Eesti kliimas ei saa soojustamisest üle ega ümber ning tegelikult on see lausa hädavajalik. Soojustamist läheb tarvis nii maja ehitusel kui ka renoveerimisel. Kuna seinte soojustamine on väga täpne ja oluline töö, siis ei tasuks kindlasti hinna poolest kokku hoida.
Kasulik on teha enne soojustama hakkamist selline asi nagu energiaaudit ning kontakteeruda spetsialistiga, et saada aru millist materjali ja kuidas on kõige mõtekam kasutada.
Soojustada saab seinasi nii seest kui väljast, aga tasub teada seda soojustamine väljast võib muutuda palju kulukamaks kuid see ei ole reegel. Kui hakata soojustama väljaspoolt, siis on võimalik ka tegelikult muuta maja arhitektuurset ilmet ja seda muuta isikupärasemaks. Kui tegu peaks olema kivimajaga, siis tuleb kindlasti soojustada see seestpoolt.
Miks on seinte soojustamine nii oluline?
Eesti kliimas on seinte soojustamine terve maja ehituses väga oluline ja terviklik aspekt, sest kui talvel läheb õhutemperatuur -20 juurde, muutuksid meie küttearved meeletuks. Seinte soojustamiseks on suures pildis kaks varianti, kas soojustada seest või väljast. Soojustusse peab suhtuma täie tõsidusega ning kindlasti ei saa teha seda ebakvaliteetselt või üle käe.
Läbi kvaliteetse maja seinte, vundamendi ja muude oluliste kohtade soojustamises on võimalik hoida meeletult kokku küttekulude pealt. Erinevad uuringud on näidanud, et kütte hind võib langeda koguni 30 kuni 40% mis on märkimisväärne. Seinte soojustamine on väga tähtis ka just sellepärast, et seinad on üks peamiseid kohti kus soojus välja läheb.
Vanemate majade puhul pööratakse enamasti soojustusega enim rõhku just renoveerimisel. Kui juhuslikult oled ise hetkel samas kohas ning soovid oma maja renoveerimise käigus ka soojustada, on mõistlik teha selline asi nagu energiaaudit. Läbi eksperdi on sul võimalik panna paika kindel plaan, kuidas oleks võimalik jõuda kõige efektiivsema lahenduseni.
Soojustamisel mängivad rolli väga erinevad aspektid ning kindlasti tuleb arvesse võtta, mis materjalist maja algselt ehitatud on. Samuti on oluline arvestada sellega, mis materjali soovitakse soojustamiseks kasutada, kui hästi maja ja soojustus materjal omavahel kokku sobivad. See on oluline, sest materjalid mis sobivad hästi kivimajale, ei ole üldse efektiivsed näiteks puitmaja puhul.
Sellepärast tuleb materjale valida hoolikalt ning soovitatav on eelnevalt konsulteerida asjatundjaga, kes teab täpselt kuidas ja milline lahendus oleks kõige kvaliteetsem, kui ka efektiivsem. Kokkuvõttes on kvaliteetne seinte soojustamine investeering, mis tasub ennast kindlasti tulevikus ära.
Seinte soojustamine – seest või väljast
Teema jaguneb suurespildis kaheks, soojustada saab maja seinu nii seest, kui ka väljast. Esimese asjana võib tavainimene, kes pole ehitusega kokku puutunud mõelda, et mis vahet sellel kokkuvõttes on. Tegelikult mängib see maja soojustuses väga suurt rolli ning üldiselt on kõvasti parem soojustada maja seinu just väljastpoolt.
Mõlemal on omad eelised ja samuti ka miinused, millega tuleks ehituses arvestada. Arvesse tuleb kindlasti võtta ka materjal, niiskus ja kondenseerumist. Niiskete seinte puhul võib soojustus materjal minna hallitama ning hilisemad kahjustused võivad olla väga suured.
Väline soojustus annab enamasti parema tulemuse
Kui võrrelda omavahel täpsemalt seest ja väljast soojustust, siis üks suurimaid aspekte millega arvestada on niiskus ning kuidas seda vältida. Niiskuse oht esineb just seestpoolt soojustamise puhul ning kui seinad hakkavad mädanema on lood kehvad, aga see juhtub enamasti ainult siis kui ehitustööd on tehtud valesti.
Välisseina soojustamine võib muutuda natukene kallimaks, kui siseseina soojustus, aga see ei ole reegel ning kõik sõltub projektist endast. Juhul kui teisi võimalusi ei ole, kui ainult seest soojustus, siis tuleb arvestada niiskusreziimiga ning sellest tulenevalt mõelda soojustusmaterjali valiku peale.
Välise soojustuse hind sõltub suuresti ka materjali kulust ja soojustus kihi paksusest. Materjali kulu saad ideaalselt välja arvutada, kui tead täpseid ruutmeetreid ja kihi paksust.
Väline soojustus muudab temperatuuri stabiilseks
Kui soojustada näiteks puistevillaga või hoopis vahuga, siis enamasti tungib külm tuppa ikkagi läbi välisseinte ning sellest tulenevalt mängib väljast soojustamine palju suuremat rolli. Kui võrrelda nüüd temperatuuride kõikumist, siis näiteks kvaliteetne välissoojustus võib tõsta sisepinna temperatuuri märkimisväärselt.
Näiteks, kui toas on temperatuur umbes 20 kraadi, siis hästi soojustatud sein võib sisepinna temperatuuri tõsta näiteks 14 kraadi pealt 19-20 kraadini. Tänu sellele muutub toatemperatuur kõvasti stabiilsemaks ning ühtlasi vähenevad ka kütte arved. Üleüldine mikrokliima on meeldiv ning kõigil on toas hea soe olla.
Välist soojustamist võib võrrelda näiteks maja kasukasse mässimisega ehk üritatakse vältida külma tungimist maja sisemusse. Tänu sellele on võimalik küttekulusid kärpida kuni 30 või parimal juhul isegi 40%
Sisene soojustus ei too nii häid tulemusi
Seinte soojustamisel seest on tegelikult palju miinus kohti, mis muudab selle soojustus variandi ebaefektiivsemaks. Auruläbilaskvus on oluline, kui seda ei eksisteeri hakkab siseseinte soojustusse kogunema kondents ja niiskus, mis hiljem hakkab tekitama uusi probleeme.
Kivimaja seinte soojustamisel tuleb sisest soojustus kindlasti vältida, sest vastasel juhul külmub kivisein talvel täielikult läbi. See loob efekti ehk kivimüür on soojustuse taga külm ning hakkab tekkima kondents ja niiskus. Selline negatiivne efekt ei pruugi olla kohene, vaid tekkida alles mitme aasta pärast, kuid siis tuleb juba sekkuda. Väljastpoolt soojustatud kivimüür on pidevalt soojas ning samamoodi ka kuivas.
Niiskus on sisesoojustuse suurim vaenlane
Nagu eelnevalt mainisime, siis kondenseerumine ja niiskus on sisesoojustuse suurim miinus. Eriti seda just erinevates nurkades. Seda probleemi saab vältida näiteks kvaliteetse viimistlusega sisepindadel. Eriti kehvad on halvasti paigutatud aurutõke, mille ühendus kohad on juba kinni teibitud.
Niiskus jääb kile alla kinni ning konstruktsioon hakkab selle tagajärjel üsna kiiresti lagunema. Selliseid kohti tuleks vältida, sest liigne niiskus hakkab tulevikus suuremat peavalu tekitama ning võib nõuda ümberehitust.
Erinevad võimalused seinte soojustamiseks
Erinevate majade puhul saab kasutada erinevaid soojustus lahendusi ja materjale. Õnneks on tänapäeval ehitus arenenud väga jõudsalt ning valiku võimalusi on palju. Iga maja peaks valima endale kõige optimaalsema võimaluse seinte soojustamiseks.
Termovaht
Seda kasutatakse tavaliselt siseste õhu vahede täitmiseks. Enne kasutamist tuleb välja uurida kus kohas õhuvahed üldse eksisteerivad ja kui suured need vahed on. Näiteks, kui puitmaja seinte soojustamisel on kasutatud vanaaegseid materjale kus võivad augud sees olla, siis vahuga aukude täitmine on väga hea lahendus.
Üldiselt kasutatakse hingavaid ja mitte hingavaid vahte ning mõlema puhul surutakse vaht pragude ja konstruktsioonide vahele. Mittehingav vaht tähendab endast suletud poore, mis on tegelikult soojahoidev lahendus kui teised. Avatud poorid sobivad ideaalselt näiteks erinevatele puitmajade seintesse, aga selle kiht peab olema suletud pooriga võrreldes kõvasti paksem.
Avatud pooride puhul tuleb kindlasti kasutada ka aurutõket, aga jällegi tuuletõkke lisamine ei ole kohustuslik.
Vill
Tegu on tegelikult väga vana soojustus meetodiga, mis töötab väga hästi. Tänapäeval on erinevad villad muutunud veelgi kvaliteetsemaks ja hoiavad väga hästi ka sooja. Pehme plaatvill on näiteks väga kasulik erinevate puitmajde puhul. Telliskivi seina soojustamine võib samamoodi toimuda villaga, kuid kindlasti tuleb lisada tuuletõkkeplaat.
Jälgima peab, et tuuletõkkeplaat kataks villa igalt poolt ning peale seda tuleb teha kindlasti ka õhukanalid. Nende puhul on oluline meeles pidada, et õhukanalid jääksid vertikaalselt. Sõltuvalt maja materjalist tuleb sättida ka villa paksus ning vahest tuleb panna villa mitu kihti. Üldiselt kivimajade puhul villa nii palju ei kasutata ning seal lahendatakse soojustus mured pigem krohvfassaadiga.
Üldiselt on vill väga universaalne ning seda saab vajadusel ka hästi lõigata ja vormida täpselt vastavalt vajadusele. Võimalik on veel kasutada puistevilla, näiteks katuse soojustusel. Kvaliteetne vill on veel tulekindel ning loob väga mõnusat akustilist mugavust.
Graanulid
Seda meetodit on väga hea kasutada just siseseinte soojustamiseks. Tihti on tehtud siseseinad kipsist, mis on üldiselt seest tühjad. See sein täidetakse näiteks soojustus graanulitega, mis aitab hoida toa sisest temperatuuri.
Samat varianti saab kasutada ka näiteks põranda soojustamiseks, kui kusagile on jäänud tühi auk, aga siis peab jälgima põranda asukohta, sest need graanulid ei talu niiskust. Üldiselt on tegu väga lihtsa süsteemiga, mis aitab kiirelt lahendada siseseinte soojustuse probleemid. Näiteks saab kasutada seda korteri seinte soojustamisel just seest.
