Tõlvlehik (Spathiphyllum), tuntud ka kui “rahuliilia”, on kergesti hooldatav toalill, mis vajab vähest valgust. Ta kuulub võhaliste (Araceae) sugukonda. Ta kasvab peamiselt Kesk- ja Lõuna-Ameerikas ning Kagu-Aasia troopilistes piirkondades.
Rahuliilia jõudis Euroopasse esmakordselt 1824. aastal, kui Gustav Wallis avastas selle Columbia džunglist.
Kuna tõlvlehik õitseb valgete liiliataoliste õitega, seostatakse rahuliiliat sageli puhtuse, õitsengu, süütuse, rahu ja kaastundega. Nendega avaldatakse ka kaastunnet neile, kes on hiljuti kellegi kaotanud.
Üldine iseloomustus
Tõlvlehik talub keskmise toa sisetingimusi paremini, kui paljud teised toataimed. Ta ei vaja palju valgust ning talub ka lühiajalist kuival olekut.
Rahuliiliat on mainitud isegi NASA uuringus kuna see taim filtreerib tõhusalt välja toksiine nagu trikloroetüleen, formaldehüüd, benseen, ksüleen ja ammoniaak. Samuti eemaldab see toa siseõhust palju toksiine, sealhulgas formaldehüüdi ja ammoniaaki.
Välimus
Tõlvlehik on igihaljas lopsakas rohttaim, millel on suured tumerohelised, ovaalse kujuga lehed. Lehed võivad olla 12-65 cm pikad ja 3-25 cm laiad. Taim suurus võib olla kuni 1 meeter kõrge ja 1 meeter lai.
Õied tekivad spadiksis, mida ümbritseb 10-30 cm pikkune valge, kollakas või rohekas spathe.
Liigid
Teatakse 40 tõlvlehiku liiki, kuid Eesti poodidest leiame tavaliselt kahte liiki:
- Õiekas tõlvlehik (Spathiphyllum floribundum)
- Wallise tõlvlehik (Spathiphyllum wallisii) – saanud oma nime Gustav Wallis-i järgi, Saksa taimekollektsionäär
Tõlvlehiku kasvatamine ja hooldamine
Tõlvlehikut on ideaalne toataim, mida omada kuna tema hooldus on lihtne. Ta ei vaja palju valgust ning ülemäära palju vett. Allpool räägime rahuliilia ülalpidamisest lähemalt.
Temperatuur ja niiskus
Rahuliilia kasvab troopilises vihmametsas, kus on niiske ja 20-25 kraadi sooja. Seetõttu peaks sinu kodus olema samuti selline temperatuur.
Ta võib talvel kasvada ka tubastes kasvutingimustes, kuid ei tohi olla alla 16-kraadi. Muidu kasv pidurdub ja lehed kaotavad läike. Teda ei tohiks talvel aknalaual hoida ning vältida neid kohti, kus tekib tuuletõmbus.
Valgus
Teda tuleks hoida poolvarjulises kohas, kus on küll ere valgus, aga mitte otsene päikesevalgus. Kokkupuutel otsese päikesevalgusega, võivad lehed minna kollaseks/pruuniks ja hakata rulluma.
Kastmine
Tõlvlehiku kastmist tuleb suvel eriti hoolikalt jälgida ning teha seda pehme veega. Muul ajal tuleks hoida mullapalli niiskena ning liigne vesi aluselt ära valada. Teda võib ka veega piserdada, panna märjale liivaalusele või viia isegi dušši alla.
Kui vahepeal on taim kuival, siis midagi hullu ei juhtu. Aga kui muld on juba hakanud kuivama ja lehed on longus, siis on kindlasti aeg teda veega värskendada.
Õitsemine
Tõlvlehik õitseb tegelikult aastaringselt, kuid koduses keskkonnas vilju ei tule. Õis asub õisikuvarre otsas, mis kõrgub lehtede kohal. Selle otsas on ovaalse kujuga valge leht, mille sees on valge õis.
Vahepeal võidakse pidada kaitselehte õieks, kuid tegelikult asub õis ise lehe sees ja on nuiakujuline.
Kaitselehe roheliseks värvumisel, on aeg õievars ära lõigata. Muidu hakkab taim tegelema seemnete kasvatamisega.
Väetamine
Väetada tuleks igakuiselt, kui taim kasvab või õitseb, mis on tavaliselt kevadel ja suvel. Väetamisel kasutada normaalsest väetisest poole lahjemat kangust.
Istutamine/ümberistutamine
Taimele ümbrispotti valides, tuleks võrrelda seda istutuspotiga. Ümbrispott peaks istutuspotist olema mõned cm suurem.
Istutuspoti diameetri leiad sealt, kus on tähis P. Ümbripoti diameetri leiad nimest või hinnasildist, mille tähis on D.
Tõlvlehik vajab ühe-kahe aasta tagant ka ümberistutamist, mis peaks toimuma kevaditi või kui pott jääb taimele liiga väikseks. Ümberistutamise käigus on oluline mitte vigastada juuri.
Kasutada tuleks äravooluavadega potti. Liiga niiske muld võib põhjustada juuremädanikku.
Muld peaks olema toitainerikas ja poorne. Selle võite segada kokku mättamullast, lehemullast, freesturbast ning lisada juurde kuivanud veisesõnniku tükke ja jämedat liiva.
Alternatiivina võid kasutada liivaga segatud aiamulda, komposti, happelist toalillede mulda või universaalset toataimede mulda.
Kui peaks juhtuma, et ümberistutamise järgselt hakkavad lehed närtsima, siis tuleks taim katta kilekotiga ja hoida tavapärasest soojemas kohas. Ümberistutamise käigus tuleks taime harvendada ja eemaldada tütartaimed.
Paljundamine
Taimede eraldamine puhmast ei ole keelatud, kuid seda tuleb teha ettevaatlikult. Taime juuri ei tohi seejuures vigastada.
Haigused/probleemid
Kui lehed hakkavad kolletuma, pruunistuma või rulluma, siis on taim saanud otsest päikesevalgust. Põhjus võib olla ka ülekastmises. Muld peab olema niiske, aga üleliigset vett ei tohi olla.
Liiga madala niiskuse korral muutuvad lehed kuivaks ja krõbisevaks. Selle jaoks viia taim tuppa, kus on niiskust rohkem. Võib ka panna õhuniisutaja juurde või alusele koos märgade kivikestega.
Samamoodi võib üleväetamine olla kahjulik. Üleväetamise puhul, muutuvad lehed plekiliseks/kirjuks ning on kollakat või pruuni värvi.
Kui oled väetamisega liialdanud, ebaregulaarselt kastnud, kasutanud liiga lahjat mulda või taim on saanud otsest päikesevalgust, siis hakkavad lehed kolletuma/pruunistuma.
Samuti kahjurid nagu keldriklest või haigused, mõjuvad tõlvlehikule raskelt.
Kokkuvõte
Tõlvlehik sobib suurepäraselt neile, kes soovivad lihtsasti hooldatavat taime. Kui järgida etteantud nõuandeid ning mitte hoida teda otsese päikese käes ja anda piisavalt vett, on kõik hästi.
Lisaks ilusale olemisele, puhastab ta õhku toksiinidest, mis on alati pluss.
Mida veel tasuks mainida on tõlvlehiku mahl. Tema mahl ei ole küll mürgine, kuid on ärritava toimega.
