Suuremate ostude puhul on lihtne keskenduda ühele numbrile. Auto maksab 18 000 eurot, uus kodutehnika 3000 eurot või remondiks kulub 10 000 eurot. Tegelikult ei näita ostuhind veel seda, mida üks otsus pere-eelarvele kaasa toob.
Statistikaameti tarbijauuringus jälgitakse muu hulgas seda, kuidas inimesed hindavad oma rahalist olukorda, säästmisvõimalusi ning valmisolekut teha suuremaid oste, näiteks osta auto või kodu. Seega tasub suurema ostu puhul vaadata korraga nii tänast olukorda kui ka paari järgmist aastat.
Kodu puhul vaata ka pikemat plaani
Kodu ostmisel või suurema remondi tegemisel ei lõpe kulud sellega, kui leping on sõlmitud või viimased ehitajad uksest välja läinud. Kommunaalid, kindlustus, hooldus ja aeg-ajalt ette tulevad suuremad tööd kuuluvad kõik kodu pidamise juurde.
Eriti vana maja või korteri puhul võib mõni kulu tulla üsna ootamatult. Täna on kõik korras, paari kuu pärast vajab väljavahetamist boiler või tuleb tegeleda lekkiva katusega. Seepärast võiks suurema ostu puhul mõelda ka sellele, kui palju raha jääb pärast ostu alles.
Kui suurema ostu jaoks ei ole kogu summat korraga kõrvale pandud, võib ühe variandina vaadata tarbimislaenu võimalused üle. See ei tähenda, et rahastust peaks tingimata kasutama. Enne otsustamist saab võrrelda erinevaid tingimusi ning arvutada, milline oleks kogu tagasimakstav summa ja kui suure igakuise kohustuse pere endale võtaks.
Just sellistes olukordades muutub tähtsaks mitte ainult küsimus „kas ma saan seda endale lubada?“, vaid ka „mis jääb mulle pärast seda alles?“.
Auto hind selgub kasutamise käigus
18 000-eurone auto ei tähenda pere-eelarve jaoks ainult 18 000 eurot. Pärast ostu hakkavad oma osa võtma kütus, kindlustus, hooldus, rehvid ja aeg-ajalt ka mõni ootamatu remont.
Kui autoga sõita aastas näiteks 15 000 kilomeetrit, võib ainuüksi kütusele kuluv summa ulatuda päris korralikuks väljaminekuks. Siia juurde tulevad muud kulud, millest mõni jõuab arveni kord aastas ja mõni alles siis, kui midagi katki läheb.
Kasutatud auto puhul võib ostuhind olla küll soodsam, kuid vanema sõidukiga tasub jätta raha ka remondiks. Mõnikord tuleb pärast ostu välja vahetada rehvid, pidurid või teha mõni suurem hooldus – ja nii võib algselt soodsam auto üsna kiiresti kallimaks osutuda.
Autolaenuga vaata tervet auto eelarvet
Auto puhul võib rahastamine olla seotud konkreetse sõidukiga. Kui kaalumisel on autolaen, tasub kuumakse kõrval vaadata ka auto kasutamise kogukulu.
Näiteks 280-eurone kuumakse võib tunduda täiesti hallatav. Kui lisada 150 eurot kütusele, 60 eurot kindlustusele ja aasta peale arvestatud hooldus- ning remondikulu, muutub auto mõju pere-eelarvele hoopis suuremaks.
Samuti tasub arvestada, kas auto on perele päriselt vajalik või valitakse kallim mudel eelkõige mugavuse pärast. Mõlemad võivad olla täiesti põhjendatud otsused, kuid nende rahaline mõju on erinev.
Kõige kallim ost ei pruugi olla kõige halvem otsus
Suurema ostu puhul ei pruugi kõige odavam variant lõpuks kõige soodsamaks osutuda. Auto võib olla kallim, kuid vajada vähem remonti. Kodu puhul võivad paremad aknad või väiksem energiakulu tähendada väiksemaid arveid. Ka kodumasina puhul loeb see, kui kaua seda tegelikult kasutada saab.
Seetõttu tasub vaadata ostuhinnast veidi kaugemale ja mõelda, millised muud kulud sellega kaasnevad ning kuidas sobib ost kokku juba olemasolevate kohustustega. Kui kogu summat korraga välja käia ei ole mõistlik, saab võrrelda ka erinevaid rahastusvõimalusi ja vaadata, milline neist jätab igapäevaseks eluks piisavalt ruumi.
Lõpuks ei ole kõige olulisem küsimus see, kas ostu saab täna ära teha. Olulisem on, kas selle ostuga on mugav elada ka paari kuu ja aasta pärast.
