Puud täidavad meie igapäeva majapidamises mitmeid olulisi rolle. Puude istutamine pakub nii erinevaid praktilisi lahendusi, kui ka puhtalt silmailu. Praktiliste lahenduste osas võib enim välja tuua varjulisuse, kui ka hoovi loodud hubase privaatsus tunde. Teisalt võivad puud kasvada ainult dekoratiiv eesmärgil, mis on väga tavapärane nähtus.
Puude istutamine ja edaspidine hooldus võib muutuda ajakulukaks, kui midagi peaks minema nihu, võivad taimed sootuks ära kuivada. Istutus aeg peab puude puhul olema täpne, sest nii tagatakse taimedele parimad kasvu tingimused.
Millal istutada puid?
See on esimene küsimus, tekib siis, kui plaanitakse puude istutamisega peale hakata. Vastus on väga lihtne ning kokkuvõttes on valikuvariante ainult kaks. Ideaalis tuleb istutustööd teha sügisel ja seda oktoobris, kui puudel on lehed juba langenud.
Põhjus on väga lihtne ja loogiline. Sellel ajal ei ole veel nii külm ning mets ja muld on parajalt soojad, mis soodustab taime juurdumist enne esimeste öökülma tulekut. Juhul kui taim tuleb koos juurepalliga, siis on lood veidi vastupidised.
Juurepalliga toimub puude istutamine kevadel ning istutus periood jääb aprillist, mai lõpuni. Kui on soov istutada taimed kevadel, siis tuleb võtta arvesse, et vajalike tööde maht kasvab. Taimi on vaja rohkem kasta ning üleüldine hooldus on kõvasti rohkem aeganõudvam.
Puude valik – milline on parim?
Nagu iga inimene teab, jagunevad puud kaheks ehk okaspuudeks ja lehtpuudeks. See milline taim ja liik just sinule parim on sõltub täiesti sinu istutatava taime eesmärgist. Näitena võin tuua, et kas eesmärk on istutada ilus viljapuu või hoopis kuuse hekk,mis pakuks naabri pilkude eest privaatsust ja variet.
- Okaspuud – taimede istutamine tuleb kindlasti jätta sügisesse või kevadesse. Ideaalis tuleks näiteks kuusk, mänd, elupuu jne. mulda panna vara sügisel. Istutustööd peaksid jääma augusti ja septembri vahele. Veel tuleb meeles pidada seda, et üksikute puude hooldus võib muutuda väga frustreerivaks ja ajakulukaks.
- Lehtpuud – kuna lehtpuud kasvab kiiremini ning reeglina väga suureks, on ideaalne istutusaeg pigem kevadel. Lehtpuude eeliseks on, et nad võtavad küll palju ruumi, kuid annavad väga suure varjuala. Suurte puude alla pole mõtet midagi istutada, sest seal lihtsalt ei hakka midagi kasvama. Lisaks võib iga sügisene lehtede koristus muutuda väga tüütuks tegevuseks.
Kui soovid istutada põõsaid, siis nendega kehtib sama reegel, mis okaspuu istutamisel. Istutamine jääb pigem septembri ja oktoobri vahele, et taimed ei saaks esimestel öökülmadel kahjustada. Üks rusikareegel tuleb istiku suurusest, ehk mida suurem istik seda suurem on taime ära kuivamise oht.
Kuidas puid istutada?
Puude istutamine on protsess, mis koosneb mitmest osast. Suures pildis jaguneb asi kaheks ehk eelnevalt tuleb pinnas ettevalmistada ning seejäerl istutustööd korrektselt lõpuni viia. Mõlemal tööl on oma eripärad ning nüüd vaatame lähemalt mida silmas pidada ja jälgida.
Pinnase ettevalmistus tööd
Puud on algusaastatel nõudlikud ning sellest tulenevalt ei piisa lihtsalt taime mulda viskamisest. Kuna meie kliima on väga muutlik ning mullakiht keskmiselt väga õhuke ning sellepärast tuleb taimele teha korralik istutusauk. Sõltuvalt mullaviljakusest, on vaja lisada ka viljakamat sortimenti.
Suur probleem pinnase ettevalmistamisel on umbrohi ja erinevad kivid. Erilist rõhku tuleb panna pinnase ettevalmistamiseks uuemates elamurajoonides, sest sealne pinnas on loodud just liivast ja killustikust ning sellises keskkonnas puu kasvama ei hakka.
Enne mulla ettevalmistamist tuleb plats puhtaks rohida ning eemaldad kõik võimalikud kivid mis võivad istutamist või puu edasist arengut segada. Mulla ettevalmistamine on eesmärgiga parandada mulla viljakust.
Kuna puud ja paljud põõsad vajavad korraliku sügavusega auku, siis augu loomise üks kriteeriumitest on see, et oleks vähemalt 80 cm mullapinda. Taim tuleb istutada üle maapinna, sest hiljem mulla kokku surudes ja vajutades muutub see normaalseks.
Istutamine
Peale seda, kui puude istutamiseks on pinnas ettevalmistatud tuleb olla kindel kasvutingimustes. Istutus auku kaevates peab järgima, et augu suurus oleks vähemalt 2 kuni 3 korda suurem kui istik ise., sest taime juured peavad jääma korralikult mulla sisse.
Juhul kui pinnas on kuiv, lisa enne istutamist piisavalt vett. Lisada võib ka vajalikke toitaineid, mis soodustavad taime kasvu. Kindlasti tuleb toitained lisada, kui pinnas on liiga liivane.
Peale istiku mulla sisse asetamist, veendu et taim oleks ka päriselt otse ja püsiks ilusti paigal ning, siis alusta mulla kihi tihendamist. Noorte taimede järgi tuleb pidevalt kanda hoolt, neid tuleb vajaduselt väetada, toetada ja kindlasti ka pidevalt kasta. Vastasel juhul võib kogu sinu suur ja raske töö vastu taevast lennata.
Puude toestamine ja kastmine
Kui soovid istutada näiteks krundi piirile ilusaid sirgeid puid, siis kindlasti panusta taimede toestamisele. Toestamiseks loodud prussid peaksid olema ainult nii pikad, et need ei ulatuks võrani. Kui prussid on pikemad, siis suurema tuulega hakkavad need oksi lõhkuma ja see mõjub taimele halvasti.
Soovitatav on kasutada vähemalt kolme prussi, sest siis jääb taim kõige stabiilsemaks. Mida stabiilsemalt on taim kinnitatud, seda paremini juurdub ka juurepall. Sidumiseks on soovitatav kasutada spetsiaalset sidumisrihma.
Meeles tuleb pidada seda, et kõik istikud ei vaja toetust. Küll aga isegi vahest suurte puude puhul on vaja toestust ning sellisel juhul jääb sidumiskoha pikkuseks 20 kuni 30 sentimeetrit.
Kastmine on kõige esimene asi, mida tuleb tena ning seda ei tohi peale istutamist ära unustada. Kasta tuleb tihedalt, sest see aitab juurtel välja areneda. Kui kastmist teha harvem, siis juhtub see, et vesi ei pruugi jõuda alus juurteni, mis pärsib kokkuvõttes taime kasvu.
Eriti tuleb kastmisele rõhku panna kevadel, sest siis on sügisega võrreldes kõvasti kuivem.
Multsimine
Multsimisel on puude istutamisel suurim pluss hooldusel, mugavuse loomine. Kvaliteetne multš hoiab taimi põuakindlamana ning hoiab puud umbrohu ja erosiooni eest. Multsi kihi paksus on oluline, sest õhukesest kihist tungib umbrohi tuhinal läbi.
Puude istutamisel peaks multši kiht jääma umbes 10 ja 15 sentimeetri vahele. Erandkordadel aitab ainult 7 sentimeetrist. Sellised õhemad kohad sobivad pigem varjulisemates alades.
Istutusjärgne hooldus
Peale puude istutamist on kõige tähtsam asi korrektne ja kvaliteetne puude kastmine. Vastasel juhul ei saa juurestik piisavalt vett ning taim ei arene nii nagu peaks. Järgmisena tuleb jälgida, et puud oleks ilusti sirged ja saaksid vabalt kasvada.
Vajadusel tuleb erinevad oksi kärpida, kuid kindlasti mitte lõigata latva enne, kui puu on saavutanud oma soovitud kõrguse.
6 Soovitus, edukalt puu istutamiseks
Puude istutamisel läheb kindlasti tarvis toetuskeppe, vett ja lisa mulda. Kui istutatakse viljapuid, siis tasub varuda endale veel sõnnikud või komposti.
Istiku ettevalmistus
Esimese loogilise sammuna toimub istiku ettevalmistus. Selleks tuleb taim korralikult läbi kasta ning peale seda lasta tal taheneda.
Istutusaugu kaevamine
Nagu eelnevalt sai korra mainitud, siis auk peab olema vähemalt 2 või koguni 3 korda suurem kui istutatav istik ise. Välja kaevatud muld tasub lihtsalt korraks kõrvale tõsta, sest seda saab pärast uuesti kasutada.
Hea kasvukeskkonna loomine
Kui auk on valmis, poeta augu põhja veidi mulda ning sega augu kaevamisel saadud mullaga. Kui istutad viljapuud, lisa põhja natukene sõnnikut või kompsti, sellega annab mullale jõudu juurde. Puude istutamisel tuleb mulda lisada nii palju, kui istik auku panna jääb ta juba oma kaelaga maa pinnale.
Pane istik ilusti paika
Kui istik on auku tõstetud, lisa veel mulda. Pärast mulla lisamist tambi ja suru muld kinni, kuid jälgi koguaeg istiku kõrgust. Arvesta kindlasti ka puu vajumisega ehk võid võtta endale natukene varu.
Tugikeppide lisamine
Kui muld on veel pehme, lükka kepid maasse, sest hiljem on see tegevus juba raskem. Jälgi, et sinu puitkepid ei oleks liiga peenikesed, sest nende eesmärk on eelkõige taime toestada. Võid kokku lisada julgelt kolm keppi ning kindlasti jälgi, et toetuskepid ei ulatuks oma pikkusega võrasse.
Ehita kastmisvall
Istiku ümber on soovitatav teha maapinnast natukene kõrgem vall. Peale valli loomist kasta istikut uuesti. Vall aitab hoida vett ühes kohas ning ei lase sellel ülemäära laiali valguda. Kõik see on vajalik taime täisväärtuslikuks arenguks.