Jalgratta rehvi rõhk - juhend algajatele - infoViking
Jalgratta rehvi rõhk

Jalgratta rehvi rõhk – juhend algajatele

Selleks, et parandada ratta jõudlust ja muuta sõitmine mõnusamaks, kiiremaks ja nauditavamaks ei ole sugugi vaja hakata vahetama käigusüsteeme, osta kergem raam või muud sarnast. Kõige paremaks viisiks on jalgratta rehvi rõhu muutmine, mida on võimalik teha täiesti iseseisvalt ja mis ei nõua palju vaeva. 

Rehvi rõhk maastikuratastel

Tüüpiliselt on maastiku- ja mägiratastel rehvi rõhk umbes 1.5 kuni 2.4 bari. Maastikuratta puhul tuleks jälgida ka seda, et tagumises rattas oleks rõhk veidi suurem kui esimeses, sest suur osa keha raskusest toetub just tagumisele rattale. 

Tegelik rõhuvalik peab sõltuma sellest, millist rehvi kasutatakse, kui agressiivne on sõidustiil ja kui kõva või pehme on pinnas. Väike osa rõhust sõltub ka isiklikust eelistusest, paljud profiratturid sõidavad küll väga sarnase varustuse kuid veidike erineva rehvirõhuga. Pehmemate rehvidega sõitmine ei ole sugugi aeglasem kui kõvematega, nagu väidab levinud müüt. Tegelikult on pehmemad rehvid maastikul sõites pigem kiiremad. 

Jalgratta rehvi rõhk

Rehvi rõhk linnaratastel

Linnaratastel on maanteeratastega sarnaselt oluline see, et rõhk oleks pigem kõva. Need rattad on loodud selleks, et sõita kõval asfaltpinnasel, kus jäigem rehv veereb palju lihtsamalt kui pehmem. 

Siiski ei tohiks rehvi üle maksimumi täis pumbata, sest sellisel juhul võib ka väiksem müks või põrge rehvi purustada. Sellised olukorrad tekivad tüüpiliselt, kui sõita alla mõnelt äärekivilt või vahetada mõneks hetkeks linnatänavad maastiku vastu. 

Keskmine rehvi rõhk

Endale sobiva rehvirõhu leidmiseks tuleb arvestada nii enda kaalu, sõidupinnast ja täpsemaks minnes ka temperatuuri. Soojade ilmadega hakkab õhk rehvides ka ise paisuma ja rehvirõhk suureneb. See võib väga kergelt tekitada olukorra, kus kumm puruneb. 

Samuti tasub Eesti oludes tähele panna jäidet teedel ning jäite olemasolul rehvirõhku vähendada. Pehmema rehviga on väiksem oht libiseda ning ratta üle on suurem kontroll. Keskmine rehvi rõhk sõltub seega paljudest väikestest asjadest, mida tähele pannes paraneb sõiduelamus.

Jalgratta rehvi rõhk

Kui tihti rehve pumbata

Rehvide pumpamise tihedus sõltub jällegi paljudest väikestest detailidest ning kõige õigem on enne igat sõidu alustamist kiirelt rõhk rehvides järele proovida. Ratastele on võimalik osta väga väikeseid ja kaasaskantavaid käsipumpasid, mis muudavad kummi õhuga täitmise mugavaks ja lihtsaks. 

Ratta rehvid tühjenevad ühel hetkel õhust niikuinii ja isegi pikka aega garaažis seisnutel ratastel tuleb kummid jälle täis pumbata. Suvel on siiski võimalus, et sooja õhu ja päikese käes seisnuna on ratta rehvid alati täis ning neid polegi vaja pumbata. Päikese käes seismine ei ole rehvide elueale siiski kuigi kasulik ning meelega neid välja jätta ei tohiks. 

Rehvispetsiifiline rõhk

Osadele rehvidele on peale märgitud, kui suur peaks rõhk olema. Tavaliselt on välja toodud rehvispetsiifiline miinimum ja maksimum barides ning liiga pikalt mõtlemata võib sellest võtta keskmise. Sellisel juhul on rehvid juba enam-vähem normaalselt täis pumbatud ning sõit võib alata. 

Juhul kui on plaanis sõita kõvemal pinnasel nagu tänavad, maanteed ja kergliiklusteed, võib rõhu rehvis pumbata maksimumi lähedale, sest kõval pinnasel veereb suure rõhuga rehv paremini. Sõites kruusal, tuleks rõhku veidike vähendada ja umbes keskmine rõhk sobib selleks hästi. Maastikul sõites tasuks rõhku vähendada miinimumini, sest siis ei pea kartma rehvi purunemist ja säilib normaalne sõidetavus. 

Jalgratta rehvi rõhk

Madala rehvirõhu ohud ja miks see on oluline

Kui lugejale on jäänud mulje, et ohud tekivad vaid liiga suure rehvirõhu puhul siis see on tegelikult vale. Rõhk rehvis on ju üldsegi vajalik selleks, et ratas ei sõidaks velgedel ning suure osa kokkupuutest pinnasega saaks omale kummist ümbris. Mida suurem on rõhk, seda väiksem on oht, et vigastatakse jalgratta velgesid. 

Jalgrataste veljed on üsna rabedad ning võivad kergelt mõlki minna ja seeläbi kasutuskõlbmatuks muutuda. Liiga väike rõhk rehvis on täpselt sellise probleemi eelduseks ning seda tasub meeles pidada. Selle jaoks ongi jalgratta rehvidele enamasti peale märgitud miinimumrõhk, alla mille ei tohiks õhusurve langeda. 

Jalgratta rehvi rõhk ja selle mõõtmine

Jalgratta kummi rõhk on mõõdetav kahtepidi.Täpse mõõdu saab suruõhukompressoriga, kus on peal rõhunäidik. Vahel on sinna kirjutatud või joonistatud ka ähmane juhend, mille järgi oma jalgratta rehvi rõhk täpseks saada. Kui on enne rõhk täpselt paika saadud, võiks seda sõrmedega pigistades proovida ja meelde jätta, milline on sobiv rõhk. Nii saab hiljem ka ilma kompressorita rõhu enam-vähem paika saada, näiteks lihtsa käsipumbaga rehve pumbates. 

Jalgratta rehvi rõhk

Juhend rehvi rõhu valimiseks

Rehvi suurus (mm)Rehvi suurus (mm)Rehvi suurus (mm)
28 – 3535 – 4040 – 45
Sõitja kaal (kg)RehvirõhkRehvirõhkRehvirõhk
401.751.601.45
451.901.751.60
502.051.901.75
552.202.051.90
602.352.202.05
652.502.352.20
702.652.502.35
752.802.652.50
802.952.802.65
853.102.952.80
903.253.102.95
953.403.253.10
1003.553.403.25
1053.703.553.40
1103.853.703.55
1154.03.853.70

Kokkuvõte

Jalgratta rehvi rõhk aitab muuta sõiduelamuse hoopis paremaks ja see on kõige lihtsam abivahend enda ratta täiustamiseks Selleks, et jalgratta rehvi rõhk alati võimalikult hea oleks, tuleb seda aeg-ajalt kontrollida kas suruõhukompressori või sõrmedega. Kõik oleneb lõpuks rattast, maastikust ja sõitjast ning siin välja toodud nipid peaksid aitama tervikpidii kokku panna. 

Related Posts