Kui palju tead sina inimesi, kes on otsustanud oma aeda tiiki rajada? Tiigi kaevamine on suur töö ning seda tavaliselt niisama ette ei võeta. Tegelikult ei saagi tiiki niisama lihtsalt rajada, sest kaevamiseks peab olema spetsiaalne luba.
Küll, aga kaunilt rajatud tiik annab kinnisvarale juurde väärtust ning on samal ajal ka väga kaunis ja praktiline dekoratiivne lahendus.
Miks üldse tiik rajada?
Avatud veesilmad pakuvad tihti lagedatel ja avatud aladele head vaheldust ning on samal ajal elupaigaks mitmetele erinevatele liikidele. Vanadel aegadel oli tiigi rajamisel eesmärk joota erinevaid kariloomi, kuid tänaseks on tiigist saanud tavapärases majapidamises pigem dekoratiivelement, kus ennast vajadusel jahutada.
Lisaks pakub tiik ilu ja väärtust ka kinnisvara poole pealt. Nimelt kui plaanid tulevikus oma krunti müüa ning sul pesitseb seal üks korralik tiik, siis sellega tõuseb ka sinu kinnisvara hind.
Tiigi rajamiseks on vaja luba
Tiigi rajamine koduaeda tundub küll väga hea plaan, kuid esimese asjana on vaja informeerida kohalikku omavalitsust. Seaduse järgi tuleb taotleda luba seoses niisutus- ja kuivendusrajatisega, mis hõlmab enda all ka koduaeda rajatavat tiiki.
Juhul kui veekogu suurus ületab ühe hektari suurust ala, siis on vaja taotleda ka vee erikasutusluba. Lisaks tuleb kontrollida, kas antud piirkonnas, kuhu tiigi rajamist planeeritakse, on ka looduskaitselisi piiranguid.
Kui veekogu toitub peamiselt põhjaveest, siis tuleb jälgida, et see ei mõjutaks läheduses olevate kaevude veetaset, sest need peavad samamoodi edasi opereerima nagu enne.
Tiigi planeerimine
Enne kui alustada tiigi rajamisega tee planeering. Loogiline on, et esimese asjava võiks paika panna asukoht ning samuti tuleb selgeks teha, kui suur planeeritud veekogu tuleb. Alles siis, kui projekt on endale korralikult selgeks tehtud saab aimu kui suur on ligikaudne töömaht ning kui palju see maksma võib minna.
1) Asukoht
Asukoha valik mängib tiigi rajamisel väga suurt rolli. Sellest sõltub nii tööde maht, kui palju tiigi rajamine maksma läheb ning millist tehnikat täpsemalt tiigi kaevamiseks kasutada.
Mida jälgida?
Arvestada tuleks erinevate heitgaaside ja tolmuga, ehk soovitatav ei ole asukohaks valida autotee äärset ala. Vältida tuleb kindlasti kohti kus on oht, et kraavist tuleb vee sissevool.
Kui ei ole võimalik leida ala, mis oleks loomulikult liigniiske ja lohus, siis on võimalus ise tiigi kaevamisega pihta hakata.
Asukohaga tuleb arvestada seda, et tiik toob endaga kaasa muud liigid, ehk konnad, igasugusei putukaid, vesilikke jne.
Parim asukoht
Kõige lihtsam on tiiki rajada sinna, kus ala on märg ja mingi veetase on juba olemas. Läbi selle hoiad ära suuremad kaevamistööd. Kui soovid rajada tiiki, mis täituks põhja veega, siis on vaja kindlasti üles leida veesoon, mis hiljem tiigi ise veega täidaks.
Kuna tiigis hakkab käima ka muu elu, ehk loomad ja muu säärane, siis on kasulik, kui tiiki oleks näiteks: terrassilt, elutoa või mõnest muust aknast näha. Lisaks ei ole soovitatav tiigi läheduses omada puid ega põõsaid, kuna nendelt langevad lehed ja okkad rikuvad tiigi vett.
Vette kukkunud jäätmed hakkavad lagunema ja tekitavad orgaanilisi jäätmeid. Kui teemaga väga täpseks minna, siis täielikult päikese käes olev tiik läheb väga palavaks, kui vähegi võimalik on soovitatav rajada tiik poolvarjulisse kohta.
Vee saadavus
Tiik peab olema aastaringselt veega täidetud. Vesi peab olema puhas, kuid enamasti sisaldab vesi palju toiteained ning selline vesi tekitab kiiresti vetikate vohamise.
- Naturaalselt – loodusliku tiigi rajamisel veekogu täidetakse põhjaveega, mis tuleb otse maapõuest. Üks variant on koheselt tiigi alt veesoon üles otsida, või siis kusagilt mujalt vesi tiiki juhatada.
- Tehislik – tehislikult veekogu täitmine tähendab seda, et vesi pumbatakse kusagilt mujalt tiiki või täidetakse mingit muud lahendust kasutades. Sellisel juhul ei ole tegu naturaalse vee peale vooluga.
Aluspinnas
Aluspinnase oluline faktor on vee pidamine. Platsi veepidavust saab testida, kui kaevad vähemalt 2 meetri sügavused kaeved. Kaevesse tekkinud veesisaldust tuleks jälgida terve suvi ning seejärel teha kindlaks selle kõrgus.
Tehislikult ei soovita aluspinnast tiigi rajamisel vettpidavaks muuta, sest see on väga kallis ning üldiselt ei tasu ennast ära.
Muud tingimused
Jälgi, et tiik ei satuks aladele, kus võid leida elektrikaabli või erinevaid vee torusid.
2) Tiigi suurus
Esimese tegurina tuleb arvesse võtta kinnistu suurus ja asukoht, sest see määrab üldjoontes ära, kui suur veekogu tuleb. Lisaks tuleb arvestada, et mida suurem tiik seda suurem elupaik igasugustele muudele elusorganismidele.
Kui plaanid oma tiiki lisada ka kalad, siis tiigi ehitamisel tuleks jälgida, et veekogu oleks vähemalt 2-2,5 meetrit sügav. See aitab tiigis kaladel talved üle elada ning ühtlasi hoiab suvel vee temperatuuri stabiilsemana.
3) Kaldajoon
Kaldajoone juures oleks hea rõhku panna just naturaalsele välimusele. Lisaks suurendab liigendatud joon kaldataimestiku kasvukohti.
4) Kaldad
Kõige parem on kujundada võimalikult lauged kaldad, sest see annab parimad eeldused veetaimestiku kasvamiseks, seda just madalamasse vette. Laugemad kaldad on kasulikud ka turvalisuse kohapealt, sest väikestel lastel on nii turvalisem vees käia.
5) Veesügavus
Tiigi rajamisel on veesügavus üks määravaid faktoreid, mis määrab ka tiigi kaevamise hinna. Sügavus peab keskosa suunas sujuvalt suurenema. Tiik peab kindlasti sisaldama alasid, mis on vähemalt 2 meetrit sügavad, kuna sellised alad ei sõltu nii palju temperatuuri kõikumisest. See tagab selle, et tiigis kasvab vähem veetaimi ning samas ei lase ka tiigil kinni kasvada.
6) Saared
Saared on tiigis väga kasulikud ja olulised asjad, sest läbi nende saab pikendada kalda joont ning lisaks pakuvad nad paljudele lindudele varjumispaiku. Kui vähegi võimalik tuleks tiiki mahutada kasvõi 1 saar, kui tegu on suurema tiigiga siis võiks saari olla vähemalt 2 või 3.
Saared ei pea olema mõõdult suured vaid piisab ka täitsa 3 – 6 meetrist. Ideaalis on saar moodustatud välja kaevamata pinnasest, mitte kaevatud materjali kuhjast.
7) Tiigi lisad
- Purskkaev – kui soovid oma tiigile natukene vürtsi lisada, siis on võimalik tiiki paigaldada ka purskkaev. Selline lahendus on dekoratiivselt väga ilus, kuid vajab hooldust ning lisaks elektrit, et pidevalt töödata.
- Aksessuaarid – võimalik on osta erinevaid ujuvaid aksessuaare, mis ennast raskusega ühes kohas paigal hoiavad. Aksessuaariks võib olla kas näiteks mõni linnu kuju (näiteks luik) või hoopis mingi mängu laev.
8) Tiigi taimed
Taimede peamine eesmärk on vette lisada hapniku, seda tehakse läbi vees olevate toitainete kasutamise. Taimed annavad tiigile juurde mitmekesisust.
Peamised taime tüübid on veesisesed, ujulehelised ja veepealsed taimed. Tiigi rajamisel tuleks kindlasti tähele panna, et taimeliigid liigselt vohama ei hakkaks, kuna sellisel juhul võib tiik täis kasvada ja hiljem on neid väga raske kontrolli alla saada.
10) Kalad
Eestis on tiigi kalade valik väga mitmekülgne. Kõige vastupidavamad tiigikalad meie tingimustes on kuld- ja hõbekoger ning linask. Lisaks kasvab ideaalselt meie vetes ka valgeamuur ja pakslaup. Need kalad toituvad nii vetikatest kui ka teistest tiigi taimedest ning aitavad tiigi taimestiku kasvu kontrolli all hoida.
Kui juhtub, et kalu on liiga palju, siis võidakse tiik taimedest tühjaks süüa. Eksootilistest kalades kasvavad meil ka erinevad kuldkalad ja kuldsäinas. Populaarsed on sägad, tuurad ja koid.
Arvestama peab millist vett kalad soovivad ning jälgima pidevalt vee kvaliteeti.
11) Projekt
Tiigi rajamisel tuleb teha projekt. Projekti eesmärk on aru saada ehitise suurusest ning vastavalt suurusele saab teada millised nõuded võivad veel tiigi rajamisel mängu tulla.
Vastavalt projekti suurusele võib juhtuda, et tuleb küsida eraldi kaeveluba.
12) Filtersüsteem
Filtersüsteem algab põhjatrapist ja skimmerist. Põhjatrapi paigaldamine on peaaegu, et kohustuslik ning tihti tuleb neid paigaldada lausa kaks või kolm. Soovitatav on rajada vähemalt 3 trappi 50 ruutmeetri peale.
Skimmeri valik tuleks langetada lähtuvalt ümbruskonnast. Kui lähedal on palju lehtpuid ja põõsaid, on soovitatav valida suurem ja tõhusam skimmer, sest see tagab hoolduse mugavuse. Suurte tiikide puhul on samuti vaja kasutada mitut skimmerit.
Kuidas tiiki rajada?
Vaatasime just üle praktiliselt kõik aspektid mida tiigi planeerimisel arvesse tuleb võtta. Liigume edasi ja läheme täpsemaks ning vaatame, kuidas plaan reaalselt ära teostada.
1) Naturaalne tiik
Naturaalse tiigi rajamine on mõnevõrra kergem, kui hakata veesilma täiesti tehislikult uuele krundile tegema. Naturaalsel kujul on olemas juba kerge lohk ning kaevetööd ei tule mahult nii suured ning lisaks on tiik isetäituv. Selleks peaks tiik olema rajatud kuhugi, kus on naturaalne veesoon, mis aitab tiigil veega täituda.
Tiigi rajamine mitte naturaalsel kujul tähendaks endast seda, et esmalt tuleb kaevata täiesti uus lohk ning lisaks vesi ise kusagilt mujalt tiiki pumbata.
2) Ehitusmaterjalid
Ehitusmaterjalidest on kasutusel tegelikult kaks erinevat valikut. Esimesena saab kasutada näiteks geomembraani või hoopis tiigikile. Mõlemaga saab jätta veekogu korrapäratu ja loomuliku kujuga.
Enne geomembraani paigaldust tuleb auk puhastada erinevatest kividest ja muudest asjadest, mis võiksid tekstiili purustada ning alles siis saab tekstiili paigaldamisega pihta hakata.
Teine võimalus on tiigi põhi valada betoonist, kuid see on tunduvalt kulukam. Kuid kui valamistööd teha hästi, siis võib olla tegu väga kauakestva rajatisega.
3) Ettevalmistus tööd
Kõige olulisem on tiigi pinna puhastamine igasugusest sodist ja muudest asjadest. Tiigi rajamisel saab ette valmistada ka ääred, kui on soovi mingid kindlad elemendid või suuremad kivid kuhugi paigaldada, saab need varem paika panna.
Enne kui vesi tiiki läheb saab ära planeerida põhja trappide asukohad ja kuhu lähevad skimmerid. See on hea, sest siis on pärast vähem nuputamist.
4) Kaevetööd
Tiigi rajamisel tuleks kaevetöid alustada keskelt ning seejärel liikuda tasapisi servade poole. Kaevamisel tuleks eraldada peamine huumusrikas mullakiht ning see ladustada eraldi, sest seda saab kasutada hiljem tiigi pervede ehitusel.
Kui tiigis on kaevamis hetkel vesi, siis töö protsessi võib lihtsustada see, et vesi lihtsalt sealt ära pumbata või suunata. Pinnas, mis on välja kaevatud tuleks enne laotamist tõsta nõrguma.
5) Pinnase paigutamine
Enamus kaevatud pinnasest peaks minema tiigi pervedele ja muu ala planeerimiseks. Kaevatud pinnase äravedu peaks pigem vältima. Kui tiik rajatakse tasasele alale, siis on äravedu pigem võimatu vältida.
6) Sette sissevoolu tõkestamine
Sette sissevool on probleem, sest läbi selle langeb ajapikku ka voolukiirus. Selline probleem on pigem aktuaalne vooluga tiikidel. Setete püüdmiseks on kaval ehitada enne sissevoolu laiend, mis on kaetud taimestikuga.
7) Taimestiku rajamine
Taimestiku rajamine käib tiigi rajamisega käsikäes. Vees elavad taimed ja vetikad, kui ka muud maapealsed taimed on tiigiliikidele oluline toiduallikas.
Taimestik tekib tiiki naturaaslet, kuid protsess tekib kiiremini, kui kusagil kasvasid ka ennem muud veelembelised taimed. Siiski võib see protsess ise võtta väga pikalt aega ning targem on tiigitaimi ise aidata rajada.
Kõige targem on tuua taimi loodusest ning soovitatav sarnasest kasvukohast. Üks kiiremini kasvavaid taimi on hundinui, kuid sellega peab olema ettevaatlik, sest üle kasvamise oht on suur.
Tiigi taimed ja kalad
Tiigi rajamiseks on taimed ja kalad kui kooslus, mis hoiab üksteist tasakaalus ning ilma üheta ei saaks teine elada. Taimed toodavad hapniku, mis on kaladele hädavajalik ning samas on taimed kaladele igapäevaseks toidulauaks.
Mida jälgida?
Alustama peaks sellest, et milliseid taimi ja kalasid sinu tiigis üldse kasvatada on mõtet. Kui oled vastavad elutingimused ära hinnanud, siis tead täpselt kuidas ja keda istutada või tiiki elama lasta.
Pole mõtet kasutada liike, kes ei suuda sinu tingimustes ellu jääda, sest sellisel juhul on investeering tiigi elukoosluse rajamiseks täiesti mõttetu.
Parimad liigid
Kui rääkida veetaimedest, siis tegelikult on kõikidel taimedel oht muutuda ideaalsetes kasvutingimustes invasiivseks.
Populaarsemad taimeliigid:
- Nõelalss – kasvab pigem veekogude kallastel või mererannas ja madalamas vees.
- Harilik vesisammal – kasvab praktiliselt igal pool, sest suudab elada nii laus päikese käes kui ka täisvarjus. Taim suudab väga edukalt kinnituda erinevatele objektidele.
- Harilik kuuskhein – kasvab kuni 20 cm sügavuses vees ja suudab kasvad kuni 40 cm pikkuseks. Sobib pigem kalda poolsetele aladele.
Populaarsemad kalade liigid:
- Karpkala – tegu on ühe tuntuima magevee kalaga terves maailmas. Kala võib kasvada kuni 120 cm pikkuseks ning kaaluda üle 35 kg. Karpkala ei ole väga nõudlik hapnikusisalduse suhtes ning võib elada kuni 50 aastaseks.
- Linask – magevee kala, kes elab peamiselt järvedes. Kasvab kuni 70 cm suuruseks ning võib kaaluda kuni 6 kilo. Esimestel aastatel suhteliselt aeglase kasvuga kala ja kasvukiirus sõltub vee temperatuurist ja toiduvalikust.
- Koi – koid on väga intelligentsed ja sõbralikud kalad. Koid oskavad anda märku tühjast kõhust ning tunnevad ära omad inimesed. Koi võib kasvad kuni 80 cm pikkuseks ning kaaluda vähemalt 10 kg ja võivad elada 30-40 aastaseks.
Tiigi isepuhastuv keskkond
Tiigi rajamisel üks suuremaid hirme on see, et tiik kasvab üle, läheb mustaks ning muutub koledaks. Tiigi puhastamine on sellises olukorras teemaks. Sellises olukorras on kalad väga head abimehed, sest nemad aitavad hoida ära taimede üleskasvamist.
Jällegi kui kalu on liiga palju võib juhtuda, et taimed süüakse sootuks ära ning sellisel juhul kannatab jälle taimestik. Lisaks aitavad taimed veekogule hapniku toota, mis on muudele organismidele väga oluline eeldus eluks.
Kuidas tagada vee puhtus?
Vee puhtus on tiigi rajamisel üks olulisemaid osasid. Keegi meist ei sooviks omada tiiki mille vesi on must ja sogane. Puhtus sõltub eelkõige põhja katte materjalist, kui tihti tiigis ujutakse, millises mahus on tiigis taimestikku, kas vesi on tiigis ringluses või seisab ja kas on ka tiigis kalu.
Tiigis, kus kasvavad ainult taimed, peaks olema taimemaht umbes 15-20%. Veekogu peaks olema stabiilne, sest siis tarbivad taimed ise bakterite tekitatud orgaanilisi jäätmeid. Tiigis peab arvestama ka sellega, et kalade väljaheited muudavad vett mustemaks.
Tiiki, mis on loodud näiteks ujumiseks, aitavad väga hästi puhtana hoida ainult taimed. Lisama peaks olema sellisel juhul ka paar sügavamat kohta, mis oleks vähemalt 2m sügavad.
Põhilised tiigi rajamise vead
Peamine viga on see, et lastakse tiik käest ära. Tiik kasvab täis ja muutub inetuks. Selline probleem tekib tavaliselt siis, kui on jäetud kas tiik hooldamata või on alguses rajatud liiga palju erinevaid taimi ja kalu, kes kokkuvõttes hakkavad tiiki saastama.
Lisaks planeeritakse tiik tihti vale kohapeale, ehk liiga paljude puude ümbrusesse, mille tagajärjel kukuvad erinevad oksad, okkad ja lehed tiiki. Saastet võib tekitada ka halvasti rajatud filtrisüsteemid.
Tiigi hooldus
Tegelikult peab tiigi hooldamine toimuma iga hooaeg nii kevadel ja sügisel. Eemaldada tuleks surnud taimed ja erinevad põhja sätted. Suvel on võimalik teostada kaldaäärsete taimede hooldust, kuid selline hooldus on lühikese efektiga.
Kui tiigis on tehismaterjal ning on tiik on hägune ja must, siis tuleb viga esmalt mujalt üles otsida ning siis sellega tegelema hakata.
Tiigi rajamise hind
Tiigi rajamise hind sõltub eelkõige töömahust. Kas on vaja tiik rajada täiesti uuele platsile või on juba olemas mingisugune lohk, mis muudaks rajamise natukene soodsamaks.
Lisaks sõltub hind filtersüsteemidest, milline tuleb põhi ja mis liike tiiki elama soovitakse. Viimaseks on võimalus lisada erinevaid dekoratiiv elemente nagu purskkaevud ja muu säärane.
Kokkuvõte
Tiigi rajamine on kokkuvõttes väga suur, mahukas ja ajakulukas töö. Kui soovite töö ise ette võtta siis olge valmis, et projekt hakkab venima ning teepeal võib tekkida ootamatuid erroreid, mis aina pikendavad protsessi.
Eksperdi käest tasub abi küsida ning seda tuleks teha isegi siis, kui soovite ise enamus tööd ära teha. Neilt saab vajadusel rentida vastavat tehnikat ning ühtlasi annavad nad nõu kuidas mingitele töödele läheneda. Sellisel juhul muutub tiigi rajamine lihtsamaks ja protsess on mõtestatud ja konkreetne!
