Kiviktaimlas ehk alpiiniumis kasvatatakse nii mägedest, mererannast, kui ka tundrast pärilt alpitaimi. Need kuivalembesed taimed moodustavad koosluse mida kutsutakse rahvakeeli kas mägi- ja alpiaiaks.
Mis asi on kiviktaimla?
Kiviktaimla taimed, teisisõnu alpiaed on alpi taimedest kokkupandud kooslused. Kiviktaimlale iseloomulikud jooned, ebaühtlane ja eritasandiline reljeef ning sellepärast on parim taimlat rajada kallakule.
Üheks olulisemaks asjaks taimlale on drenaaž, sest alustaimed ei talu seisvat ja kogunevat vett ning on sellesuhtes väga tundlikud. Lisaks on taimlas ilusad suured dekoratiivkivid. Need kivid tagavad kooslusele ühtlasemat soojusreziimi.
Kiviktaimla planeerimine
Esimese asjana planeerimisel on soovitatav oma plaan paberile korralikult üles kirjutada ja joonistada. Läbi selle saad esmase disainilise ülevaate, kui pilt silme ees, on lihtsam muudatusi teha. Kui koheselt rajama hakata võivad hiljem pähe tekkida hoopis muud lahendused mida pärast on raskem rakendada.
Planeerimisel ja ehitamisel on tark võtta aega ning vajadusel konsulteerida eksperdiga, kes näitab täpselt millised oleks võimalused ja kuidas luua ilus ja parima kvaliteediga taimla.
Kohavalik
Asukoha valik aias on väga määrav ja oluline. Ideaalis tuleb kiviktaimla rajada nõlvale, mis on kallakuga päikese poole. Koht peaks olema päikesepaisteline ning suunaga, kas lõunasse või edelasse. Kindlasti vältida kohti, mis on päev läbi päikese käes.
Jällegi on välistatud täielikus varjus olevad alad, sest lilled ja püsikud vajavad ikkagi igapäeva eluks päikest.
Juhul kui see pole võimalik ning maa on tasane, tuleb vajalikud kallakud ise tekitada.
See kõik on selleks, et ei tekiks taimlasse liigniiskust, mis võib taimedele saatuslikult mõjuda.
Kiviktaimla kujundus
Kujunduses on suures osas vabad käed. Küll aga tuleb järgida, et kiviktaimla tuleks astmeline, mis tagaks üleliigse vee ära jooksu. Soovitatav on kujundus eelnevalt üles joonistada ning seda vajadusel korrigeerida.
Kui täpne kujundus on teada, saad valida sobivad põõsad, kivid ja muud taimed mida soovid oma alpiinumisse lisada.
Milliseid taimi kasutada?
Lühidalt öeldes jagunevad taimed nelja gruppi ning nendeks on lilled, püsikud, madalad põõsad ja kääbuspuud. Kiviktaimla rajamisel tuleb teada, et kõik taimed vajavad head drenaaži, õhu rikast mulda.
Suured kivid on vajalikud selleks, et taimed saaksid nende alla oma juured peita. Tegelikult on taimeliikide valik ääretult suur.
Küll aga ei tohi taimi istutada läbisegi, kui sul on palju eri liike mõtle hoolikalt, kuidas oma kiviktaimlat rajada soovid.
1) Lilled
Apliinumi istutatud lilled on pigem madalad ning ei talu liigniiskeid alasid. Lisaks liigniiskusele on taimedel vaja mõistlikus koguses päikest. Taimed on suhteliselt külmakindlad ja sobilikes elutingimustes väga vastupidavad.
2) Püsikud
Tegu on rohttaimedega, kes elavad tavaliselt üle kahe aasta. Püsikutele on iseloomulik kasvatada igal aastal uued varred, õied ja viljad. Kui maapealsed osad vahetuvad igal aastal, siis maa alused juured, risoomid, sibulad ja mugulad püsivad pikalt. Püsikuid on soovitav istutada suuremate gruppidena.
Püsikud on taimed, kes õitsevad ja viljuvad elu jooksul mitu korda ning elavad rohkem, kui kaks aastat. Pärast seemnete valmimist taim sureb. Eestis populaarsemad püsikud on näiteks nurmnelk, valge vesiroos ja külmamailane.
3) Põõsad
Kiviktaimla rajamisel on põõsad ja puud esimesed taimed millest istutamist alustada. Põõsaste istutamisel tuleb istutus kohast riie korralikult katki lõigata, sest ainult nii saavad taimed oma juurtega sügavale tungida.
4) Kääbuspuud
Kääbuspuud on tavaliselt spetsiaalset kasvatatud ning ulatuvad harilikult ainult paari meetri kõrguseks. See on peamine tunnus, kuidas eristada kääbuspuud tavalisest puust. Kääbuspuud on suutelised hakkama teistest puudest palju varem vilja kandma.
Kääbuspuud on lihtsam hooldada, kuid samas tuleb seda teha hoolikalt. Mida väiksem puu seda raskem hooldada.
Kivide valik
Kivide valik mängib kiviktaimla rajamisel olulist rolli. Reeglina kehtib reegel, et mida suuremad kivid seda parem. Seda just sellepärast, et sõltumata aia suurusest ei suuda väikesed kivid anda suurte kividega sama efekti.
Lisaks jätavad suured kivid palju naturaalsema välimuse. Kivide otstarve seisneb selles, et kivid ei lase veel aurustuda. See tagab alumiiniumist üleliigse vee ära valgumise. Lisaks hoiavad kivid mulda mõnusalt jahedana.
Fookus tuleks panna kividele, mis on suured ja lamedad, sest need täidavad oma eesmärki kõige efektiivsemalt.
Purskkaevu lisamine
Kiviktaimla purskkaevuga on asi mida iga päev niisama ei näe. Sellise ehitise rajamine võib hinda veidi kõrgemaks tarida, kuid tegu on natukene kallima dekoratiiv lahendusega, mis lisab alpiiniumi kõvasti atraktiivsust.
Stiilne vee purskkaev loob ainulaadse elukeskkonna, mida enamus majapidamistes ei näe. Selline kaasaegne lahendus mõjub pikas perspektiivis rahustavalt ning samas on tegu väga hea investeeringuga, mis tõstab ka sinu kinnisvara väärtust.
Kiviktaimla rajamisel ei pruugi purskkaev olla esimene asi millele mõtled, kuid kui vähegi ressurssi ja ruumi on tasub selle ehitamist kaaluda.
Kallaku või nõlva olulisus
Ideaalis võiks kiviktaimla rajamisel olla ala juba naturaalselt kerge kalde all. Seda kõik selleks, et üleliigne vesi saaks rahulikult ära voolata, ega hakkaks taimede kasvutingimusi segama.
Kui kallakut ei ole, siis tuleb see ise tekitada. Välimus peaks jääma, kui looduslik kivipaljand, mitte kokkukuhjatud kivihunnikut, millel kasvavad mõned taimed. Eesmärk on kividest jätta loomulik pilt. Juhul kui soovite kiviktaimlat rajada tasasele maale, siis on vaja tugevat kompositsiooni.
Drenaaž
Hea drenaaž on kvaliteetse kiviktaimla rajamisel üks kõige olulisemaid punkte. Seda sellepärast, et alpitaimed ei saa elada seisvas vees. Drenaaži kiht peaks jääma umbes 10-15 cm paksuseks.
Drenaaziks sobib ka paekivikillustik, aga seda ainult juhul, kui taimlas kasvavad lubjalembesed taimed. Drenaazi kihi paksus sõltub, kui savine on pinnas. Mida savisem seda suure drenaaz. Kui tegu on liivase või kruusase alaga, võib drenaazikiht olla õhem või üldse puudu.
Kiviktaimla rajamise sammud
Kajastasime ära olulisemad kiviktaimla rajamise punktid ning nüüd lähme täpsemaks ja vaatame kuidas alpiaia rajamine samm sammult käib ja millele tähelepanu pöörata tuleks.
Kiviktaimla rajamine on aeganõudev ja teadmisi nõudev protsess, millest vahest jääb tavalisel aiapidajal väheks. Selleks ongi olemas eksperdid, kes sind säärasel katsumusel suunavad ja aitavad.
Drenaazi loomine
Esimene etapp algab eeltöödega ning esmalt paneme paika drenaazi. Ehk jätame platsi kindlalt kalde alla, mis hiljem aitab üleliigsel veel ära voolata. Drenaazi kihina saab kasutada näiteks varasemalt alalt eemaldatud murukamaraid.
Drenaaži kihiks on ideaalselt sobilik jämedam kruus, munakivid või graniitkivid. Vajadusel saab kasutada ka vanu tellise tükke ja muud säärast. Meeles tuleb pidada seda, et drenaazi kiht peab olema vähemalt 10-15 cm paksune. Kihi paksus sõltub suuresti sellest, kui savise aluspinnasega on tegu. Juhul, kui pinnas on liivasem võib drenaazikiht olla õhem.
Suuremad kivid tuleks panna paika enne drenaazikihi loomist.
Aluspind
Aluspinnas tuleks korralikult läbi mõelda, sest kui kivid on ära laotud on puuduste likvideerimine palju raskem. Kindlasti tuleks aluspinnas korralikult umbrohust puhtaks teha, sest vastasel juhul hakkab rohi kivide vahelt välja kasvama ning seda rohida on tüütu.
Kivide paigutamine
Kividel on tegelikult kiviktaimlas mitu eesmärki. Peale selle, et nad on dekoratiiv elemendid, hoiavad kivid ühtlasemat soojusreziimi. Taimedele on kõige sobivamad graniitkivid, sest need on taimedele kõige neutraalsemad ja tuttavamad.
Kivid mis lähevad sügavamale ei tohi kõikuda, sest neid kasutatakse hiljem tugipunktina, kui soovitakse peale kiviktaimla rajamist teostada erinevaid hooldus tõid. Kiviktaimla tegemisel tuleks esmalt asetada paika ülemised kivid, mis on suuremad ning siis tulla alumiste juurde.
Põllukivide asemel saab kasutada tavalist paekivi ning eelistada tuleks kivisid, mis on juba õhu ja vihma käes seisnud.
Taimede istutamine
Taimede istutamisel tuleb esimesena tegeleda puude ja põõsastega. Istutades tuleb riie istutuskoha pealt katki lõigata, sest ainult nii jõuavad juured koheselt sügavamale pinnasesse. Püsikute istutamine tasub teha gruppides.
Ilmselt tekib küsimis, et millal istuta kiviktaimlas lilli? Esimese asjana peaks välja valima sobivad sordid ning ennast nende eluoludega täpsemalt kurssi viia. Istutada tuleb mullakihist veidi kõrgemale, sest hiljem kaetakse kogu pind näiteks peene killustikuga.
Potitaimi saab istutada kuni vara sügiseni ning need jõuavad ilusti enne esimesi öökülmi korralikult ära juurduda. Peale istutamist on kiviktaimla rajamisel väga olulisel kohal kastmine, sest sellega tuleb hoolas olla vähemalt 2-4 nädalat peale taimede istutamist. Veepuuduse tõttu võivad taimed hukkuda.
Kiviktaimla taimed ja lilled
Kiviktaimla rajamisel kasutatakse enamasti erinevaid kääbuspuid ja kääbuspõõsaid, erinevaid padjandeid, vaiptaimi ja püsikuid. Populaarsust koguvad veel madalamad sibullilled ja vähemalt üheaastased alpitaimed.
Kõik taimed vajavad head drenaaži ja õhurikast mulda ning nad ei talu lihtsalt seisvas vees elamist ja väga rammusat mulda.
Populaarsemad taimed kiviktaimlas
Need on populaarsemad lille, põõsa ja kääbuspuu sordid mida kiviktaimlas enamasti kasutatakse.
Lilled
- Alpi kurekell – Kasvab umbes 20-70 cm kõrguseks ning teda iseloomustavad tumesinised õied mis puhkevad suve keskel (juunist augustini). Looduslikult kasvab taim mägikarjamaadelt ja erinevatel mäe kallakutel.
- Madal aster – Kasvab 25-50 cm kõrguseks ja nende hooldamine on väga lihtne. Taim suudab kasvada peaaegu igal pool, kuid siiski elab meelsamini päikesepaistelises kohas.
- Harilik müürilill – Taime kõrgus jääb ainult 5-10 cm vahele moodustades välimuselt madala kompaktse vaiba. Müürilill sobib nii pinnakatteks, kui ka erinevatesse müüri ja asteplaatide pragudesse.
Põõsad
- Lavendel – Taimele on iseloomulik eriline lõhn mis võib teid mõtetes välismaale viia. Originaalselt kasvab Lavendel Lõuna – Prantsusmaal suurte põldudena. Õitsedes tekivad taimele ilusad sinised õied mis annavad iseloomulikult mõnusat aroomi.
- Leetpõõsas – Taim on pigem madala kasvuline. Iseloomulikult kasvavad temal liblikõied mis on 1.5 cm pikad ning püsivad okstel maikuust juunini. Leetpõõsas ei talu liigniiskust ning eelistab pigem soojemat ja päikeselist kasvukohta. Taime kasvatades peab olema hea drenaaziga pinnas, mis peab toitainete poolest rikas olema.
Kääbuspuud
- Tuhkpuu – Tuhkpuu tunneb ära selle järgi, et tema oksad kasvavad praktiliselt ainult horisontaalis. Puule on iseloomulikud roosad valged õied millel on punased viljad. Tuhkpuu kasvab umbes 50 cm kõrguseks ning tema tuleks istutada pigem päikesepaistelisele kasvukohale.
Hooldamine
Kui kiviktaimla rajamine on tehtud kvaliteetselt siis hilisem hooldus ei ole nii ajamahukas nagu esialgne protsess. Tähtis on taimi järgmised paar neli nädalat aktiivselt ja mõõdukalt kasta ning samamoodi tuleb tegeleda ka rohimisega.
Seda milliseid hooldustöid täpsemalt vaja teha on, sõltub kiviktaimla loomusest ja millised lahendused loodud sai (näiteks: purskkaev). Sama kehtib ka taimedega, sest taimed vajavad liikide järgi eri sorti hoolt, ehk osad vähem ja osad rohkem.
Üldiselt tuleks arvestada rohimise, kastmise, taimede hoolduse ja laiali valguvate taimede piiramisega. Lisaks tuleb igihaljaid taimi kevadel vajadusel varjutada.
Vead mida vältida kiviktaimlat rajades
Esimese asjana tuleks rajamisega mitte kiirustada. Näiteks kiviktaimla rajamine sügisel ei ole nii hea mõte ning parem oodata kevadet, sest osad taimed, kes ei ole jõudnud juurduda ning on külmakartlikumad, võivad saada hukka.
Taimede kastmisel tuleb tähele panna seda, et taimi mitte veega üle ujutada, sest vastasel juhul uhub muld istutus kohast minema. Kui puhmikud muutuvad liiga lopsakaks siis on vaja neid kärpida.
Ära ei tohi unustada veel seda, et külmakartlikud taimed tuleks hooaja lõpus kinni katta.
Kokkuvõte
Kiviktaimla rajamine on väga ajakulukas ja teadmisi nõudev protsess, kui sa pole seda varem teinud, siis ei tasu seda teekonda üksinda ette võtta. Ekspertidel on kogemused, mis aitavad jõuda soovitud tulemuseni kiiremini ja väiksema vaevaga.
Kiviktaimla rajamine oma koduhoovi on väga hea mõte ning lisab sinu kinnisvarale väärtust mis tasub ennast tulevikus mitmekordselt ära.
Vaata ja tutvu parimate teenusepakkujatega Eestis!