Viimase paarikümne aasta jooksul populaarsust kogunud põnev aardejaht, mida kutsutakse geopeituseks, on kaasahaarav seiklus ja põnev kogemus kõigile osavõtjatele. Mängimine ei nõua palju varustust, aardeotsing võib kujuneda väljakutsuvaks ning viia sind uutesse kohtadesse, mistõttu on tegemist igati mitmekülgse hobiga.
Mis on geopeitus?
Geopeitus ehk geocaching – põnev aardejaht, mille eesmärgiks on leida mõne teise mängija poolt peidetud aare. See on suurepärane viis, kuidas veeta osa päevast pere või sõpradega vabas õhus ning teha samas midagi väljakutsuvat ja arendavat.
Aardeotsing toimub nii linnas kui maal, enamasti mõne vaatamisväärsuse või muu huvitava objekti juures, kusjuures võimalik on olla nii aarete peitja kui otsija rollis, enamik mängijaid teevad mõlemat.
Ka Eestis on oma geopeituse kogukond, kes põnevat aardejahti vabal ajal harrastavad. Eesti kogukonda on võimalik leida veebist, aadressil geopeitus.ee.
Kuigi seda on mõnus mängida nii pere kui sõpradega, on tõsisematele harrastajatele ka väljakutsuvamad peidukohad, näiteks võib neid eestis leida puude otsast või koguni sügavalt vee alt.
Osalejad kasutavad erinevaid GPS-seadmeid ja muid navigeerimisvahendeid, et aardeid otsida ja peita. Mängimiseks on geocachingu kogukonna poolt loodud ka geopeituse kaart ning mobiiltelefonidele on saadaval ka geopeituse app
Mängu ajaloost
Geopeitust selle praegusel kujul võib mänguna pidada võrdlemisi uueks ja selle suureks mõjutajaks loetakse GPS seadmete arengut. Varem, st ka 20-30 aastat tagasi, ei olnud sugugi nii lihtne end üle maailma sekunditega positsioneerida. Muu tehnika areng tõi kaasa ka info kiire vahetuse, mis selliste asukohast sõltumatutele mängude levikut soosis.
Esimene dokumenteeritud geocaching toimus 2000. aastal, 3. mail USA Oregoni osariigis, kust teade peidetud aardest levis kiiresti uudistesse ning juba päev hiljem oli aare leitud. Geocaching’u nime arengul on samuti oma lugu, selle algseks nimeks pidi saama geostashing, kuid kuna sõna “stash” seostub eelkõige illegaalsete tegevustega, otsustati mäng ristida geocaching ehk geopeituseks.
Eestis alustati geopeituse mängimisega üsna varsti pärast selle välismeediasse jõudmist, juba 2001. aastal peideti Eestis ära esimene aare. Esimene aare Eestis peideti Valgamaale ja selle peitjateks olid Enn ja Hannes Veenpere. Aare oli pakendatud Nescafe purki ja musta kilekotti ning sellega pandi alus ühele levinumale pakkimisviisile jätkuvaks aastakümneks. Samad isikud on ka Eestis kasutatava nime “geopeitus” autorid.
Reeglid ja hea tava
Geopeituse reeglid on pandud pikalt ja detailselt kõik kirja ametlikul veebilehel aga siinkohal toonitame üle kõige olulisema.
1) Kasuta logi
Esiteks peab alati aarde leidmise puhul märkima enda leiu üles aarde logiraamatusse, mis on loodetavasti pandud veekindla kotiga aardele kaasa. Logisse tuleks kanda aarde leidmise kuupäev, esmaleidmisel ka kellaaeg ning leidjate nimed. Ära tuleb märkida, mida võeti sealt ära ja mida pandi asemele ning veebilogisse on hea tava kanda aarde seisukord, et vajadusel saaks aarde omanik seda parandada.
2)Jälgi ümbritsevat
Geopeitust mängides tasub olla ettevaatlik, et oma tegevusega mitte rikkuda seadusi ega tekitada hirmu pealtnägijates. Aare võib olla peidetud näiteks ajalise piiranguga tsooni, kus valel ajal liikumise eest saab karistada. Samuti ei tasu kõrvalseisjatele aarde asukohta kätte näidata, et vältida rüüstamist ja sellega rikkuda ära ka teiste mängijate aardeotsing.
3) Asjade jätmine aardesse
Aardeotsingul ei tohi enda järel maha jätta toitu ega jooke, sest need võivad meelitada kohale metsloomi, kes aarde rüüstaks. Samuti võivad toit ja jook hakata riknema ning sellega rikkuda kogu paki sisu. Vesi võib ka ilma riknemata aaret kahjustada, seega tasub sellega olla eriti ettevaatlik.
Aardesse ei jäeta asju, mis ei ole sobilikud alaealistele, sest nemad on samuti osa mängijate kogukonnast. Aaret peaks hoidma heaperemehelikult ning võimalusel aarde sisu näiteks puhastama, eemaldama asjad mis hallitavad jm.
Aaret muutes teavita sellest ka alati omanikku ning kanna tehtud muutus sisse oma logisse.
4) Sõbralik suhtumine
Geopeituse kogukonnale on nii Eestis kui mujal oluline, et kõik selle liikmed suhtuksid üksteisesse sõbralikult. Uued mängijad võetakse vastu rõõmuga, neid aidates ja neile kogemustele tuginevaid näpunäiteid andes. Upsakuse võiks jätta koju ning teha nii, et kõik mängijad saaksid aarete otsimisest naudingu.
Heade tavade kohaselt tuleb ka geopeituses alati jääda ausaks nii enda kui teiste mängijate vastu. Kui rikud aarde, kanna see oma logisse ja teavita omanikku. Ära kanna logisse asju, mis tegelikult pole juhtunud ega aardeid, mida sa tegelikult leidnud pole. Hoiame loodust ja teisi inimesi enda ümber.
Kuidas alustada?
Enne geopeitusega algust tegemist tuleks kõigepealt tutvuda reeglitega ja need endale korralikult selgeks teha, sest nii mõnelgi juhul ei pruugita leidu õigeks märkida, kui on jäetud täitmata mõned olulised tingimused. Esimesed aarded võiksid olla lihtsad ja loogilised, et end mitte üle kurnata ja nii ehk mänguisu hoopiski kaotada.
Kaardi, GPSi või mõne muu seadme abiga aaret otsides veendu, et oled õigetel koordinaatidel, mille leiad aarete kirjeldustest. Olles veendunud, et su asukoht on õige asu hoolega ringi vaatama, sest aare on peidetud võõraste pilkude eest. Selline otsimine väikesel alal võib kesta tunde nii, et ära ole kurb kui aaret esimese silmapilguga ei märka.
Aarde leidmisel peaksid sealt leidma logiraamatu ning muud kraami, mille võid enda kaasa toodud samaväärsete asjadega ka vahetada. Aardest leitud logiraamatut, pliiatsit ja teritajat sealt kaasa võtta ei tohi, need tuleb jätta järgmistele otsijatele kasutamiseks.
Hiljem kanna oma aardjahist sissekanne ka veebilogisse, kuhu tuleks ära märkida enda otsing ning aarde seisukord. Logiteates ei tohiks anda mingeid vihjeid aarde asukohast, ei piltide aga sõnade näol.
Mida on vaja geopeituseks?
Geopeituseks tuleks endale varuda töötav GPS seade milleks võib olla telefon või mõni muu käsiseade. Tee kindlaks, et seade ka kogu otsinguaja vastu peaks, kasutades näiteks akupanka. Orienteerumiseks võib kasutada ka väljaprinditud kaarti, kompassi ja muid seadeldisi.
Metsas liikudes pea meeles looduses käimise häid tavasid ning käitu aaretega heaperemehelikult. Aardejaht on kõige nauditavam siis, kui keskkond on hoitud ja vastutulijaga käitutakse sõbralikult ja abivalmilt.
Kokkuvõte
Geopeituse mängimiseks ei ole vaja palju, läbi saab ajada vaid mõne navigeerimisvahendi ja korralike riietega. Meeles tasuks aardeotsingul pidada reegleid ning nendest kindlasti kinni pidada. Mängul on tekkinud oma kogukond, mis väärtustab sõbralikke ja abivalmeid inimesi, ole seda ka sina.