Laastukatus on puidust katus, mis on pika ajaloolise tagataustaga. Kui hakata vana maja renoveerima, siis võib sageli eterniidi alt tulla välja katuselaastu tükke.
Laastukatuse materjali valimine sõltub suurest maja enda stiilist ja iseärasustest. Kuid kõige tavalisemad materjalid on mänd ja kuusk. Nende paigaldamine toimub kolmes kihis ning puitkatuse eluiga on kuskil kolm aastat.
Laastukatuse ehitus on ei ole raketiteadus aga selleks, et tulemus oleks kvaliteetne ning pikaajalise vastupidavusega, siis tasuks kaaluda võtta ühendust meistritega.
Mis on laastukatus?
Tegelikult on tegu väga traditsioonilise katuse ehitus meetodiga ning Eestis on see kõige populaarsem just lõuna pool. Seda tänu paljudele taluhoonetele ning kõige muuga mis nendega kaasneb.
Nagu nimi ütleb, siis laastukatuse ehitamisel kasutades puidulaaste. Laastud tuleb kokku koguda, mingil määral töödelda ning seejärel on nad valmis paigaldamiseks. Laastud on mitmes kihis ning paigaldatud ridadena. Katuse ehitamine on tegelikult suhteliselt ajamahukas töö, sest laastud tuleb paigaldad ükshaaval.
Selleks, et laastukatuse ehitamine oleks jätkusuutlik ja katus oleks tugev ja vastupidav on vaja katust samuti ka peale paigaldamist õlitada ja töödelda. Tegelikult saab vastupidavust pikendada ka teiste meetoditega, kuid peamine faktor on laastu enda kvaliteet ning milliseid laaste täpselt valitakse.
Kui peaks juhtuma, et osad laastud jäävad vanaks või ei ole oma kvaliteedilt nii head, kui teised, saab need väga hästi utiliseerida ning asendada uute laastudega. Utiliseerimise all mõtleme just seda, et laastud sobivad hästi kütteks.
Laastukatus omab looduslikku ilu
Laastukatuse ehitamine on populaarsust kogunud just meie kaunite maade ja metsade tõttu. Kuna meie metsast on väga hea ja lihtne saada kätte puitmaterjali. Laastukatuse rajamist peetakse küll mitte kõige kergemaks tööks, aga peale paigaldust on tulemus väga kaunis. Hea katuselaast on vastupidav ning tema eluiga on pikk.
Laastukatuses peitub traditsioon
Eriti hästi sobib laastukatuse paigaldus vanadele palkmajadele. Mõnes mõttes peitub selles looduslikus ilus ka traditsiooni hoidmine, sest tegu on katusetüübiga mis on Eestlasi aidanud läbi aegade. See on ka üks peamisi põhjuseid, miks tänapäeval kasutatakse palju renoveerimisel ja katuse ehitusel laaste ning tihti on see ka ainu õige valik.
Ehitamine on ajakulukas, aga odav
Laastukatuse ehitamine on suhteliselt ajamahukas protsess ning tihti ei oska seda ka paljud teha. Kui rääkida sellest, et katuse rajamine on odav, siis tegelikult kehtib see ainult juhul, kui laastud on toodud metsast ja ise valmis meisterdatud. Ostes võib laastude hind minna kõrgeks ning koos sellega ka kogu katuse rajamine.
Kuna tavaliselt ehitatakse laastkatuseid peredes ja taludes, kus ollakse sellega juba kursis, siis ei teki probleemi ka ise laastude tegemisega ega nende paigaldamisega.
Laastkatuse ehitamise ajalugu
Eesitsse jõudis selline katuse tüüp teemaks alles 19. Sajandi lõpu poole ning seda esmalt just Lõuna-Eestis. Tollel ajal hakati seal piirkonnas tegema palju uusi uuendustöid ning läbi selle levis ka laastukatuste ehitamine.
Suurim põhjus seisnes just selles, et eelnevalt tehtud rukki õlgedest katused kadusid ära ning sellest tulenevalt oli vaja leida alternatiiv. Algselt ehitati katuseid ka täiesti tavaliste sae laudadega. Legendi järgi käis Eestlane nimega Märt Mitt 19. sajandi lõpul Soomes ning nägi, et seal on laastukatuste ehitamine vägagi moes.
Tagasi tulles alustas ka tema oma katuse väljavahetamist ning sealt sai jada pihta. Inimesed said aru, et laastukatused on väga kvaliteetsed ning palju paremad kui eelnevalt õlgadest tehtud variandid.
Alguses tehti kõik käsitsi
Kui katused tulid moodi, tehti kõik käsitsi alustades puude maha võtmisest kuni laastude paigaldamiseni. Laastud tehti valmis käsitsi ning ühtlasi pidasid sellised laastud kõvasti kauem vastu. Tehnoloogia arenedes hakati laaste höövliga tegema, mille puhul ei läinud enam laastude tegemiseks nii palju aega ja ressurssi.
Tänapäeval on olemas juba masinad, mis teevad kõike automaatselt, kuid ühtlasi on ka isetehtud “kodused” mootori jõul töötavaid laastu tegemise mehhanisme. Kui minna korra 20. sajandi algusesse, siis rahvaloenduse andmed räägivad meile, et laastud olid peamine materjal mida kasutati katuste ehitamisel. Seda muidugi juhul, kui talul oli oma mets kus kohast kõik vajalik materjal kätte saada.
Nõukogude ajal hakkas laastukatuste ehitamine pigem ära vajuma ning seda ka sellepärast, et päris suur osa inimeste varast riigistati.
Nõukogude aeg jättis jälje
Jälg jäi just sellepärast, et vajalikku saematerjali oli väga raske, kui mitte võimatu kätte saada ning 9 korral 10-st selleks luba ei saadud. Kuna materjal oli raskesti kätte saadav hakati katuseid katma pigem eterniidiga. Kui vaadata ajast tagasi, siis eterniit oli praktiliselt ainuke materjal, mis oli katuseehituseks oli kättesaadav. Tänapäevalgi võib leida palju laastkatuseid, mis on eterniidiga kaetud.
Kuidas laastkatuse rajamine käib?
Laastud paigaldatakse üksteise kõrval reas ning jälgima peab seda, et laastud oleksid peal kattega. Järgmine laast peaks ära katma umbes 2 – 4 sentimeetrit teisest laastust. Peale ülekatte tuleb jälgida seda, et read jookseksid kordamööda, kord vasakult paremale ja vastupidi.
Kui laastul peaks jääma oksakoht on soovitatav see ülekattega ilusti ära katta. Laastude kinnitamisel kasutatakse naelu. Naelad peavad olema väga peenikesed ja haljad. Naela pea peaks samuti olema järgmise laastu poolt kaetud.
Laastu valik ja kalle
Laastu valides tuleks lähtuda kindlasti kvaliteedist ning ühtlasi ka seda, et katuse kalle ei tohiks olla üle 30 kraadi. Mida ebakvaliteetsem ja väiksem on kalle seda kiiremini võib katus kannatada saada. Sellisel juhul hakkab kogunema kondents ning niiskus võtab võimust.
Katuse laastude kestvuse pikendamiseks on ideaalne laastud üle õlitada näiteks männitõrvaga ja linaseemne seguga. Teadma peab ainult seda, et selline protseduur tuleb teha kindlasti esimesel või teisel aastal, peale katuse paigaldamist.
