Jalgratta rehvi mõõdud – mille järgi valida?

Jalanõud, riided, seadmed ja kõik, mis on liikumises ja loodud kasutamiseks, kulub ühel hetkel kasutuskõlbmatuks. Jalgrataste rehvid on tavaliselt tehtud üsna pikaaegseks kasutamiseks ning ühe paariga võib sõita pikka aega. Kui aga tuleb kätte aeg rehvid ära vahetada, peab kuidagi võimalike valikute seas orienteeruma ning antud juhend selleks ongi loodud. 

Milliseid rehvitüüpe on olemas?

Jalgratta rehve sorteeritakse nende mõõtude ja mustri järgi ja neid leidub küllaltki erinevaid. Rehvimuster on see, mis tagab sõites korraliku tunnetuse maapinnaga, aitab hoida kontrolli ratta üle ning vältida purunemist. Samuti on rehvid tehtud konkreetselt kas esirattale või tagumisele rattale ning neid ei tohiks segamini ajada. 

1) Maastikuratta rehvide tüübid

Maastikurataste rehvid on kõige tugevama mustriga ning neid on selgelt võimalik eristada. Tavaliselt on kummi peal kindla mustri järgi paika seatud mügarikud, mis erinevate kummide puhul erinevad üksteisest oma tiheduse poolest. Kui mügarikud on väiksemad ja tihedamalt koos, siis sobib ratas kasutamiseks nii kõvematel ja siledatel kui ka  ebakorrapärasematel ja niisketel maastikupinnastel.

Suuremad ja rohkem laiali pillutud mügarikega rehvid sobivad kasutamiseks mudastel ja pehmematel maastikel. Kui on plaanis minna sõitma loodusesse, kus pinnas vaheldub näiteks sambla, liiva ja kruusa vahel siis sobivad just sellist tüüpi rehvid. 

2) Maanteeratta rehvide tüübid

Maanteerataste puhul on rehvid peenikesemad ja nende muster on palju väiksem. Mustri tugevus oleneb sellest, kas ratast plaanitakse kasutada vaid asfaldisõiduks või satub see vahel ka muule pinnasele nagu kruus jms. Osadel rehvidel puudub muster pea täielikult ning need on enamasti loodud profisportlastele, kes kontrollivad ratast väga hästi kindlatel pinnastel. 

Veidi tugevama mustriga on rehvid, millega sõidavad enamasti hobijalgratturid ja mida kohtab rohkem tänavapildis. Maanteerataste rehvimuster erineb maastikuratastest selle poolest, et muster on viidud pigem rehvi sisse, tavaliselt on rehvil lihtsalt sees väikesed praod. See aitab lahtisema pinnase puhul hoida ratta üle kontrolli. 

Jalgratta rehvi mõõdud

Jalgrataste rehve mõõdetakse tavaliselt nende välise diameetri ja laiuse kaudu. Neid arve väljendatakse tüüpiliselt kas inchides või millimeetrites. Kõikidele rattatüüpidele on välja kujunenud mõned standardsed jalgratta rehvi mõõdud, mis on küllaltki universaalsed ja töötavad erinevates oludes. 

1) Maanteeratta rehvi suurus

Maanteerataste rehvide mõõdud on tavaliselt 700c x 23mm, mis tähendab, et välimine diameeter on 700mm ja laius 23mm. Varem arvati, et see suurus on parim ning pea kõik sportlased ja hobiratturid sõitsid selles mõõdus rehvidega. Tänapäeval on leitud, et laiemad jalgratta rehvi mõõdud on enamikes situatsioonides ja oludes tegelikult veidi paremad ning nüüd on saanud tavaliseks 700c x 25mm ja 700c x 28mm. 

Paljud ratturid eelistavad tegelikult isegi laiemaid rehve, kuni 32mm, kuid tihti hakkab takistuseks saama ratta raami võimalus laiemaid rehve paigaldada. Osad väiksemad sõitjad soovivad kasutada väiksemaid rehve, mille diameeter on tüüpiliselt 650c, 650b või 600c. Sellised jalgratta rehvi mõõdud ei ole siiski väga levinud ning nende leidmine pole tavalisele sõitjale väga kerge. 

2) Maastikuratta rehvi suurus

Maastikuratta rehve mõõdetakse inchides ning ning need tulevad vaid kolmes mõõdus, mida omavahel klapitada ei saa. Kõige populaarsemad ja kvaliteetsemad maastikurattad on 29’’ rataste ja rehvidega. Järgmiseks tulevad 27.5’’ komplektid, mida eelistavad ratturid, kes tahavad väiksemaid, paremini kontrollitavaid rattaid. Viimaseks leiduvad 26’’ jalgratta rehvi mõõdud, mis olid varem küll kõikidele sõitjatele standardiks kuid tänapäeval kasutavad neid pigem noored ja algajad. 

Kõigi nende kolme diameetriga ratastele on võimalik valida paljude erinevate laiuste vahel, mis võetakse sõidetava maastiku ja muude eelistuste järgi. Murdmaasõitjad eelistavad enamasti kitsamaid rehve, mis jäävad 1.8’’ ja 2.25’’ vahemikku. Metsaradadel, mägedes või endurot sõitvad sportlased eelistavad 2.25’’ kuni 2.4’’ rattaid. Allamäge sõites valitakse veelgi laiemad jalgratta rehvi mõõdud kuni 2.6’’. 

Piire nihutavad fat bike tüüpi ratastel sõitjad, kelle rehvid võivad olla kuni 5’’ laiused. Täpseid valikuid teevad profid lähtudes igast olukorrast eraldi ja väga universaalseid rehve neile ei leidu. 29’’ maastikurataste rehvid on tegelikult täpselt sama suured kui kõige levinumad maanteeratta rehvid, mis on 700c. 

Tabel rehvi suuruse valimiseks

Jalgratta ventiilide tüübid ja erinevused

1) Schrader tüüpi ventiil

Jalgrataste rehvid on tavaliselt ühega kahest ventiilitüübist ning nendest populaarsem on schrader ventiil. See on sama mudel, mida kasutavad paljud autorehvide tegijad ning on seega kasutajale tihti juba tuttav. See on kahest ventiilist laiem ja selle välimus on alusest tipuni sama. Sees asub peenike nõel, mis kontrollib õhuvoolu, et see liiguks vaid ühes suunas. Väljast on see tihti kaetud kumja materjaliga. 

2) Presta tüüpi ventiil

Presta ventiil on peenikesem ja näha on selle metallist osa koos keskelt väljaulatuva nõelaga. Õhuvool avaneb, kui peal asuvat nupukest keerata. Erinevalt schraderi ventiilist, ei ole sellel kontrolli- ega lukusüsteemi ning õhk voolab sama kergelt välja kui sisse. 

Kokkuvõte

Jalgrataste rehvid tulevad standardsetes mõõtudes ja kõigil neil on oma kasutusvaldkonnad. Enamasti kasutatakse siiski rehvide ja rataste suuremaid versioone, sest need on universaalsemad ning tagavad kindla tunnetuse ja sõidu erinevatel pinnastel. Oma jalgrattale uut rehvi valides tasub enne korralikult läbi mõelda, kus hakatakse seda kõige enam kasutama ja millised võiksid olla jalgratta rehvi mõõdud.