Arvuti mälu koosneb väga paljudest erinevatest osadest ning kõik arvuti mälu tüübid töötavad selleks, et salvestada igasuguseid andmeid. Osad mälu tüübid on loodud selleks, et neid kiirelt töödelda ja andmeid kätte saada kiiresti, teised jälle on loodud selleks, et sinna salvestada aega nõudvamas protsessis palju andmeid pika aja jooksul. Milleks aga on kasutusel erinevad arvuti mälu tüübid ja kus need arvutis asuvad?
Sisemälu
Arvuti mälu tüübid, mida nimetatakse sisemäluks, töötavad programmide avamisel ja nende kasutamisel selleks, et salvestada jooksvat informatsiooni.
1) Operatiivmälu
Operatiivmälu, ehk ajutine mälu on arvutites kasutusel selleks, et salvestada ja töödelda ajutist informatsiooni, mis programmide töötamisel tekib. Operatiivmälu ei ole väga suur ja suudab korraga endas hoida 5 kuni 9 elementi. Samas on tal suutlikus endas talletatud andmeid jooksvalt töödelda ja sobivaks muuta.
2) Püsimälu
Püsimälu ehk sisemine mälu ehk ROM, tuleneb ingliskeelsest sõnast read only memory. See tähendab, et tegemist on mäluga, mis on talletatud arvutisse tootja poolt ning seda ei saa kustutada ega töödelda, vaid vajadusel lugeda.
3) Vahemälu
Vahemälu, mis on laiemalt tuntud ingliskeelse sõna cache järgi, on loodud selleks, et sinna hoiustada jooksvalt andmed nende kiireks kasutamiseks. Andmete lugemine on vahemälust palju kiirem, kui operatiivmälust. Seetõttu suureneb vahemälu kasutamisel
arvuti jõudlus ja samas väheneb protsessidele ja toimingutele kulunud aeg.
Välismälu
Arvuti mälu tüübid, mida kutsutakse välismäluks, on sellised mälu liigid, mis asuvad arvutist väljas mõnes kolmandas seadmes. Välismälu ei ole kunagi arvutisse sisse ehitatud ning suudab protsessoriga kommunikeerida vaid sisend- ja väljundkanalite kaudu.
1) Kõvaketas
Kõvaketas ja teised magnetilised andmesalvestusseadmed kasutavad andmete lugemiseks ja salvestamiseks kettaid, mis on pealt kaetud magnetilise ainega. Niimoodi salvestatakse info kettale digitaalselt kodeerituna ning seal suudavad need säilida ka siis, kui elekter ja vool kaovad. Andmete kirjutamiseks ja kettalt lugemiseks tekitab kõvaketas magnetvoo, mis omakorda elektriimpulsside kaudu andmeid edastab.
2) CD plaat
CD plaat kuulub optiliste seadete alla ning ta on väga sarnane DVD seadmele. Põhimõtteliselt on mõlemad neist mäluseadmed, kuhu kirjutatakse ja kust loetakse informatsiooni laserkiirte abil. CD plaate on kolme erinevat tüüpi ning osadele saab andmeid kirjutada ainult tehases ning seejärel võib neid sealt vaid lugeda. Teist tüüpi CD plaadile saab ise andmeid kirjutada ühe korra ning kolmandad on korduvkasutatavad ning neile võib üsna piiramatul korral andmeid peale laadida ning jälle kustutada.
3) Mälupulgad ja kaardid
Mälupulki, mälukaarte ning SSD draive loetakse digitaalsete arvuti mälu tüüpide hulka kuuluvateks, sest neisse talletatakse andmed digitaalsignaalide kaudu. Mälupulkadel on üsna lai kasutusvaldkond, sest need on niivõrd kompaktsed ja mugavad kasutamiseks. Sarnaseid USB adaptereid kasutatakse näiteks ka mobiilsete internetivõrkude loomiseks, arvutihiire ja klaviatuuri ühendamiseks ja paljudeks muudeks asjadeks.
Mälukaart on välkmälu kasutav väikene, digitaalne andmekandja, kuhu samuti kantakse andmeid sisse digitaalsignaalide kaudu. Mälukaarte kasutatakse enamasti väikestes elektroonikaseadmetes nagu telefonid, fotoaparaadid, videokaamerad, mängukonsoolid jms. Mälukaartide tööpõhimõte on väga sarnane mälupulkadele, lihtsalt nende kuju ja pesa on erinevad.
Operatiivmälu tüübid
Teatavasti kuuluvad operatiivmälude hulka vaid sellised arvuti mälu tüübid, mis vajavad andmete talletamiseks ja nende lugemiseks püsivat toitevoolu ning selle kadumisel andmed hävivad. Operatiivmälude hulka kuuluvad põhimälu, sisemälu ja muutmälu. Andmete säilitamise meetodi järgi jagatakse operatiivmälu põhiliselt kahte gruppi – staatilisteks ja dünaamiliseks.
1) Staatiline
Staatiline operatiivmälu ehk SRAM on selline arvuti mälu tüüp, kus andmed ei vaja enda pidevat uuendamist ja püsivad muutmata kujul seni, kuni mäluseade saab toitevoolu. Seda arvuti mälu tüüpi kasutatakse erinevates väikestes elektroonikaseadmetes ning nende kontrollerites ja arvutites on ta kasutusel vahemäluna. Dünaamilise muutmäluga võrreldes on selle tootmine kallim, kuid kasutamise kiirus on märgatavalt suurem.
2) Dünaamiline
Dünaamiline operatiivmälu on üsna juhuslikus järjekorras salvestatav ja loetav muutmälu, mis vajab töötamiseks pidevalt elektriimpulsse toiteseadmest. Dünaamiline mäluseade koosneb vaid isoleeritud väljatransistorist ja kondensaatorist. Dünaamiline mälu loodi 1993. aastal ning see töötab kiirusega kuni 133 MHZ.
DDR tüübid – tabel
| Mälu | Tehnoloogia | Rated Clock | Real Clock | Suurim ülekande kiirus |
| PC66 | SDRAM | 66 MHz | 66 MHz | 533 MB/s |
| PC100 | SDRAM | 100 MHz | 100 MHz | 800 MB/s |
| PC133 | SDRAM | 133 MHz | 133 MHz | 1,066 MB/s |
| DDR200 | DDR-SDRAM | 200 MHz | 100 MHz | 1,600 MB/s |
| DDR266 | DDR-SDRAM | 266 MHz | 133 MHz | 2,100 MB/s |
| DDR333 | DDR-SDRAM | 333 MHz | 166 MHz | 2,700 MB/s |
| DDR400 | DDR-SDRAM | 400 MHz | 200 MHz | 3,200 MB/s |
| DDR2-400 | DDR2-SDRAM | 400 MHz | 200 MHz | 3,200 MB/s |
| DDR2-533 | DDR2-SDRAM | 533 MHz | 266 MHz | 4,264 MB/s |
| DDR2-667 | DDR2-SDRAM | 667 MHz | 333 MHz | 5,336 MB/s |
| DDR2-800 | DDR2-SDRAM | 800 MHz | 400 MHz | 6,400 MB/s |
| DDR3-800 | DDR3-SDRAM | 800 MHz | 400 MHz | 6,400 MB/s |
| DDR3-1066 | DDR3-SDRAM | 1066 MHz | 533 MHz | 8,528 MB/s |
| DDR3-1333 | DDR3-SDRAM | 1333 MHz | 666 MHz | 10,664 MB/s |
| DDR3-1600 | DDR3-SRAM | 1600 MHz | 800 MHz | 12,800 MB/s |
Kokkuvõte
Arvutid ja muud elektroonikaseadmed kasutavad erinevat sorti mälusid selleks, et salvestada sinna olulisi andmeid. Arvuti mälu tüübid võib väga pealiskaudselt jagada kaheks, sise- ja välismäluks. Välis- ja sisemälu suurim vahe on selles, et sisemälu vajab andmete hoidmiseks pidevat toitevoolu, välismälu aga seda ei vaja.
Sisemälu tegeleb sellega, et sinna salvestada programmide töötamise käigus jooksvalt kogunevat infot, mida on vaja programmi jooksutamiseks. Välismällu aga salvestatakse muud andmed, mida on vaja aeg-ajalt lugeda, juurde lisada ja kustutada. Sellised on peamised arvuti mälu tüübid, mis on meie igapäevaste seadmete poolt kasutuses.
