Paljud vanemad puitmajade omanikud on kokku puutunud soovimatute külalistega seenemaailmast, kõige tihedamini on Eestis selleks majavamm. Erinevate seeneliikide levik on tihti seotud majaomaniku teadmatusega ning üldlevinud väärarusaamadega.
Kuidas tuleks teostada tõrje, kust otsida abi ning mida kindlasti vältida?
Mis on majavamm?
Harilik majavamm on üks enimlevinud seenkahjustusi põhjustavaid majaseene liike, mille levik on kindlaks tehtud pea kogu maailmas, kaasa arvatud Eestis.
Tihti tekib küsimus, kas antud seen on majavamm või hallitus, millele on võimalik lihtsalt vastata vaatluse abil. Küsimus aga tekib, et kuidas see ära tunda ja mida teha, kui majas on majavamm?
Kus levib majavamm?
Eestis looduses see liik ise levida ei suuda, siin kannavad teda edasi inimesed erinevate puitpindade transportimise käigus. Seen võib kinnituda ka jalanõude taldadele ning majades levida niisketes keskkondades nii puit- kui kivimaterjalidel.
Kivipinnal majavamm küll toitaineid ei leia, kuid kasutab seda siiski edasi levimiseks. Kõige paremini levib ta keldris ja teistel maalähedastel korrustel, kus niiskus tihedamini esineb.
Kuidas ära tunda majavammi?
Majavammi tuvastamine toimub peale vaadates tema valkja, kollase või violetse seeneniidistiku ning jämedate hallikate või tumepruunide seeneväätide järgi. Põranda vajumine, ehitusvahu taolised moodustised ja roostepruun eostolm on samuti ühed majavammi tunnused.
Esineb ka selgelt eristatav lõhn, mis on omane seentele. Tegemist on väga vastupidava seeneliigiga, tema eosed säilivad soodsates tingimustes kuni 20 aastat. Temperatuuri talub kuni -6 kraadini celsiuse juures.
Majaseened puitmaterjalil
Kõige sagedamini esineb puidul pruunmädanik, mille tulemusel muutub puit pruunikaks ja laguneb kuubiku kujuliseks tükkideks. Seda tekitavad paljud erinevad seeneliigid, sealhulgas harilik majavamm.
Levimise poolest teisel kohal on valgemädanik, mis levib oluliselt niiskemates keskkondades. Kahjustatud puidu tunnuseks on hele ja sõeljas välimus. Harva esineb Eestis ka pehmemädanikku, mida põhjustavad mitmed kottseened.
Mõjud tervisele
Mükoloogide sõnul antud seeneliik endast tervisele suurt ohtu ei kujuta. Teateid on kergetest nahaärritustest, mis pärinevad hapetest, mida see seeneliik toodab puitelementide lagundamiseks. Teiste seeneliikide puhul võivad esineda tõsisemad tervisekahjustused, mis paljudel juhtudel pika kokkupuute tagajärjel krooniliseks muutuvad.
Levinumad on hingamisteede ja limaskesta ärritused nagu nohu, köha ja silmaärritused. Esinevad krooniline väsimus, peavalu ja jõuetus. Paljud terviseprobleemid kaovad peale seda, kui on suudetud seenest vabaneda.
Mida teha kui majas on majavamm
Küsimus tekib, et kuidas majavammist lahti saada? Üldiselt on tegu puitu lagundava seenega, mis toitub puitmaterjalist. Puidu lagunemise tagajärjel kaotavad kandekonstruktsioonid suures osas oma tugevuse ning tekib purunemisoht.
Seene avastamise korral on oluline kiire likvideerimine, sest levik on ohuks suurele osale majast. Tähele tasub panna igasugust mädanikku, sest sellega on alati seotud seente levik.
Mida kindlasti ei tasu teha tõrjel?
Vabanemise käigus on levinud mõned üldlevinud vead, mida ikka ja jälle kiputakse kogemuse puudumisel tegema.
1) Konstruktsioonide avamine
Pahatihti jäetakse konstruktsioonide avamise käigus tähelepanuta kõik kohad, kuhu seeneliik on jõudnud levida. Selgelt nähtaval olevate seeneniidistike läheduses võib alati olla veel piirkondi, kuhu majaseen levida on jõudnud. Eemaldamise käigus kehtib rusikareegel, mille järgi tuleb seinad avada 50cm nähtavast seeneniidistikust ja põrandal kehtib sama reegel 1m ulatuses.
2) Keemiline töötlus
Kemikaalide kasutusel tasub alati olla ettevaatlik, samuti on ka majaseente eemaldamisel, mil kemikaalid võivad osutuda inimestele ohtlikuks. Saadaval on näiteks kemikaale, mille puhul võib kahjustada saada naiste loode või meestel viljakus. Kemikaalide kasutamisel peaks alati nende risk olema hinnatud ning põhjendatud. Teisalt võivad kemikaalid osutuda ohtlikeks ka erinevatele majapindadele.
Pinnasele kemikaale kandes tuleb pidada meeles, et need samad kemikaalid võivad sealt samast sattuda ka joogivette. Üldiselt on kindel reegel, et kemikaale tuleks kanda vaid suletud pinnastele. Erinevate ainetega on võimalusel kaasas ka ohutuskaardid ja juhendid, mida on rangelt soovituslik jälgida.
3) Ebakvaliteetsed taastustööd
Tõrjetööde järel on tihti vaja teostada keerulisemaid taastetöid, mille puhul tuleks jällegi alati konsulteerida spetsialistidega. Jälgima peaks ehituse häid tavasid, kus on arvestatud kemikaalide kandmisega majapindadele. Vältima peaks vee sattumist taastatud pindadele nii töö käigus kui tööjärgselt.
Tähele tuleb panna ka kondenseerunud vee võimalikku teket, sest ei ole kemikaali, mis peaks pikka aega vastu märgunud keskkonnas. Siinkohal võib olla kasulikum taastatud konstruktsiooni mitte täielikult veekindlalt tihendada, et saaks toimuda kuiva ja sooja õhu ringlus, mis vajadusel kuivatab pinnase.
Kuidas majavammi ennetada?
Lihtsaim viis toimetulekuks on selle levikut majas vältida. Korralik ventilatsioon ja soojustus hoiab enamus juhtudel soovimatud mädanikud eemal. Ehitusplaneeringul tasub rõhku panna õhu liikumisele puidu ümbruses. See kuivatab nii õhku ennast kui ümbruses asuvaid pindu.
Samuti aitab niiskust vältida vastavate niiskust takistavate materjalide õige kasutamine. Sel juhul tuleb aga olla ettevaatlik, sest antud materjalid võivad hoopis takistada puidu kuivamist, mis tagab suurepärase keskkonna majavammi levikuks. Majaseene levimiseks piisab puiduniiskusest 20-30% juures ning kahjustused hakkavad tekkima niiskuse 37% juures.
Tõrje teostamine
Laialdase leviku avastamise korral võetakse ühendust professionaalsete eemaldajatega. Majavammi tõrje toimub tavaliselt lammutuse ja keemiliste tõrjetööde abil.
Lammutus on tihti vajalik selleks, et pääseda ligi põrandate ja seinte vahel asuvatele seentele. Tugeva seenkahjustusega konstruktsioonid tuleb tihti kahjuks jäädavalt eemaldada.
Tõrje vahendid on filtritega tolmuimejad ning spetsiaalsed kemikaalid. Enne tõrje alustamist tasub kindlasti soetada ka kaitsevahendid nagu maskid, kindad ja prillid, et vältida seeneeoste ja hapete sattumist kehale.
Eemaldamisprotsess
Hävitamine sisaldab eelnevat ülevaatust, tõrjet ning lammutus- ja renoveerimistöid. Tõrje hind sõltub teenusest kuid enamus tööd jäävad hinnavahemikku 200-500 eurot.
Odavamad teenused on näiteks ostueelne kinnisvara kontroll ja kohapealne konsultatsioon, mille hinnad jäävad 100-200 euro juurde. Üheks oluliseks teenuseks on peale seene eemaldamist hoone taastamine, mille hind sõltub suuresti tehtava töö mahust.
Ohud eemaldamisel
Majaseente eemaldamisel tekivad sagedasti ohud kemikaalidega, mida tasuks eriti tähele panna peredes, kus on soodumused nahaärritusteks ning hingamisteede haigusteks. Kemikaalidega töötamine võiks jääda viimaseks abinõuks ning enne seda tuleks kindlasti pidada nõu spetsialistidega. Paljud kasutatavad kemikaalid on ohuks mitte ainult seentele vaid ka inimestele.
Erinevad majaseene liigid
Peale majavammi levivad ka Eestis veel kümned majaseene liigid, millest tuntum ja kardetum on must hallitus. Seegi liik kasvab niisketel pindadel, kusjuures erinevus on pinna materjalil. Must hallitus eelistab just tselluloosi sisaldavaid materjale nagu paber, tapeet ja kips.
Enamasti küll metsades, aga ka majades esinev majamädanik põhjustab pruunmädanikku, mille tulemusel puit lõpuks tolmuks pudeneb. Esineb ka majakorgikut, mille viljakeha on eristatavalt valge.
Kokkuvõte
Pruunid ja hallikad seeneniidistikud puitpindadel võivad osutuda elumajadele tõeliseks nuhtluseks. Korralikke ehituspõhimõtteid järgides on seda võimalik ennetada, kuid selle majja sattumisel tasub juba ühendust võtta spetsialistidega.
Omal käel tõrjega alustades on lihtne tekitada lisaprobleeme ja kahjustusi, mille hilisem parandamine väga kalliks võib minna. Järgides ohutusjuhendeid, kuulates spetsialistide nõu ning kontrollides niiskuse taset hoones on siiski võimalik soovimatud seened majast eemal hoida.
