Kipsplaadid on suurepärane võimalus, kuidas muuta enda kodu välimust või koguni seinade paiknemist. Saadaval on suur valik kipsplaate, millest saate valida vastavalt oma vajadustele ja keskkonnale, kuhu kipsplaat paigaldatakse. Allpool oleme andnud põhjaliku ülevaate, kuidas paigaldada kipsplaati ja mida tuleb seejuures teada.
Millised kipsplaadid on saadaval ja nende omadused
Saadaval on eri tüüpe kipsplaate ja igal ühel on oma eesmärk. Enne oma valiku tegemist kas uuri ise, millist kipsplaati sul vaja on või küsi poest abi.
Tavaline
See on enim kasutatud kipsplaat. Seda kasutatakse peamiselt seintes, lagedes ja kipsplaadi vaheseintes. Plaat ise koosneb kahe pabertüki vahele surutud kipskihist. Tuntud oma mitmekülgsuse ja vastupidavuse poolest, on seda võimalik üle värvida või katta muude materjalidega, näiteks krohviga.
Niiskuskindel
Niiskuskindel kipsplaat on loodud kaitsma pindu, mis võivad veega kokku puutuda. Köögid, dušikabiinid ja vannitoad on kolm levinumat stsenaariumi, mille puhul niiskuskindel kipsplaat võiks olla suurepärane valik
Tulekindel
Kui tahate oma kodu veel ohutumaks muuta, siis abiks on tulekindel kipsplaat. Tulekindel kipsplaat sisaldab ainulaadseid lisandeid, mida leidub selle keskses kipsikihis- need suurendavad vastupidavust tulemõjule.
Tulekindlad kipsplaadid võivad olla mittesüttivad, kuid mõned võivad pakkuda 240 minutit tulekindlust, enne kui süttib. Arusaamaks, kas tegemist on tulekindla kipsplaadiga, on enamikul juhtudel plaadi pind värvitud roosaks. See ei tähenda, et seda ei tohiks üle värvida või krohvida.
Eritugev (neli-ühes)
Tänu tehnoloogia arengule on teatud tüüpi kipsplaatidel rohkem kui üks eelis. Neli-ühes variante saab kasutada nagu tavalist kipsplaati, mis on võimelised pakkuma kaitset nii löökide, vee kui ka tule eest.
Kipsplaadi paigaldamise võimalused
Tavaliselt on vaja kipsplaadi seina või lakke kinnitamiseks ekstra raami ehk karkassi. Kuid saab ka ilma raamita hakkama ning siis kinnitatakse plaat otse näiteks kuivkrohvitud aluspinnale. Sellisel puhul saab hakkama spetsiaalse seguga, kus kruve ei pea kasutama.
Raami on siis vaja, kui tegemist on ebatasaste pindadega. Kipsplaat on hea võimalus, kuidas saada seinad sirgeks ning alusraam mängib selle juures suurt rolli.
Üldiselt kipsplaati saab paigaldada seina kahel viisil:
Karkassiga
- Puitkarkassiga
- Metallkarkassiga
- Mütsprofiiliga
Otse seina
- Liimiga
- Vahuga
- Kruviga, kui aluspinnaks on puit või OSB-plaat
Karkassi ehitamine ja kipsplaadi paigaldamine karkassi
Karkassi tegemise puhul tuleb seda kindlasti loodida ja veenduda, et see jäi sirge. Raami paigaldamise puhul tuleb arvestada, et see on vaja nii ülevalt, alt ja külgedelt kinnitada. Karkassi- või otse aluspinnale paigaldamise puhul tuleb veenduda, ega seina sees ei ole kaableid või torusid. Selleks saate kasutada digitaalset toru- ja kaablidetektorit.
Puitkarkassi tegemise puhul kasutatakse tavaliselt 50×50 prusse ning need kinnitatakse puidukruvidega. Prussid ei ole aga kõik ideaalselt sirged nagu metallkarkass. Seetõttu võib puitkarkassi loodi ajamine olla keerulisem.
Metallkarkassi puhul tuleb kasutada spetsiaalseid kruve. Metallkarkassi eelis puitkarkassi ees on see, et seal on olemas juba augud, kust kaudu saab lihtsa vaevaga kaableid vedada. Metallkarkassi ühenduskohad liidetakse spetsiaalsete tangidega.
Heliisolatsiooni tagamiseks kasutatakse karkasside ja vaheseinte puhul spetsiaalseid tihendeid, mis jäävad aluspinna ja karkassi vahele.
Nii puitkarkassi kui ka metallkarkassi paigalduse samm on 400-600 mm. Lagede puhul on peakandjate sammuks 1200 mm ning abikandjate sammuks 400 mm. Lae saab ehitada nii metall kui ka puitkarkassile.
Viimaseks osaks karkassi puhul on soojustuse panek. See on oluline maja soojustamiseks, müra summutamiseks ja kõlakodade vältimiseks.
Kipsplaadi lõikamine
Õige suure saamiseks võib tulla ette olukord, kus on vaja kipsplaati lõigata. Selleks võib kasutada kipsinuga/vaibanuga või spetsiaalset lõikurit. Alguses on vaja teha lõige ühelt poolt. Seejärel tuleb seda nii palju painutada, et see murduks ja teha lõige teiselt poolt. Pistikukohad tuleks samuti enne seina panekut välja lõigata.
Peale kipsplaadi lõikamist on vaja servad höövli või raspli abil siledaks teha.
Kipsplaadi paigaldamine seina
Kipsplaati annab paigaldada nii horisontaalselt kui ka vertikaalselt. Horisontaalse paigutuse puhul tuleb plaadi otseservad kinnitada eelmise rea suhtes vähemalt 300 mm nihkega. Vertikaalse paigutuse puhul ei tohi tekkida risti plaatide liitekohtades. Selle vältimiseks paigutatakse plaadid üksteisest nihkega.
Ei ole suurt vahet, kas kipsplaat paigaldatakse puit- või metallkarkassile. Ühele karkassipostile peab servapidi mahtuma kaks kipsplaati.
Kipsplaadid oleks soovitatav paigaldada horisontaalselt mitte vertikaalselt. Seda seetõttu kuna kipsplaadi kiud jooksevad pikkupidi. Sedasi saavutatakse parim tugevus, kui paigaldada risti naastudega.
Valides emma-kumma paigaldusviisi on oluline seejuures jätta plaatide vahele umbes 2-3 mm vuugivahe. Põranda ja kipsplaadi vahele peaks jääma umbes 0,5 cm vahe.
Kui kinnitusmeetodiks on kruvid, siis tuleb need valida vastavalt karkassile. On siis selleks puit- või metallkarkass. Meeles tasuks pidada, et liiga pikkade kruvide kasutamine võib torustikku, juhtmeid või karkassi kahjustada. Pikem kruvi ei tähenda alati, et sellega saab paremini kipsplaadi kinnitada.
Seinte puhul on suurim kruvide samm 20-25 cm. Kruvide pead tuleb plaadist natukene sisse poole lasta.
Vahesein
Kipsplaadid tuleb kruvidega selliselt kinnitada, et kõrval asuva konstruktsiooni ja kipsplaadi vahele jääks 7-10 mm vahe. Kipsplaatide paigaldamise samm on umbes 20 cm. Karkassi sisemuse täitmiseks kasutatakse mineraalvilla. Lõpuks tuleb täita kipslaadi ja konstruktsiooni vahelised vuugid, kasutades selleks kipsisegu või akrüülmass.
Kipsplaadi paigaldamine lakke
Lakke on kipsplaadi paigaldamine kõige keerulisem ja selleks on olemas spetsiaalsed plaaditõstukid. Soovitatav on kipsplaadid paigutada risti karkassiga, et plaatide lühemad servad toetuksid abikandjatele. Vältimaks pikkade ristvuukide tekkimiseks, tuleb plaatide lühemad küljed paigaldada nihkega.
Kui tegemist on laega, kus kasutatakse mitut plaadikihti, siis esimene plaadikiht tuleb kinnitada vähemalt 25 mm pikkuste kruvidega. Teise plaadikihi puhul kas 38 mm või 51 mm pikkuste kruvidega- siin oleneb kipsplaadi mark ja karkassitüüp.
Kipsplaadi/põrandaplaadi paigaldamine põrandale
Tegemist on kahekihilse põrandaplaadiga, mis on omavahel seotud liimi või seguga.
Kipsplaat on hea moodus, kuidas renoveerida vanat põrandat ning mida kasutada põranda- ja vahelaekonstruktsioonides. See sobib paigaldamiseks nii terastaladele kui ka puitkonstruktsioonidele. Sellised kipsplaadid taluvad hästi suuri raskusi, punktkoorumusi ning ei ole süttivad ega soodusta tule levikut.
Talade kaugus üksteisest millele kipsplaat paigaldatakse, on maksimaalselt 600 mm. Talade peale kinnitatakse risti harvlaudis sammuga 300 mm. Laudise kinnitamiseks kasutatakse kruve. Seejärel täidetakse põrandatalade vaheline ruum pehme mineraalvillaga vähemalt 50% ulatuses.
Esimene plaadikiht paigaldatakse harvlaudisega risti ning teine plaadikiht esimese suhtes nihkega. Plaadid kleebitakse omavahel ning kinnitamiseks harvlaudisele kasutatakse pikki TR 48 kruvisid.
Kipsplaadi paigaldamine liimi, segu või vahuga
Kipsplaadi paigaldamine liimiga, annab veel tõhusama ja kauakestvama tulemuse. Liimi kasutamine aitab vähendada naelte/kruvide kogust, mida on vaja kipsplaadi paigaldamiseks ning naelte/kruvide välja tulekut. Kipsplaadi liimimine tagab ka parema helikindluse.
Kipsplaadi viimistlus
Kipsplaadi viimistlemine mängib suurt rolli selles, kuidas lõpptulemus jääb. Oluline on katta pahtliga (näiteks knauf) kõik ebatasasused ja seejärel pind siledaks lihvida. Eriti oluline on see siis, kui tahta seinad üle värvida.
Kipsplaadi pahteldamine ja vuukimine
Peale kipsplaatide paigaldamist on vaja hakata tegelema kipsplaatide viimistlusega. Kõik vuugikohad ja kruvipead tuleb viimistleda pahtliga. Seejärel surutakse spetsiaalne pabervuugilint juba pahteldatud vuugi sisse. Peale pabervuugilindi paigaldamist, kaetakse see omakorda pahtliga, mis kataks mõlemalt poolt vuuki umbes 200 mm laiuse ala.
Kõik nurkliited tuleb samuti teipida ja pahteldada. Vältimaks välisnurkade kahjustada saamist, kasutatakse nende kaitseks tugevdusliistu või nurgateipi.
Viimase pahteldamise sammuna tehakse lauspahteldus, mille käigus käiakse aluspind kergpahtli või peenpahtliga üle. Lauspahteldust tehakse seinte värvimise, aga ka tapeetimise puhul. Seda protsessi võib mitu korda korrata.
Pahteldamise tuleb oodata kuni pahtel on kuivanud ja seejärel pahtel siledaks lihvida. Pahteldamise lõppviimistluse jaoks kasutatakse lihvimiseks peeneid (100-120) liivapabereid. Enne lõppviimistlust on vaja ka lihvimistolm eemaldada.
Peale pahteldamist ja lihvimist on vaja kogu pind üle kruntida. Vajadusel pahtelda probleemsed kohad veelkord ning uuesti krundiga katta. See on soovitatav teha ka tapeetimise puhul. Kruntimine tagab värvi ja tapeedi parema nakkuvuse.
Kipsplaadi lõppviimistlus
Viimaseks asjaks jääbki kipsplaatide värvimine või tapeetimine. Värvimise puhul peab aluspinna ettevalmistusele suuremat rõhku panema, kui tapeetimise puhul kuna tapeet varjab väiksemad iluvead. Värvi kantakse tavaliselt 2-3 kihti.
Põhilised vead mida vältida
- Tehakse vale kipsplaadi valik (näiteks vannituppa pannakse tavaline kipsplaat mitte niiskuskindel)
- Kipsplaadi lõikamisel kasutatakse nuga valesti või rebitakse paberit
- Ebatasaste pindade puhul ei kasutada karkassi
- Valede kruvide kasutamine
- Pahteldamisel ei kasutata spetsiaalset pabervuugilinti
- Kruvikohad jäetakse pahteldamata
- Kantakse ainult üks pahtlikiht
Kokkuvõte
Kipsplaadi paigaldamine on midagi, millega iga soovija saab ise hakkama. Vaja on teada teatud töövõtteid ja nippe, et edukalt kipsplaati paigaldada. Kui ei ole kindel oma võimetes või midagi jääb arusaamatuks, siis võib muidugi palgata ka professionaali.
