Minu tee fotograafiani - Kevin Sirgo - infoViking

Minu tee fotograafiani – Kevin Sirgo

Alustasin enda teekonda vana hea nutitelefoniga. Tundsin, et fotograafia kuidagi sobib mulle. Mul ei olnud päris kindlat teemat mida pildistada, aga loodusfotograafia oli ja on kuidagi südamelähedane kuna loodus on lai mõiste ja pildistatavaid objekte on palju.

Loodusfotograafiaga kaasneb palju looduses liikumist ja aktiivset eluviisi (mis on minu jaoks väga tähtis). Kuna algus aegadel polnud kindlat sissetulekut siis kaamera tundus veel suure unistusena, sest olgem ausad ega nad just väga odavad ei ole. 

Mingi hetk tekkis siiski hea võimalus osta oma esimene peegelkaamera. Onu oli otsustanud vahetada välja oma vana kaamera uue vastu, siis haarasin võimalusest ja ostsin vana ära 150 euroga, mis õnneks ei olnud väga suur kulutus (Nikon D3200). Võrreldes nutitelefoniga oli piltide kvaliteet märgatavalt kõrgem ja see tekitas uusi võimalusi kuidas pilte teha.

Paar aastat hiljem tekkis tahtmine uuendada oma aparaati. Ostsin Nikon Z6II hübriidkaamera. Otsustasin hübriidkaamera kasuks kuna peegelkaameraga võrreldes on ta kompaktsem ja kergem. Sealt edasi tulid igasugused lisad, telesuum objektiiv, statiiv, välk, puhastustarvikud, kaamerakott ja järeltöötluse programmid (Photoshop ja Lightroom). 

Praeguseks on fotograafiaga tegelemine läinud maksma kuskil sinna 6000€ kanti. 

Mis see fotograafia ikkagi on?

Fotograafia on protsesside kogum, mille abil jäädvustatakse valgustundliku seadme (sensori) abil tõepäraseid ja detailseid kujutisi (ka faile). Saadud tõepärast kujutist nimetatakse fotoks. Seadet, mida kasutatakse kujutise loomiseks, nimetatakse fotoaparaadiks ehk fotokaameraks. Kujutise salvestamist nimetatakse fotografeerimiseks ehk pildistamiseks.

Milliseid fotoaparaate on olemas?

Põhimõtteliselt on kolme liiki: 

  1. Kompaktkaamera
  2. Peegelkaamera
  3. Hübriidkaamera. 

Peegelkaamera puhul on tegemist nö vana hea seebikarbiga. Peegelkaamera on kaamera mis sõltub kaamera sees olevast peeglist, et pilt valmiks. Hübriidkaameral puudub sees olev peegel ehk siis optiline pildiotsija. Nimelt on hübriidil see elektrooniline.

Millist kaamerat valida?

Valik sõltub täiesti sellest mida inimene soovib ja milline on tema finantsiline võimekus. Tegelikult ei ole olemas maailma parimat kaamerat. Algajal fotograafil ei ole vaja kindlasti esimeseks kaamera ostuks kulutada näiteks 5000€ vaid saab ka palju odavamalt läbi. 

Tegelikult on nii, et sinu nutitelefon teeb samuti väga häid pilte ja ka see vana hea seebikarp. Kasutades maksimaalselt ära kaamerat või siis ka nutitelefoni võimalusi on võimalik luua uskumatuid kunstiteoseid. 

Miinuseks võrreldes peegel – või hübriidkaameraga on see, et objektile lähenemiseks pead kasutama reaalselt objektile lähemale liikuma või kui suumida sisse, siis tihtipeale seebikarbiga või nutitelefoniga kvaliteet kannatab. Peegel- ja hübriidkaameratel on aparaadikere otsas objektiiv. mida võib ette kujutada justkui läätsena. Olenevalt objektiivist on võimalik minna objektile lähemale ilma ennast liigutamata (loodus- ja spordifotograafias tuleb see väga kasuks). 

Mis on parimad objektiivid?

Alustame sellest, et objektiive on mitut erinevat liiki: lainurk, standardsuum, telesuum, supersuum, fiksobjektiiv, kalasilm ja makro.

1) Lainurk: objektiiv millega saab jäädvustada väga palju pildi peale. Nende fookuskaugus jääb 18-24mm vahele. Fookuskaugus tähendab, kui kaugele või lähedale suumida saab (35mm on sama kaugus mida palja silmaga näeb), mida väiksem on number seda laiem on pilt, mida suurem seda kitsam. Lainurk sobib hästi maastikufotode jaoks.

2) Standardsuum: fookuskaugus jääb 18-50 mm vahele, sobib maastikufotodeks, kui ka portreedeks.

3) Telesuum: fookuskaugus on üle 50 mm. Suure fookuskaugusega objektiiviga saab väga hästi loodust ja sporti pildistada, kus ei ole võimalik väga objektile ligineda (näiteks alates 200 mm objektiivist).

4) Supersuum: kõik ühes, fookuskaugus 18-200 mm. Paraku ei ole nad kuigi teravad ja üsnagi pimedad ehk siis mitte kuigi valgusjõulised.

5) Fiksobjektiiv: objektiiv millel on fikseeritud fookuskaugus ja millega suumida ei saa. See teeb ta väga teravaks objektiiviks kuna suumimehhanismi ei ole.

6) Kalasilm: sellega saab teha hästi väljavenitatud pilti.

7) Makro: hea tillukeste objektide pildistamiseks (putukad, lilled jne.).

Minu enda objektiiv:

Nikkor Z 24-70mm f4 (telesuum)
Nikkor Z 70-200mm f2.8 (telesuum)

3 põhilist asja mida pildistamisel PEAD teadma 

  • Ava ehk diafragma
  • Katik ja säriaeg
  • ISO

1) Ava 

Ava on justnagu inimese pupill. Kui on vähe valgust, pupill suureneb kui palju, siis pupill aheneb. Ava põhimõte on sama. Objektiividel on tavaliselt numbrid f1.8, f4, f5 jne. Neid nimetatakse avaarvuks ehk stoppideks. Mida väiksem on arv seda rohkem valgust võtab kaamera sisse, mida suurem seda vähem valgust. Mida väiksem on arv seda rohkem on fookuses esiplaanil olev objekt, tagaplaan jääb uduseks (bokeh efekt) ja vastupidi.

2) Katik 

Katik kontrollib sensorile valguse paistmise kestmist ja liikumise jäädvustamist. Valguse kontrollimist ja liikuvuse jäädvustamist saab kontrollida säriajaga. Näiteks 1/1000 sekundiga saab pildistada kiiresti liikuvaid objekte ja näiteks 10 sekundiga tähti või linnuteed, kui on pime ja kaamera vajab rohkem valgust.

3) ISO 

ISO tähendab kaamera sensori tundlikust valgusele. Mida suurem number seda tundlikum on sensor ja vastupidi. Olenevalt kaamerast soovitatakse ISO tundlikust hoida madalana kuna kõrge ISO väärtus võib pildi peale luua müra (täpikesed pildil).


Minust

Olen 26 aastane, käin täiskohaga tööl ja põhiline suur hobi ongi fotograafia (võib-olla tulevikus ka töö). Tegelen peamiselt loodusfotograafiaga. Lisaks pakub huvi infotehnoloogia valdkond, sport (peamiselt autosport).

Tutvu minu tehtud piltidega – Kevin Sirgo | PHOTOGRAPHY

Related Posts