Rohumaa on lage maa, mis on peamiselt kaetud rohttaimedega ning neid eristatakse nende kasutusviisi järgi peamiselt kolmeks: kultuur-, püsi- ja poollooduslik rohumaa.
Kultuurrohumaa on traditsiooniliselt heinamaa või karjamaa, mida hooldatakse külviga pidevalt, et rohumass kasvaks kiiresti peale. Kuna see on pidevas kasutuses koos väetamisega on sealne liigikus üsna vaene.
Püsirohumaa on isekülvi teel (looduslikult) tekkinud rohumaa, mis pole olnud põllumajanduslikus kasutuses vähemalt viis aastat. Peamiselt kasutatakse rohumaad loomasööda kasvatamiseks või karjatamisega. Püsirohumaa on liigirikkam ning seetõttu ka väärtuslikum võrreldes kultuurrohumaaga.
Poollooduslik rohumaa on kõrge väärtusega rohumaa, mis on pikaajalise karjatamise ja niitmise tulemusena, mille hulka kuuluvad eritüüpi niidud ning karjamaad. Paljud sellised rohumaad kuuluvad NATURA 2000 hulka, mille eesmärgiks on kaitsta ohustatud ning haruldasi looma- ja taimeliike.
Rohumaa ost-müük hind kujuneb välja maa kasutusviisist, maa suurusest, ümbritsevast keskkonnast, maa viljakusest ning kvaliteedist.
