Sibulate kasvatamine

Sibula kasvatamine ning kahjuritega tegelemine

Sibul on nii maitse- ja ravimtaim. Need köögiviljad sisaldavad erinevaid vitamiine ja  mineraalaineid. Lisaks sellele on sibulal raviomadused. Tegelikult on sibula raviomadusi tunnustatud juba iidsetest aegadest, mil neid kasutati selliste haiguste raviks nagu peavalu ja südamehaigused.

Selleks, et seda taime kasvatada, siis on oluline nii muld, päeva pikkus, kui ka temperatuur.

Sibula kasvatamine

Sibula kasvatamisel on kaks meetodi: seemned ja/või tippsibulad. Järjest enam leiab kasutust just tippsibula kasvatamine, sest siis on saagi saamine kindlam. Tippsibulate puhul on tegemist eelneval aastal seemnest kasvatatud väikesed ( kuskil 1–3 cm läbimõõduga) sibulad.

Söögisibula kasvatamine: maalala valik ja mulla ettevalmistus

sibula kasvatamine

Sibula kasvatamiseks kõige parem ala on selline kuhu tuleb piisavalt valgust. Maapind peab olema viljakas, huumuserikas, umbrohust puhas ja niiske. Tavaliselt ei kasutada orgaanilisi väetisi vaid. 

Soovitav kasvatada sibulat peenardes. Sel juhul on muld soojem ja õhurežiim parem.

Ettevalmistus

Söögisibulal peab olema viljakas muld, eelistatud on just saviliiv. Kasvukoht peab olema sügavalt läbi kaevatud ja umbrohust täiesti puhas. Maa kaevatakse valmis juba sügisel ning sel ajal pannakse mullale kaalium ja fosfori väetise segu. 

Millal sibul maha panna?

Sibula seeme külvamisel on kaks varianti: kevad või sügis. Kevadel on mahapanemise aeg aprilli lõpus- mai esimene pool. Siis on maapind juba piisavalt soe. 

Külvamine toimub 3 -4 realisele peenrale, ridade vaheks on 20 cm. Peenrale tee 4 cm sügavused vaod, võta tippsibulad ning aseta need vao põhja ja kata õhukese mullakihiga. Tippsibulate vaheks jäta 8–10 cm.

Kaks äärmust: kui istutada liiga sügavale, siis see soodustab sibulate putke minekut (õievarte kasvatamist), aga kui jällegi panna liiga mullapinnale, siis see halvendab kasvama hakkamist. 

Sibulate idanemise kiirendamiseks leotatakse seemneid või barboreeritakse. Seemneid leotatakse (+20…25°С) vees 1-2 ööpäeva, vahetades vett. Seejärel tahendatakse ja külvatakse. Sügisene külv toimub oktoobri lõpus/novembri alguses ja külvatakse kuivad seemned. 

Hooldus

Hooldusesse kuulub kastmine ja rohimine. Alguses on sibul niiskuse nõudlik ehk peab kastma. Palavate ilmadega võib kasta kaks korda nädalas. Juulikuus kastmine tuleb lõpetada, sest valmivale sibulale ei meeldi liigne niiskus.

Kõik umbrohud tuleb välja kitkuda juba siis, kui sibulad on väikesed, sest suurte umbrohtude rohimine võib kahjustada sibula juuri.

Mis veel? 

Võid ka tegeleda kobestamisega (kuskil 2 cm sügavuselt) ja peenra umbrohust puhtana hoidmisega, see mõjub kasvule hästi. Juulis lõpeta nii kobestamine, kui rohimine! 

Kui sibulapealsed kasvavad aeglaselt, võib ka väetada. Mais-juunis kastetakse kord nädalas, palavate ilmadega 2 korda nädalas (5-8 l/m2). Juulis kastmine lõpetatakse, et sibul lõpetaks kasvu. Kui maa on tihenenud, siis kobestatakse reavahesid 2-3 cm sügavuselt. Peenrad tuleb hoida puhtana. Kõik umbrohud tuleb hävitada juba väiksena, sest suurte umbrohtude rohimisel võib kahjustada sibula juuri ja kasv peatub.

Koristamine

Sibula koristamine hakkab pihta, siis kui näed, et lehed hakkavad kuivama. Sageli valmib tippsibul kuskil 90 päevaga (või veidi varem). Peale koristamist lase neil paar päeva kuivada .Säilitamine on jahedas ja kuivas kohas.

Rohelise sibula kasvatamine

sibula kasvatamine

Rohelist sibulat saab kasvatada nii toas aknalaual kui ka kasvuhoones. Toas võib sibulaid kasvatada toas aknalaual, aia mullaga täidetud tavalises lillepotis või veega täidetud purgis.

Aga räägime kasvuhoonest.

Ettevalmistus

Pinnase ettevalmistus sama nagu söögisibula ehk sügisel kaevatakse pinnas. Lisaks pannakse mullale superfosfaati ja kaaliumkloriidi, samuti komposti. Oluline on, et muld oleks huumusrikas. 

Istutamine

Võid täiesti vabalt kas istutada tihedalt üksteise külge või hoides 3 cm kaugust.

Mis edasi?

Mida kõrgem on temperatuur kasvuhoones, seda kiiremini roheline sibul ka kasvab. Nii kiireneb lehtede kasv. Seetõttu peaks optimaalne õhutemperatuur olema päevasel ajal 16-20 kraadi ja öösel 14-16 kraadi.

Oluline!

Tuleb ventileerida kasvuhoonet regulaarselt. Selleks, et õhuniiskus ja õhutemperatuur oleksid optimaalsed. 

Sibula haigused ja kahjurid

Kuigi kasvatamine ei ole keeruline, siis võib peavalu tekitada erinevad haigused ja kahjurid. Hea oleks, kui tead juba ette, mis tegelased võivad probleeme tekitada. Seega saad neid varakult ennetada või oskad tegutseda, kui peaks olukord tekkima.


Toome välja kaks haigust:

  1. Mosaiik – kui sibul on nakatunud, siis ilmuvad lehtedele kollased ribad ja need muutuvad lamedaks ehk siis taim areneb halvasti või koguni sureb. 

    Seda ei saa ravida, aga seda saab ära hoida. Seda viirust kannavad lestad ja lehetäide. Seega ennetamiseks pihustada mürki, mis neid putukaid tapavad.
  1. Fusarioostunned haigused ära, kui lehed on kollased ja kuivanud otstega ning juured mädanevad.  Seda haigust soodustab: mulla kõrge temperatuur ja näiteks ka liigniiskus. Vältimiseks pihusta  sibulaid enne mahapanekut selleks ettenähtud preparaadiga.

Kahjurid

Kahjurid võivad tekitada isegi suuremat peavalu, kui haigused, sest kunagi ei tea, kes on taimi hävitama asunud. Selleks, et aru saada mida kahjurid teha võivad oleme toonud kaks näidet.

  1. Sibula-juurelest – need on kuskil 1 mm pikkused, kollakad läikivad olendid. Nad elavad mullas taimejäänustel, sinna nad satuvad lillesibulate ja söögisibulaga. Sibula – juurelestad imevad sibulast mahla. Need, mis nad tühjaks imevad kõdunevad ja muutuvad pruunikaks jahutaoliseks massiks.
  2. Nartsissikärbsed – need tegelased toituvad sibulate sisemusest. Tegu on vagladega, kes on valkjad kollakad. Neil on kuskil  15 mm pikkused, silindriline keha. Tavaliselt on ühes sibulas üks või kaks vakla korraga. Sellised sibulad, kus on nartsissikärbsed sisse ennast seadnud on sõrmedega vajutamisel kaelaosas pehmed.

Kuidas vältida sibula putke minemist

sibula kasvatamine

Putke minek tähendab seda, et õievarred hakkavad kasvama. Seda saab üpris lihtsalt vältida. Esiteks ei tasu istutada taimi liiga sügavale, sest see aitab putkeminekule kaasa. Näiteks väikesed tippsibulad ei lähe putke, kuna neil puudub selleks piisavalt toitevarusid. 

Teiseks seemneks olevat sibulat tuleb kuivas ja soojas hoida. Kui neid hoida külmas ja jahedas, siis lähevad hiljem ka putke.

Kokkuvõte

Sibula kasvatamine ei ole väga keeruline. Tuleb lihtsalt jälgida, et kasvukoht oleks piisavalt toitaineterikas, niiske ning samuti ka soe. Lisaks kui näed, et kahjurid on asunud enda tööd tegema, siis tead kuidas käituda.

Seotud Artiklid