadi paigaldamisest, sest esinduslik välimus saadakse alles siis, kui plaadile on peale pandud pahtel. Kui kipsplaadi ja nurkade pahteldamine on korrektselt lõpule viidud, saab sinna paigaldada näiteks tapeedi või üldse üle värvida.
Miks üldse kipsplaadi pahteldamine vajalik on?
Tegu on küll osaliselt viimistlus protsessiga, aga tegelikult peale ilusa ilme veel tugevuse ning vastupidavuse suurendamisega. Hästi pahteldatud kipsplaat on vastupidav nii niiskusele, kui ka suurtele põrutustele ja koormustele.
Pahtlikihte on erinevad ning iga üks mängib mingismõttes viimistluses olulist rolli. Esimese kihina pannakse tavaliselt pahtel, mis on vähe jämedam ning sellega täidetakse poorid. Peale seda järgnevad teised nö viimistluskihid.
Miks on vuugid ja kruvipead olulised?
Kipsplaadi vuukide pahteldamine on oluline ning seda tuleks teha väga kvaliteetselt. Samuti tuleb olulist rõhku pöörata ka erinevatele kruvipeadele, mis kipsplaadi sees eksisteerivad. Kui juhuslikult peaks kruvipea üldsegi välja ulatuma, tuleks see maha lõigata või sügavamale peita.
Need kohad nõuavad just sellepärast erilist hoolt, et tulevikus jääks tulemus ilus, kvaliteetne, et vuugivahed püsiksid terved ja murenematud. Suuremad augud täidetakse üldjuhul just jämedama seguga, kui olukord on väga lootusetu, kasutatakse augu varjamiseks näiteks mööblit.
Kui teha kipsplaadi lauspahteldus, tuleb hiljem terve sein korralikult üle lihvida ja viimistleda. Üldiselt ei ole lauspahteldus igakord vajalik ning enamasti piisab ka ainult vuukidest ja nurkadest.
Kuidas kipsplaadi pahteldamine käib?
Lähme protsessiga nüüd rohkem süvitsi ning vaatame, mida täpsemalt pahteldamisel jälgida tuleks. Enne tööle asumist tuleks kurssi viia ennast ka tööriistadega ning mida täpsemalt kvaliteetseks tööks vaja oleks.
Igasuguse mustuse ja pahtlitükkide jaoks tasub kasutada näiteks vanu riideid ja paberit ning eriti tuleks katta põrand, sest see on koht kuhu tükid enamasti sattuvad. Riided peavad olema vanad ning sellised mida hiljem ei kasutata, sest pahtel ei tule pärast maha.
Vajalikud tööriistad
Kõik sõltub tegelikult sellest millises seisu hetkel sein on või mis kohta hakatakse parasjagu kipsi paigaldama. Kindlasti on vajalikud pahtlilabidad ning need võiksid olla ka eri suuruses, et saaks vajadusel mugavalt toimetada erineva keerukusega kohtades.
Peale selle on veel tarvis nuga ning viimistluseks ka liivapaberit koos tallaga. Liivapaberid peaksid olema eri karedusega, et jõuda hiljem viimistluses parima tulemuseni. Aluspahtelduse või lauspahtelduse lihvimiseks võib kasutada suurema teralisi liivapabereid (80-120) ning viimistlus kihtide lihvimiseks peenema teralisi liivapabereid (120-180).
Lihvimistald on samuti oluline, sest vastasel juhul võtab liivapaber ebaühtlaselt ning võivad jääda lohud. Lohkude puhul tuleb hakata uuesti pahteldama
Millist pahtlit valida?
Kui hakkate pahtlile panema näiteks teist kihti, siis on väga head just LH, LR, LR9 ja LF pahtlid ning need on mõeldud just spetsiaalselt siseruumidesse. Sellised pahtlid on samuti väga lihtsalt viimistletavad ning tagavad väga hea kvaliteedi.
Soovitatav on esimese asjana katta terve pind just peenpahtliga ning üks parimaid selleks on Fill And Finish Light pahtel. See tuleks pinnale kanda just suurema ja laiema pahtlilabidaga, sest nii tuleb tulemus kvaliteetsem.
Vuugivahed
Pahteldamist tuleb alustada just vuukide kohtadest, ehk fookus tuleb panna just vuukidele, mis jooksevad pikuti ning on ühtlasi ka risti. Enne pahteldamist tee kindlaks, et oleks eemaldatud vana pahtel või muu sodi.
Kui soovite vuugi vahesid täita, siis on väga hea kasutada näiteks Knauf Uniflotti, mis on mõeldud just vuugivahe pahtlina. Arvestama peab ka sellega, et vuugipahtel peab sisaldama ka vuugilinti. Kui aga soovid asja veelgi tugevamaks teha võib kasutada ka pabervuugilinti.
Lauspahteldus
Lauspahteldus on populaarsem pigem kiviseinte puhul ning nagu enamus teavad on kiviseinad tavaliselt vägagi konarlikud ja mitte üldsegi sirged. Sellest tulenevalt tuleks nendel puhkudel kasutada mitut pahtli kihti.
Sisenurkade pahteldus
Kipsplaadi puhul on just väga oluline kipsplaadi sisenurga pahteldus ning sama oluline on ka kipsplaadi välisnurga pahteldus. Need kaks asja peavad alati tehtud saama ning ülejäänud on juba suhteline.
Sisenurkade puhul on mõistlik pahtel kanda mõlemale plaadile ning seejärel ilusti ära siluda. Mõistlik on kasutada vuugilinti ning see enne paigaldamist kokku voltida, et tekiks ilus murdejoon.
Välisnurkade pahteldus
Kui hakkad välisnurka viimistlema, siis tasub kasutada abimehi, et nurk oleks oma olemuselt ilus. Appi saab võtta veel tulevikus näiteks nurga liistud, ehk see peale krohvimist paigaldada, sest see esiteks kaitseb ning samuti jätab puidust liist väga ilusa ilme.
Nurkade vormimisel on kaval kasutada ka näiteks loodi, sest see annab võimaluse jälgida, et nurga kalle oleks korrektne.
Lihvimine
Tihti juhtub seda, et peale kipsplaadi pahteldamist on sein ikkagi mingil määral osadest kohtadest ebatasane. Lihvimisega tehakse esiteks sein kenasti tasaseks, mis annab eeldused edasiseks viimistluseks. See millist lihvijat või liivapaberit kasutada, sõltub sinu pahtli tugevusest ja mis eesmärgil täpsemalt lihvitakse.
Enne lihvimist ole kindel, et pahtel on korrektselt ära kuivanud, sest vastasel juhul on liivapaber koheselt täis ning ühtlasi saab kannatada ka sein. Mida ühtlasem on sein, seda vähem on vaja lihvida.
Kruntimine
Pärast lihvimist ja pahtli viimistlust tuleb tavaliselt seina kas värv või tapeet. Sõltumata sellest mis täpsemalt seinale tuleb on vaja siiski esimese asjana seinale kanda krunt. Krunt on kasulik selleks, et kõik viimased vead saaksid likvideeritud ning omakorda muudab pinna veelgi tasasemaks.
Krundid on loodud nii, et need sobivad pahtliga hästi kokku ning hiljem läheb krundi peale kas värv või spetsiaalne tapeet.
Parandustööd
Tulevikus, kui seinaga peaks midagi juhtuma, saab vead ja kahju saanud kohad väga hästi likvideerida ja parandada. Kõik sõltub muidugi ka probleemi suurusest, aga üldjoontes ei ole kipsseina parandamine raketiteadus.
Halvimal juhul tuleb seinas olev koht asendada uue plaadiga ning siis tuleb uuesti pahteldada, kruntida ning teha kõik, et saada sein või põrand samasse olukorda nagu ta oli vanasti.
