Tiheda ja sooja karvkattega Alaska malamuut on välja aretatud Alaskal ja teda peetakse üheks maailma vanimaks kelgukoeraks. Tema tööülesannete hulka kuulus kelkude ja muu raske koorma vedamine üle väga pikkade vahemaade, kus inimesed seda enam ei jõudnud. Majesteetilise ja väärika koerana täidab ta ka tänapäeval oma kohustusi nii mõneski põhjapoolses asunduses.
Üldine kirjeldus
Alaska malamuut elab tavaliselt umbes 12-15 aasta vanuseni. Väga energilisena armastab ta õues liikumist ning sobib pigem peredesse, kus samuti käiakse tihti väljas jalutamas. Teda võib pidada üsna suureks koeraks, kes vajab tihti peremehe hoolitsust ja on nii mõneski asjas nõudlik. Vastupidavate koertena on neile läbi ajaloo antud olulisi ülesandeid, näiteks sõdades on nad olnud kasutuses varustuse ja toidumoona vedamisega mägistel aladel.
Suurus
Alaska malamuut on suur koeratõug, kelle turjakõrgus on nii emastel kui isastel umbes 60 sentimeetrit. Kaal on neil keskmisest koerast suurem, tüüpiline ja normaalne kaaluvahemik on 35 kuni 40 kilogrammi. Nad on loodud suurteks koerteks, kes suudavad tõmmata kelke ja vaguneid. Väga suure ja paksu karvakihiga näevad nad välja veelgi suuremad ja energiline iseloom jätab neist näiteks lastele kohati isegi hirmutava mulje.
Välimus
Alaska malamuut on mängleva ja väga elava sabaga, mis rõngasasendis seljale ulatub. Silmad on neil väga eredad ja läikivad, silm ise on mandlikujuline ja selle sisu on pruunjas ning keskmise suurusega. Aktiivsetena lähevad neil kõrvad kikki ning on suunatud ülesse, puhates lõdvestab ta kõrvad ning need vajuvad pea peale.
Atleetlikud ja lihaselised kehad on neil kaetud kahekihilise karvastikuga, mille sees nad kunagi külma ei pea taluma. Välimine karvakiht on pigem lühike ja terav, meenutab veidike villa. Alumine kiht see eest on pehme ja tihke ning see hoiab sooja. See kombinatsioon on ideaalne, kui malamuut jookseb kelgu ees alaska jäiste temperatuuride käes.
Kõhu alt on nende karvastik valge, koonu alt kuni sabaotsani. Pealmine karvakiht on varieeruva värvusega ning kindel muster puudub. Toonid vahelduvad nii musta, sinise, halli, valge kui pruuni vahel. Ainsad selle koeratõu esindajad, kelle pikakarvaline karvkate omandab kindla tooni, on koerapered, kus on pidevalt ainult valge karvkattega isendid.
Alaska malamuut vs Siberi husky
Siberi huskyl ja Alaska malamuudil on palju ühiseid jooni, alustades sellest, et mõlemad on välja aretatud spitsidest. Seega tekib koera soetamisel paratamatult esile küsimus, kumb on mõistlik valida? Üks nende suurimatest erinevustest on suurus, Alaska malamuut on neid kõrvuti võrreldes märgatavalt suurem. Malamuudid võivad kaaluda pea poole rohkem kui Huskyd.
Mõlemad koerad vajavad karvkatte hooldust, kuid Husky eest on palju lihtsam hoolitseda. Tema karvkate pole nii sassis ja kergesti takerduv. Mõlemad koerad on võõraste vastu väga sõbralikud, see tuleb nende karjaiseloomust, sest seal ollakse üksteise vastu lojaalsed ja lahked.
Ajalugu ja päritolu
Alaska malamuut on üks tugevamaid ja vanimaid kelgukoeri, oma nime on ta saanud Alaskas elavate Mahlemuudi inimeste järgi, kes teda aretasid. Pole kindel kui vana see koeratõug päriselt on, kuid arvatakse, et Alaskas on nad töötanud vähemalt 5000 aastat. Nende suurus, jõud ja vastupidavus olid põhjuseks, miks neid pandi vedama raskeid ja suuri koormaid.
Välismaalaste Alaskasse jõudmisel hakata Alaska malamuute üsna kiiresti kasutama kelgu võiduajamistes. Peatselt selgus aga, et nad sobivad paremini pikkade distantside läbimiseks ning lühikesel distantsil on teised koeratõud kiiremad. Seetõttu hakati neid ristama väiksemate, saledamate koertega. Õnneks säilis põhjapoolsetes asundustes ka tõelisi Alaska malamuute ning 1936 lisati ta tõuraamatusse.
Iseloom
Alaska malamuut on hooliv ja sõbralik koer, kes pühendab ennast täielikult perekonnale. Siiski ei soovitata teda esmakordsele koeraomanikule, sest tema iseloomuga võib vahel esineda probleeme. Samuti nagu neil on vastupandamatu soov joosta, tahavad nad ka pidevalt auke kaevata. Osad omanikud kurdavad, et nende malamuut ulub tihti ning segab sellega naabreid ja teisi pereliikmeid.
Nad armastavad väikeseid karvaseid loomi nagu oravad ja hiired, eriti nende tagaajamist. Kassidele nad samuti rahu ei anna ning kui nad hästi kasse ei tunne, võivad nad esmakohtumisel väga pööraseks muutuda. Ta sobib omanikule, kes teab, mida koer tahab ja oskab talle seda õigesti pakkuda.
Tervis
Nagu paljudel teistel sarnastel koeratõugudel, on ka Alaska malamuudil soodumus silmahaiguste tekkele. Samuti võivad teda kimbutada puusaliigese vigastused. Selles võib välja kujuneda liikumisprobleem ning sageli kaasneb lonkamine või ühe jala üleval hoidmine. Enne koera ristamist teise koeraga, tasub just neid probleeme loomaarsti juures kontrollida, et säilitada tugev ja vastupidav tõug.
Liikumine ja aktiivsus
Alaska malamuut on väga aktiivne koer, kes ilma piisava liikumiseta väga närviliseks muutub. Temaga tuleks jalutada või joosta vähemalt kaks tundi päevas, kuigi ta on väga õnnelik kui saab sellest rohkemgi liikuda. Talle on väga oluline oma energia ära kulutada ning seda on tal küllaga.
Kui nad saavad piisavalt joosta siis on nad üldiselt peale selle väga rahulikud ja sõnakuulelikud. Nad armastavad olla õues ja seal kõikvõimalikes kohtades ringi tuhnida, kaevata ja nuuskida. Seepärast tuleks Alaska malamuudi soetamisel kindlasti piirata oma hoov aiaga, et vältida koera eksimist.
Treenimine
Suure koerana on talle kindlasti kutsikana väga oluline, et ta oleks treenitud. Vähemalt põhilised käsklused peaksid olema selged, see aitab vältida nii mõndagi ebameeldivat olukorda. Nende loomuses on joosta kelgu ees, seega tuleb neid õpetada korralikult rihma otsas käima, kui seda vaja peaks minema.
Traditsioonilised rihma otsas jalutuskäigud malamuudile erilist huvi ei paku. Ta on loodud jooksma ning teeb palju parema meelega seda. Selleks on olemas vastavad koerte spordialad ja treenerid, kes aitavad malamuutide suure energiaga toime tulla. Nad sobivad hästi aktiivsetele omanikele, kes käiksid jooksmas. Ei tohiks unustada, et nad võivad muutuda kurdiks kõikidele käsklustele kui märkavad pargis jalutades näiteks oravat.
Toitumine
Toitumine on nende jaoks jooksmise ja kelgu vedamise kõrval üks olulisemaid asju. Nii isane kui emane Alaska malamuut on väga suure isuga ning sellega peab tema toitmisel arvestama. Ta vajab väikesest koerast rohkem nii makro- kui mikrotoitaineid, mineraale ja vitamiine. Üks nende tervisehädadest on kõhupuhitused ja gaasid. Seda aitab vältida tihe toitmine väikeste koguste kaupa, vältides korraga liiga palju toidu andmist.
Hooldamine
Väga tihke karvastiku tõttu on üheks hoolitsemise suurimaks probleemiks sellega toime tulemine. Olgugi, et nende kahekihiline, väga praktiline karvkate kaitseb neid suurepäraselt külma eest, on seda harjata keeruline. Selleks tasub võtta aega ja teha protsess mugavaks nii koerale kui endale. Kutsikad see eest nii palju hoolitsust ei vaja, nende eest teeb kõik ära ema.
Pesemine on teine tüütu tegevus, mis Alaska malamuudile absoluutselt ei meeldi. Kui ta haistab vannitamise ohtu, hakkab ta selle vastu igal võimalikul viisil protestima, ennast peites või siis häälitsedes. Koerahoolduse hind varieerub 20 eurost 100 euroni ja selle eest saab väga korraliku teenuse, mida osutavad professionaalid.
Kokkuvõte
Alaska malamuut on tõeline töö- ja karjaloom, kes armastab oma perekonda. Algajale koeraomanikule võib ta kärsitu iseloom olla keeruliseks väljakutseks ja kutsikana tuleb teda kindlasti treenida. Vägeva ajalooga malamuut tahab veeta palju aega õues ja ringi joosta, seega on ta sobiv koer inimestele, kes elavad linnast väljas või kellel on avar hoov. Mis malamuudi puhul peamine – aktiivne koer on rahulik ja õnnelik.
